Eesti väitlusselts astub vastu faktijärgsele ajastule

17. märts 2017 Raivo Juurak toimetaja - Eesti väitlusselts astub vastu faktijärgsele ajastule kommenteerimine on välja lülitatud

Arutatakse teemat „Kuidas tõsta noorte meediakirjaoskust”. Arutelu juhib Kose gümnaasiumi õpilane Indrek Ojaots. Eksperdina teeb kaasa Raimo Poom Eesti Päevalehest. Foto: Raivo Juurak

 

3.–5. ja 10.–12. märtsini pidasid Eesti väitlusselts, SpeakSmart ja Eesti noorteühenduste liit Tallinnas noorteseminari „Argument 2017”.

Osales üheksakümmend noort üle Eesti, Saaremaast Narvani. Noored õppisid kahe nädalavahetuse jooksul argumenteerimisoskust, aga ka demagoogiavõtteid ära tundma jms. Seminari viimasel päeval kohtuti poliitikute ja ekspertidega, teiste seas Siim Kallase, Oudekki Loone, Jürgen Ligi, Yoko Alenderi, Toomas Jürgensteini ning Raimo Poomiga.

Hea mulje jättis, et loenguid ei kuulatud ning selle asemel analüüsiti ja avati teemasid debattide abil. Nii oli seminari päevakorras kirjas, et Päevalehe välisuudiste toimetaja Raimo Poomi teema on „Kuidas tõsta noorte meediakirjaoskust”. Tegelikult aga juhtis selle teema arutamist Kose gümnaasiumi õpilane Indrek Ojaots ja tema vastas istus viis õpilast, kellest üks mängis peavoolu- ja teine alternatiivmeedia esindajat. Kolmas oli radikaliseerunud ja neljas erapooletu noor. Nii sai iga Ojaotsa esitatud küsimus tuld neljast suunast. Kogu teemat vedasid õpilased ise, Raimo Poom oli kohal eksperdina.

Arutelu algul selgus, et peavoolumeedia esindajad said kohe oma rolliga väga hästi hakkama, sest said rääkida seda, mida mõtlesid. Seevastu alternatiivmeediat esindaval õpilasel oli algul üsna raske oma rolli sisse elada. Sest kuidas sa hakkad äkki väitma, et peavoolumeedia varjab rahva eest tõde, levitab teadlikult valet, manipuleerib avalikkusega, on illuminaatide jt poolt kinni makstud jne. Ilma soojenduseta on raske ka väita, et ainsana esindab rahvast alternatiivmeedia, räägib ainsana tõtt, võitleb rahva vabaduse eest jne. Ka radikaliseerunud nooreks polnud kerge ümber kehastuda, kuid tema sai kasutada seda nippi, et ütles alati kõige peale „ei!”: ei taha, ei usu, ei nõustu, ei meeldi, ei lähe, ei ole jne. Erapooletul noorel oli mõnevõrra kergem oma rolli esitada.

Pärast algse kohmetuse ületamist elasid aga kõik esinejad oma rollidesse hästi sisse ja kirju seltskonna vahel kujunes sedavõrd haarav mõttevahetus, et arutelu lõpuks tuletati publikule igaks juhuks meelde, et kõik nende ees olnud õpilased esitasid etteantud rolle ega väljendanud oma isiklikke mõtteid. Loomulikult esitas pidevalt küsimusi ka publik.

Kokkuvõtvalt küsiti, mida teha, et ­libauudised ja lausvaled liiga laialt levima ei pääseks. Igaüks meist peab suhtuma meedia pakutavasse kriitiliselt, oli kandev mõte. Vaja on demagoogiavõtted ära tunda ja mitte nende õnge jääda. Lisati, et taolisi noorteseminare nagu „Argument 2017” tuleks korraldada rohkem. Koolides on vaja rohkem väitlusklubisid asutada. Väitlus võiks olla gümnaasiumis valikaine, nagu see mõnel pool juba ongi.