MISA tellitud analüüs selgitab Eesti tööturu rahvuspõhist ebavõrdsust

8. veebr. 2017 Balti uuringute instituut - MISA tellitud analüüs selgitab Eesti tööturu rahvuspõhist ebavõrdsust kommenteerimine on välja lülitatud

Balti uuringute instituut analüüsis viimase 15 aasta jooksul Eestis läbi viidud tööturu uuringuid, et selgitada välja tegurid, mis mõjutavad Eesti tööturu keelelist ja rahvuslikku segregeeritust. Metaanalüüsi tellis integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

Balti uuringute instituudi juhatuse liikme Kristjan Kalduri sõnul kinnitavad uuringu tulemused Eesti tööturu rahvuspõhist segregeeritust: „Võrreldes eestlastega on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul nõrgemas positsioonis. See väljendub eri tunnustes, olgu selleks siis madalam tööhõive, suurem töötuse määr või sissetuleku suurus.”

„Ebavõrdne olukord võib saada alguse juba varases lapsepõlves, näiteks keelepõhiselt eraldatud lasteaedadest või on tingitud muudest teguritest ja valikutest hariduse omandamisel ning tööturule sisenemisel. Näiteks kui vaadelda teekonda lasteaiast ülikoolini, jõuab kõrgharidussüsteemi teisest rahvusest inimesi eestlastega võrreldes oluliselt vähem. See omakorda mõjutab tulevikus inimese tööturule sisenemist ja seal hakkamasaamist,” selgitas Kaldur.

Analüüsi käigus tuvastati ja koondati kokku kõik olulised riskifaktorid, mida on varasemates uuringutes tööturu olukorda mõjutavate teguritena käsitletud. Peamised riskifaktorid on eesti keele vähene oskus, haridustee valikud, kultuurist tulenevad hoiakud ja muud tegurid, nagu näiteks vähene mobiilsus või soostereotüübid, samuti struktuursed tegurid, nagu näiteks regionaalne eripära või erinev infoväli. „Märkimisväärne on sugulaste või tuttavate kaudu tööd otsivate inimeste kõrge osakaal – eestlaste seas on neid 30%, teistest rahvusest inimeste seas koguni 40%,”  märkis Makarova.

Kalduri sõnul on tööturg lai teema ja ühest universaalset lahendust kõikide probleemide lahendamiseks anda ei saa. „Hea eesti keele oskus võib küll aidata kaasa töökoha leidmisele, kuid edukas karjäär või selle edenemine ei pruugi enam sõltuda niivõrd keeleoskusest, kuivõrd juba muudest teguritest,” lisas ta.

Analüüsi tulemusi võtab MISA arvesse CROSS-projekti raames töötutele vähelõimunud püsielanikele mõeldud mentorlusprogrammi loomisel. Mentorlusprogrammi aluseks on võetud Soome projektipartneri Luckan Integration programm FIKA.

Lisaks koostati soovitused tulevaste tööturu jätku-uuringute läbiviimiseks, mis võimaldaksid saada veel parema ülevaate Eesti tööturu olukorrast ja eripäradest ning leida meetmeid olukorra parandamiseks.

Metaanalüüsiga saab tutvuda siin.