Teisel ringil targaks

17. veebr. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Kui vaja, tuleb pikalt koolist eemal olnutega alustada kasvõi korrutustabelist. Tartu täiskasvanute gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Toomas Samm ettevalmistuskursuslastega tunnis. Fotod: Sirje Pärismaa

 

Tartu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Marika Kaasik.

Eestis on 118 000 inimest, kel põhi- või keskhariduse omandamine pooleli jäänud. Täiskasvanute gümnaasiumid said EL-i sotsiaalfondist toetust, et neid teisele ringile tarkust taga nõudma meelitada. Tartu täiskasvanute gümnaasium käivitas ettevalmistuskursuse.

Jaanuarist käibki 18 noort inimest kahel õhtul nädalas õppimas matemaatikat, eesti, vene ja inglise keelt, füüsikat, keemiat. Igaüks sai valida just need ained, mida vajalikuks peab. Kes tahab, õpib kõiki aineid.

Näeme ju oma koolis igal sügisel murekohti – kel on õppimises olnud 10–15 aastat pausi, ei mäleta enam mitte midagi,” rääkis Tartu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Marika Kaasik. Kuigi õppeaasta täiskasvanute gümnaasiumis algab nullkursusega, et õppetööks häälestuda, lööb ikkagi osa esimeste raskuste peale kartma ja kaob ära.

Neid on vaja julgustada ja probleeme ennetada,” kinnitas Kaasik. „Otsustasimegi pakkuda enne meile õppima tulekut ettevalmistuskursust, et nakatada huvilisi õppimispisikuga. Sügisel oleksid nii jalad juba kindlamalt maas ja kooli jääda kergem. Oleme alustanud lootusega, et sellest tuleb midagi välja.”

Kohustust sügisel õppima asuda siiski ei ole, täiskasvanuid ei saa kohustada. Kuid tulijaile on pandud südamele, et nad püüaksid ettevalmistuskursuse lõpetada.

Alustada tuleb sealt, kus keegi omadega parajasti on. Kui vaja, siis korrutustabelist. Iga õpetaja kontrollib õppijate teadmisi ja otsustab. Grupp on paraja suurusega, jõuab igaühega individuaalselt tegelda,” kirjeldas Kaasik.

Kõige noorem kursuslastest on 18, enamik on kümmekond aastat õppimisest eemal olnud. Kaasik, kes vestles kõigi soovijatega, tajus, et kursusele tulnud tunnevad, et elus on midagi pooleli jäänud, tahavad olla lastele heaks eeskujuks ja elus edasi liikuda.

Kursuslased iseendast

Koolist on palju aega möödas, 12 aastat. Mõtlesin, et saan tuletada meelde asju, mis ammu õpitud,” rääkis Jessica, kel põhikool lõpetatud. Juba kolm aastat tagasi plaanis ta edasi õppida. Käis kutsekoolis, aga eriala ei sobinud. Jessica tuli ettevalmistuskursusele, et astuda sügisel gümnaasiumi. Seal oleks aega mõelda, mis amet sobib.

Jane, kel õpingutes 13-aastane auk, lausus, et poleks õppima tulnud, kui töökoht seda ei nõuaks. „Olen sunnitud, kui tahan töötada. Ütlesin küll, et kui tahate, et nühin pinki, siis tõstke palka ka! Võtan kõiki aineid, mis saab. Võtaks kõige parema meelega muidugi esimese klassi õpiku ja alustaks täitsa otsast,” märgib ta enesekriitiliselt.

Piret pole 14 aastat õppinud. Tegemata on keskkooli füüsika lõpueksam. Sügisel lubab ta gümnaasiumis kohal olla.

Ka Pireti anonüümseks jääda sooviv sõbranna tahab lõpueksamitega ühele poole saada. Pere on talle kogu aeg rääkinud, et ta need ära teeks. Nüüd tuligi sõbranna salaja kooli. Ei ütle kellelegi enne, kui on asjaga ühel pool.

