Vilde näitab (ema)keelt ja Tammsaare aitab tõlgendada
Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumid pakuvad laia valikut kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega seotud muuseumitunde eelkoolist gümnaasiumiklassideni. Muuseumitundide eesmärk on täiendada koolis õpitut ning pakkuda alternatiivset ja elamuslikku õpikeskkonda.
Eduard Vilde muuseumi kevadhooaeg pakub lisaks vahvatele põhiprogrammidele ka mitmeid eriüritusi. 13.–17. märtsini kutsume lapsi muuseumisse tähistama emakeelepäeva. Eriprogramm „Vilde näitab (ema)keelt” avab kirjanik Vilde olemust, tema kodu ja loomingut keelemänguliste märksõnade kaudu. Uurime, mis keelt kõnelevad kirjanikuhärra korteris olevad vanad esemed. Toimub kummaliste emakeelsete sõnade äraarvamismäng.
Naljakuul lustime programmiga „Spunk ja Susla”. Vembumees Vilde uskus, et üks hea nali peab olema soolane ja natukene torkima, siis paneb see mõtlema. Räägime nii kirjanik Vilde kui ka Pipi elust, vaatame multifilmi, viskame nalja ja meisterdame toreda sõnumiga ukserääkija.
Maikuus lastekaitsepäeva eel on paslik arutleda programmis „Minu esimesed triibulised” laste õiguste, võrdsuse ja märkamise teemal. Eduard Vilde ainsas lastejutus „Minu esimesed triibulised” kõlavad mõtted ja mured on päevakorral ka tänapäeval.
Gümnaasiumiõpilastel on võimalus saada osa meie uuest programmist „Hullumeelsed 1920-ndad Kadriorus”. Programm annab Eduard Vilde ajastutruus kodus ülevaate kultuuri ja eluolu muutustest 1920-ndatel ning täiendab ajalootunnis õpitut.
Tammsaarele lähemale
A. H. Tammsaare muuseumis on tähelepanu keskpunktis mõistagi kirjaniku looming – teosepõhistest seminaridest üldisema elu ja loomingut tutvustava programmini. Lisaks saab eheda ülevaate 1930. aastate kultuurist ja eluolust, mistõttu oleks programm „Tammsaarele lähemale” hea jätk Vilde muuseumi 1920-ndate teemalisele uuele programmile. Kirjaniku 1930-ndate stiilis kodu ei anna edasi ainult tolle aja moodi, vaid peegeldab selgelt ka eesti kirjanduse ühe suurkuju olemust.
Lisaks põhiprogrammidele on sel kevadel Tammsaare muuseumis võimalik tähistada pühi ja tähtpäevi.
Ülestõusmispühade-eelsel nädalal räägime muuseumis Tammsaare ja jumala suhetest, mida sobib kuulata nii ajaloo ja ühiskonna kui ka kirjanduse tunni raames. Mudilastega aga räägime sellest, kuidas Tammsaare peres lastega lihavõtteid tähistati ning milliseid maiusroogasid siis söödi. Lapsed saavad sellel nädalal lisaks lõbusatele mängudele mune värvida ja pühade tibusid meisterda.
Emadepäev muuseumis
Meisterdamiseks läheb ka emadepäevaeelsel nädalal, kui koolieelikud ja algklassilapsed teevad meie muuseumis oma emadele väikseid kingitusi. Enne meisterdamist aga arutame lastega ema rolli üle nii päris elus kui ka kirjanduses. Emadepäeva nädalal kutsume ka põhikooli- ning gümnaasiumiõpilasi osa võtma programmist „Ema jälg Tammsaare loomingus”. Programmi käigus arendab õpilane tekstide tõlgendamisoskust ühe kindla motiivi, siinpuhul ema kaudu.
Õppeaastat võib aga lõpetada Eesti krooni 25. sünnipäevaga, mille tähistamist alustame 20. mail. Krooni sünnipäeva puhul peetakse meie muuseumis rahateemalisi loenguid, räägime Tammsaare ja raha suhetest ning võimalik on mängida rahavoo lauamänge.
Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumide põhiprogrammidega on võimalik põhjalikult tutvuda kodulehel www.kirjanduskeskus.ee. Lisaks kutsume kõiki õpetajaid ärgitama õpilasi külastama meie muuseume ka suvisel perioodil, juuni- ja augustikuul. Tulge meile külla!