Teadusfoto ületab inimsilmale seatud piire

17. veebr. 2017 Madli Leikop ajakirjanik - 2 kommentaari

2015. aasta teadusfoto võistluse mikroskoobipiltide võidufoto autor on Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann. Teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all. Fotod: Vikipeedia

 

2015. aasta võistluse finaali pääsenud töö, millel on näha pallideks külmunud jääd – looduse veidrused. Foto autor on Aleksandr Abrosimov.

Loodusfoto püüab hetki loodusest, portreefoto portreteerib inimest, perefoto jäädvustab pereelus toimuvat. Aga teadusfoto?

Foto teeb teaduslikuks selle juurde kuuluv teave, ütleb teadusfoto võistluse eestvedaja, Vikipeedias ja Wikimedia Commonsis toimetajana tegutsev Ivo Kruusamägi, kes ka ise fotograafiat harrastab.

Teadusfoto võistlus on toimunud MTÜ Wikimedia Eesti eestvedamisel neli aastat. Võistluse algataja ja koordinaator Ivo Kruusamägi hoolitseb selle eest, et kogutud pildid oleksid Wikimedia keskkonnas vabalt kasutuses ning jõuaksid nii paljude huviliste-kasutajateni.

Selle tegevuse eest pälvis Ivo Kruusamägi 2016. aastal teaduse populariseerimise auhinna teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil. Teaduse populariseerimise auhinda annab välja Eesti teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti teaduste akadeemiaga.

Teadusfoto võistlusele on oodatud fotod nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt. Näiteks on võistluse kategooriad olnud inimesed teaduses, mikroskoobipildid, teised meediafailid, pildiseeriad ja üldkategooria.

Algselt üle-eestiline võistlus on järjepanu kasvanud, 2015. aasta võistlus toimus üle Euroopa ning 2017. aasta oma plaanitakse juba ülemaailmsena.

Ivo Kruusamägi, kuidas sattusite Wikimedia (ja Vikipeedia) juurde toimetama? Kuidas jõudsite sealt teadusfoto võistluse korraldamise juurde?

Esmakordselt sattusin Vikipeediasse gümnaasiumiõpilasena. Enne keskkooli lõpetamist olin seal juba üheks administraatoriks. Nõnda on mul tänaseks staaži 11 aastat. Üks põhjus, mis mind selle juures kinni on hoidnud, on see, et ma tunnetan selget vajadust sellise infoallika järele. Eesti keele ja kultuuri hoidmise ning hariduse vajadustest lähtuvalt ei saa me lubada endale olukorda, kus meil pole korralikku omakeelset, kergesti ligipääsetavat ja vabalt kasutatavat andmeallikat. Kuna naiivne oleks loota, et keegi teine selle ära teeb, siis tuleb paratamatult ise panustada.

Kui vaadata, kui palju tegelikult teadusartikleid loetakse, siis need numbrid on pehmelt väljendudes pettumust valmistavalt väikesed. Selle skaala teise otsa võiks paigutada eri väljaannete nn teadusuudised, mis pilkupüüdvate pealkirjadega lugejaid meelitavad ja mille sisus ei leidu sageli kübetki teaduslikkust. Kui palju on aga neid kohti, kust igaüks saaks kergesti ligi uuemate teadusavastuste sisule, ja seda formaadis, mis sisult teaduslik ning samas arusaadav ka inimesele, kes pole selle konkreetse eriala spetsialist? See on koht, kus Vikipeedia võiks end oluliselt tugevamalt positsioneerida, sest veebientsüklopeedia püüab esitada infot korrektselt, neutraalselt ja loetavalt. Selle pinnalt on kerge tajuda teadusfoto võistluse ja Vikipeedia kokkupuutepunkte. Entsüklopeedia vajab oma seletusjõu tõstmiseks pildilist sisu, kuni selleni välja, et kaastöötajate hulka võiks sattuda palju rohkem teadlasi. See aitaks muuta teadlase tööd laiemale publikule palju paremini nähtavaks. Pealegi kulub ka teadusvaldkonnas ära mõni fotovõistlus. Kasvõi selleks, et teadusetegemist ennast populariseerida või et juhtida suuremat tähelepanu tehtud fotode heale kvaliteedile. Just nagu mõned loodusfotod panevad vaatajaid ahhetama, nii võivad ka teadusfotod püüda tehnilist täiuslikkust ja otsida seda, kuidas vaatajaile mõjuda.

Mis teid teadusfotode juures üllatab, vapustab, tekitab ahhaa-elamuse?

Teadusfotod annavad mõneti veel selgemalt edasi fotograafia võimalusi. Kui see valdkond tegeleb elektromagnetkiirguse, tavaliselt küll selle võrdlemisi kitsa osa ehk nähtava valguse jäädvustamise ja edasiandmisega, siis fotograafia tõeline jõud tuleneb sellest, et see aitab meil end lahti murda inimsilmaga seotud piirangutest. Me saame tabada teisi lainepikkusi, fookustada oma pilku üksikutele aatomitele või püüda kaugete galaktikate kuma. Me saame jäädvustada aja kulgu, ületades suurusjärkude võrra inimsilma kaadrisagedust. Ja vahel on just pilt see, mille kirjeldav jõud ületab oluliselt teksti võimalusi. Kuidas saaks inimest, keda paelub entsüklopeediline teave, mitte vaimustada parimad teadusfotod?