Stenil on õpingute vahe vaid neli aastat. Põhikool on tal lõpetatud, kuid kutsekool jäi pooleli. „Meil on siin tore seltskond, juba selle pärast tasub tulla,” on Sten optimistlik.

Katrinil on vaid aastake ajast, mil ta kutsekoolist ära tuli. Ta arvab, et täiskasvanute gümnaasium on väiksem kool ja see peaks õppimisele hästi mõjuma.

Kursusele tulnud noorte seas on neid, kel lapsed juba kooli läinud. „Natuke ongi lapse ees häbi, et endal kool lõpetamata on jäänud,” märkis üks ema.

Kompamisaeg

Ettevalmistuskursusel annavad tunde staažikad pedagoogid. Eesti keele õpetaja Sirje Priks ütles esimeste tundide põhjal, et õppurid tulevad sellega kaasa, mida ta pakub. Väikest kartust kooli ja õpetajate ees ta siiski tajub.

Palusin lugeda teksti gümnaasiumiõpikust. Mõnigi erutus enne oma osa lugemist, nähtavasti pole pikemat aega pidanud midagi sellist tegema,” kirjeldas Priks. „Neid peab julgustama. Kümnendasse klassi tulijatega on samamoodi, et algul on kompamisaeg. Siis nad veenduvad, et õpetajad on tavalised inimesed. Kogevad, et võiksid toime tulla küll.”

Ettevalmistuskursuse seltskonnaga teeb Priks mitmesuguseid harjutusi, mille kaudu näeb nõrku kohti. Kogenud õpetajana püüab ta leida vahendi igaühe ree peale aitamiseks.

See seltskond tahab õppida, erinevalt päevasest kooligrupist, kellele ütlesin, et nemad on lasteaed, tahavad vaid mängida,” iseloomustas matemaatikaõpetaja Toomas Samm ja lubab proovida vajaliku selgeks teha.

Teeme teste, kus nad ennast ise hindavad ja kontrollivad. Hinnet ei saa. Hinne tekitaks stressi,” lausus Samm.

Matemaatika võtsid paljud kursuslased oma ainete nimistusse. Sammu sõnul polegi midagi imestada – selle ainega on kogu aeg ja igal pool olnud kõige kehvemad lood.

Elukestvas õppes on Eestis tervelt 17% inimesi ja tundub, et kõik on väga hästi, aga tegelikult on kogu iseseisvusaja tilkunud inimesi koolist välja,” ütleb Marika Kaasik. Igal aastal jätab õpinguid pooleli hulk põhi-, kutsekooli ja gümnaasiumi noori. 1990-ndatel langes igal aastal koolist välja umbes tuhat noort. 25 aastaga on see arv hirmuäratavaks kasvanud. Praegu pole väljalangus enam kaugeltki nii suur, kuid statistika järgi on umbes 210 000 inimest madala haridustasemega. Neist 118 000 on katkenud põhi- ja keskharidusega.

Eesti majandusareng on selle taga kinni,” ütles Kaasik. „Teeme odavat tööd, ei õpi juurde ega julge kandideerida keerulisemale tööle. Ka Eestist äraminejate hulgas on vaid 10% kõrgharidusega inimesi. Mida vähem on haridust, seda vähem on inimene huvitatud ka edasi õppimisest. Nad jäävadki koju, töötu abiraha peale. Omaette kategooria on noored, kes ei tööta ega õpi, vaid on kodus.”

 


TEISEL RINGIL TARGAKS

  • Euroopa sotsiaalfondi toetust sai 16 projekti, mille eesmärk on jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni ning toetada neid õpingute lõpetamisel põhi- või üldkeskhariduses.
  • Kokku enam kui 2,6 miljonit eurot toetust saanud projektidega pakutakse kooli naasvatele täiskasvanutele õppimisoskusi arendavaid koolitusi ja lisa- või tasanduskursusi eri õppeainetes, olulisel kohal on ka õppijate nõustamine ja individuaalne juhendamine.