Eesti õpilased PISA uuringutes: Eesti lapsed oskavad lugeda
Helin Puksand
Eesti õpilaste lugemisoskus on maailma parimate tasemel. Meie poiste tulemused on oluliselt paranenud ja suurenenud on meisterlike lugejate osakaal.
Eesti on PISA 2015 uuringu järgi lugemistulemustes maailmas 72 riigi seas 6. ja Euroopas 3. kohal. Eestit edestavad Singapur, Hongkong, Kanada, Soome ja Iirimaa. Kõik need riigid olid oluliselt paremad OECD riikide keskmisest tulemusest. Et riikide tulemustes on väga suured vahed, näitab ka kõigi osalenud riikide võrdlus.
Võrreldes 2009. aastaga on Eesti lugemistulemused märkimisväärselt paranenud, võime öelda, et Eesti õpilaste tulemused on paranenud poole õppeaasta võrra.
Eesti-sisene võrdlus
Eesti maakondade võrdluses saab välja tuua, et Hiiumaa ja Tartumaa õpilaste tulemused on paremad kui Singapuril, maailma parimatega on võrreldavad ka Harju, Lääne, Jõgeva, Võru, Põlva, Saare ja Viljandi ning Pärnu maakonna õpilaste tulemused.
Linnas elavate õpilaste lugemistulemused on kõikides riikides paremad kui maal elavatel koolinoortel, nii ka Eestis. Eesti linnade tulemuste põhjal on parimad tulemused Tartu, Tallinna ja Pärnu 15-aastastel noortel. Eesti maapiirkondade õpilaste tulemus on samuti OECD riikide keskmisest oluliselt kõrgem. Seega võib öelda, et heal tasemel põhiharidust on võimalik omandada Eesti igas piirkonnas.
Aastaid on meile muret valmistanud tõik, et Eesti poisid loevad oluliselt halvemini kui tüdrukud. 2015. aasta uuring näitas selles aga rõõmustavaid tulemusi: poiste ja tüdrukute vahe on vähenenud. Mis on muutuse taga, on raske öelda. Üks võimalik põhjus võib olla, et 2015. aastal kasutati ülesannete lahendamiseks arvuteid.
Oluline on vaadata ka tulemusi saavutustasemete kaupa. PISA uuringus eristatakse lugemistulemustes kuut saavutustaset, millest baastasemeks peetakse 2. taset ning 5. ja 6. tase näitavad lugejameisterlikkust. Rõõmustav on, et 90% Eesti õpilastest on jõudnud baastasemele või kõrgemale (s.o 2., 3., 4., 5. ja 6. tasemele), mis on väga oluline inimese edasiste õppimis- ja töövalikute seisukohalt, sest mida paremad on inimeste oskused, seda suuremad on neil võimalused edasi õppida ja paremaid töökohti saada.
OECD riikides keskmiselt on selliseid õpilasi 80%. Meisterlike lugejate osakaal on Eestis kuue aastaga tõusnud ligi kaks korda: kui 2009. aastal oli meil selliseid õpilasi 6,1%, siis 2015. aastal juba 11,1%.
Paraku tulevad soolised erinevused välja ka saavutustasemeti: nende seas, kes jäävad alla baastaseme, on poisse kaks korda rohkem (vastavalt poisse 14% ja tüdrukuid 7%), ja meisterlike lugejate seas on poisse oluliselt vähem (vastavalt poisse 9% ja tüdrukuid 14%).
Lugemistulemused saavutustasemeti näitavad, et Eestis tehakse suhteliselt head tööd nõrgemaid õpilasi järele aidates ja on hakatud rohkem tähelepanu pöörama võimekate laste arendamisele. Kindlasti tasub mõelda aga sellele, kuidas arendada veelgi rohkem õpilasi, kes jäävad alla 2. taset, sest kehv lugemisoskus on probleemiks kogu ühiskonnale.
Mis mõjutab lugemisoskust?
Õpilaste lugemisoskust mõjutavad paljud tegurid, millest osa on seotud kodu ja vanematega, osa tema endaga ja osa kooliga.
Lugemisoskust mõjutab kõige enam naudinguga lugemine, mis tähendab, et lugeda tuleb mõnuga ja seda, mis meeldib. Lugemisharjumusi uuriti põhjalikumalt 2009. aasta PISA uuringus. Tuli välja, et kaks kolmandikku Eesti 15-aastastest õpilastest naudib lugemist ja loeb päevas 30 minutit või rohkem. Eesti lapsed loevad 2009. aasta andmete põhjal kõige meelsamini ajakirju ja ajalehti, kuid teabekirjandust eelistab kolmandik ja ilukirjandust loeb naudinguga vaid veerand 15-aastastest. Samas on lugemistulemused paremad neil, kes loevad ilukirjandust ja teabekirjandust.
Tüdrukud naudivad lugemist rohkem kui poisid ja loevad poistest rohkem ka ilukirjandust, ilmselt ongi see üks põhjus, miks poiste lugemistulemused on madalamad. Seda mõtet toetab Saksamaal tehtud uuring, mida tutvustas selle riigi PISA koordinaator Christine Sälzer veebruaris Tallinnas. Ta tõi välja, et poiste ja tüdrukute lugemismotivatsiooni erinevus tuleneb eelkõige erinevast huvist ja lugemismaterjalidest. Eesti ja Saksamaa tulemused on siin sarnased: tüdrukud eelistavad lugeda ilukirjandust ja ajakirju, poisid ajalehti ja koomikseid.
Ilmselt on õpilaste lugemisharjumused vahepeal muutunud, kuid täpsemalt saame selle kohta teavet juba järgmisest PISA uuringust, mille põhivaldkond ongi taas lugemine.
Lugemisoskust mõjutavad loomulikult ka mitmed muud tegurid. Lugemise arendamine ei ole ainult eesti keele ja kirjanduse õpetaja ülesanne, vaid seda peaksid tegema kõik aineõpetajad, kuna lugemiseta ei saa hakkama üheski ainetunnis. 2009. aastal tuli ka välja, et Eesti õpilased on sügavad ja kitsad lugejad, see tähendab, et noored on teadlikud tõhusatest lugemisstrateegiatest, kuid eelistavad lugemismaterjalina pigem ajalehti ja ajakirju. See omakorda näitab, et Eesti õpetajad suunavad lapsi teadlikult kasutama tõhusaid lugemisstrateegiad. Kindlasti tasub aga mõelda sellele, kuidas panna lapsi rohkem ilukirjandust ja teatmeteoseid lugema. Üks võimalus on näidata eeskuju ja jagada õpilastega oma häid lugemiselamusi.
Lugemisoskust mõjutavad muidugi ka lapse koduga seotud tegurid. Esmatähtis on kodune kultuuritaust: paremini loevad lapsed, kellel on kodus kirjandusklassikat, luuleraamatuid ning teatmeteoseid. Parem on lugemisoskus neil, kellel on kodus mõni kunstiteos. Samuti on oluline vanemate haridus: paremini loevad noored, kelle emal on kõrgharidus. See võib olla ka põhjus, miks linnas elavad õpilased loevad paremini kui maal elavad õpilased.