Mille poolest erineb teadusfoto teistest fotoliikidest? Kas selle tegemine nõuab ka erilist tehnikat?

Vähemalt teadusfoto võistluse raames olen seda kirjeldanud nõnda, et foto teeb teaduslikuks selle juurde kuuluv teave. Nii ei pruugi ka läbi mikros­koobisilma tehtud foto olla teaduslik, kui selle juures puudub täpne kirjeldus, ja tavakaameraga saadud ülesvõte võib sobituda teadusfotoks, kui sellega liitub teaduslik pildikirjeldus. Muidugi on väga erinevaid fotosid võimatu ühistel alustel võrrelda ja nõnda seati ka konkursi tarbeks üles viis pildikategooriat. Nii võistlesid näiteks mikros­koobifotod kõrvuti omasugustega ja selle konkreetse kategooria piltide puhul on tõesti eritehnika kasutamine hädavajalik. Küll aga mitte teiste kategooriate puhul.

Kas inimesed, kes saadavad töid teadusfoto võistlusele, on ise iga päev teadusega seotud? Mis fotosid te ise teete, kas on lemmikteemat?

Tegevteadlastel ja tudengitel on selge eelis, kuid nagu teadusteemadega kokkupuutumine on võimalik kõigil sellest huvitatud ühiskonna liikmetel, on kõigile avatud ka teadusfoto võistlus. Seda enam, et iga fotograaf võiks suuta piltide juurde lisada ka ammendava kirjelduse ja tunda huvi selle vastu, kuidas oma tehnikast viimast võtta.

Ise satun küll paraku pilte tegema oluliselt harvemini, kui tahaks ja kahtlusteta teadusfotodeks kvalifitseeruvad ülesvõtted jäävad siingi vähemusse. Minu fotode seas domineerivad eelkõige arhitektuurifotod ja loodusvaated.

Mis ajendas võistlust muutma üleeuroopaliseks ja nüüd juba ülemaailmseks?

Eestis oli seda juba kolm korda sel viisil Vikipeedias tehtud ja kuna keskkond ise on ülemaailmne, siis tundus sobilik seda võimalust kasutada. Et hüpe ei oleks liiga suur, siis sobitus Euroopa kenasti sinna vaheastmeks.

Kas kõik teadusfotode võistluste fotod on inimeste jaoks vabakasutuses, ma võin kasvõi oma kodulehte illustreerida?

Võistlusele lisatud materjal on kasutatav CC BY-SA 4.0 litsentsi all, mis lihtsustatult tähendab, et kohustuslik on autorile viidata ja selle põhjal loodud materjale edasi jagada sama litsentsi all. See on praegu ka Vikipeedia standardlitsents. Kogu asjakohane info on selgelt välja toodud kõigi piltide juures.

Vikipeedia ja teadusfotod – töö või hobi?

Tänases ühiskonnas, kus palju aega veedetakse niigi arvutiekraani taga, on sedalaadi arvutikeskse hobi harrastamine võrdlemisi hõlbus. Hiljuti lõpetasin Tartu ülikoolis magistriõpingud geenitehnoloogia erialal ja eks tudengid ole niigi ühed Vikipeedia usinamad kasutajad. Ikkagi pidev tarvidus infot otsida ja kontrollida, mille käigus pole keeruline mõned muudatused teha ja sealset teksti edasi arendada. Ja kui vahel rohkem hoogu minna, siis võib see töötundide arvestuses päris täiskohaga töökoha mõõdu välja anda. Seda enam, et tegemist ootava maht on kolossaalne, kuid Vikipeediaga tegelevaid inimesi on vaid käputäis. Üldiselt olen aga saanud seni endale lubada luksust tegeleda asjadega, millega tegelemist pean vajalikuks või huvitavaks, ning Vikipeedia mahub kenakesti mõlema alajaotuse alla. Ja kuna ma hetkeseisuga pole veel täiskohaga töökohta otsida jõudnud, klassifitseerub see seniks vast ka töö alla.

Artikkel on rahastatud Euroopa regionaalfondi TeaMe+ tegevustest ning aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele.

 


Pildistamine võib viia teaduse juurde

Teadusfoto tegemine võib olla üks viise, kuidas õpilastes äratada huvi loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia ning inseneeria vastu. Koolides koostatav loovtöö või uurimistöö võib olla seotud teadusfotode tegemisega. Näiteks võib õpilane pildistada teleskoobiga taevakehi ning kirjeldada nende olemust või toimuvaid protsesse teaduslikul moel.


2 kommentaari teemale “Teadusfoto ületab inimsilmale seatud piire”

  1. […] Eesti mitte ainult ei võta rahvusvaheliselt vikikogukonnalt, vaid ka annab. Nii toimus Eesti teadusvõistlusest alguse saanud ja 2015. aastal üleeuroopaliseks laienenud iga kahe aasta tagant korduv teadusfoto konkurss […]

  2. […] Eesti mitte ainult ei võta rahvusvaheliselt vikikogukonnalt, vaid ka annab. Nii toimus Eesti teadusvõistlusest alguse saanud ja 2015. aastal üleeuroopaliseks laienenud iga kahe aasta tagant korduv teadusfoto konkurss […]

Leave a Reply to Wikimedia hea uue ilma lävepakul

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!