Eesti õpilased PISA uuringutes: Eestlased on tublid matemaatikud

3. märts 2017 Hannes Jukk Tartu ülikooli matemaatika didaktika lektor, PISA 2015 matemaatika ekspert Eestis - Eesti õpilased PISA uuringutes: Eestlased on tublid matemaatikud kommenteerimine on välja lülitatud

Kas Eesti keskkond soosib matemaatilist mõtlemist? Igatehes püsivad Eesti õpilased oma matemaatika-alaste teadmiste ja oskustega tublilt maailma paremikus. Foto: Raivo Juurak

 

Eesti on suutnud matemaatikas oma kohta maailma paremikus hoida või isegi parandada, aga kas oleme mõelnud, mis on selle taga?

Pärast häid tulemusi rahvusvahelisel tasemeuuringul TIMSS 2003 oleks saanud öelda: „Armas rahvas, me olime tublid. Siiski on meil unistus, et saaksime enda kohta rohkem teada. Sestap osaleme alates aastast 2006 uuringus nimega PISA. Kas suudame hoida positsiooni, mille oleme saavutanud?”

Kõik algab kodust

Meie lapsed on saanud kohe algusest peale hästi areneda. Euroopa Komisjoni koostatud raportist (Education and Training Monitor 2016) näeme, et meil jääb matemaatikas edasijõudmatute gruppi alla 10% õpilastest, kui nad on käinud rohkem kui aasta lasteaias. Kiidame lasteaedade õpetajaid ja logopeede.

Järgmise grupi moodustavad kodus kasvanud lapsed ning viimaks õpilased, kes on käinud vähem kui aasta lasteaias või eelkoolis (ca 15% mahajääjaid).

Eesti lastel on vedanud, sest nende vanemad on enamasti keskharidusega, sealjuures on 35% emadest ja 25% isadest kõrgharidusega ning ca 30% lisaks rakendusliku kõrgharidusega. Ligikaudu 44% 15-aastastest õpilastest mõtleb astuda kõrgkooli, siit nende motiiv hästi õppida, ja eeskuju on lähedalt võtta.

Vanemad ja vanavanemad on kogunud lastele mitmekesise raamaturiiuli. Eesti õppekeelega lastel korreleerusid hästi matemaatika tulemus ja kodudes olevate raamatute hulk.

Õpilased on tähelepanelikud. Nad tegid vahet sellel, kuidas vanemad nende õppimise vastu huvi väljendasid. Kui õpilased tundsid pidevat (sisulist) tuge, olid nende matemaatika tulemused ka kõrgemad. Tulemust ei mõjutanud hooletult visatud „Kuidas sul täna koolis läks?”. Tarvis on aidata seda ühte protsenti õpilastest, kellel pole kodus arvutit ega sinna ulatuvat internetti.

Kõike tehakse kirega

Igal nädalal on 10% õpilastest tundnud, et õpetaja peab neid rumalamaks, kui nad ennast ise tunnevad, või on õpetaja hinnanud neid karmimalt kui kaaslasi. Nende seas, kes nii tundsid, oli ka väga heade tulemustega õpilasi.

Nende õpilastega (sh taibudega) tegelemine tavatunnis ei pruugi olla õpetajale lihtne – ehk saab nende puhul kohaldada alternatiivseid õpiviise? Sageli põhjuseta puudunud õpilaste keskmine tulemus oli nõrk. Siinkohal on märksõnaks „märkamine”.

Arvatavasti on Eesti edu alus paljude, ka väikeste asjade hästi tegemine. Kõike tehakse kirega, aga sageli lisaks põhi­tööle (alates nt õppematerjalide loomisest).

 


Kus ja mida on uuritud?

 

TIIT LEPMANN, Tartu ülikooli emeriitdotsent:

Eesti põhikooliõpilased on osalenud viies rahvusvahelises ­matemaatika ja loodusainete tasemeuuringus. Esimest korda TIMSS 2003 ­uuringus (Trends in International Mathematics and Science Study), seejärel PISA uuringus (2006, 2009, 2012 ja 2015).

Nii TIMSS-i kui ka PISA puhul ­uuritakse õpilaste matemaatilist edukust, aga seda tehakse ­erinevalt: kui TIMSS-i uuringu ülesanded pööravad tähelepanu pigem matemaatika ainealasele küljele, siis PISA ­uuringus on peatähelepanu all matemaatika kasutamise oskus igapäevaelu probleemide lahendamisel. Mõlemas uuringus on vaatluse all praktiliselt samad matemaatika sisuvaldkonnad: arvutamine, mõõtmine, geomeetria, algebra ja andmete analüüs, kvantitatiivne mõtlemine, ruum ja vorm, muutused ja seosed, määramatus.

Mõlema uuringu tulemuste analüüsimisel kasutatakse riikide võrdlemisel põhiliselt kolme näitajat: testitulemuste standardiseeritud aritmeetiline keskmine, riigi asend testis osalenud riikide pingereas ja eri saavutustasemele jõudnud õpilaste osakaal.

Meie õpilased on näidanud kõigis nimetatud uuringutes suhteliselt kõrget taset. PISA 2015 uuringus suutsid Eesti keskmist tulemust ületada vaid viis Hiina piirkonda ja Jaapan.

Kõik senised rahvusvahelised ­uuringud on näidanud, et meie ­põhikool ja õpetajad hoolivad matemaatikas vähem võimekatest õpilastest. Kui nn baastaseme saavutanud õpilaste osakaal OECD riikides asub vaadeldud PISA uuringutes vahemikus 76,7–78,7%, siis Eestis on see vahemikus 87,4–89,5%. Samas on Eesti õpetajatel jätkunud tähelepanu ka matemaatikas võimekamatele.