Tänu ümberehitusele on Vana-Kalamaja 9 asuvas uues õppehoones võimalik luua kaasaegne õppekeskkond,” ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Gustav Adolfi gümnaasium lubab laienemisega teha kvaliteedihüppe

Tänu ümberehitusele on Vana-Kalamaja 9 asuvas uues õppehoones võimalik luua kaasaegne õppekeskkond,” ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.
4 minutit
20 vaatamist
Tänu ümberehitusele on Vana-Kalamaja 9 asuvas uues õppehoones võimalik luua kaasaegne õppekeskkond,” ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Uue õppehoone lisandumine päästab Eesti vanima kooli ruumikitsikusest, parandab märkimisväärselt praeguste õpilaste ja õpetajate õppe- ja töökeskkonda ning loob suurele hulgale Kalamaja ning vanalinna piirkonna lastele võimaluse saada tipptasemel haridus kodule lähedal asuvas koolis.

„Haridussüsteemi kaasajastamine eeldab nii sisulisi kui ka vormilisi uuendusi. GAG-i praeguses ajaloolises õppehoones asuvad ruumid seavad kooli arenguvõimalustele piirid. Tänu ümberehitusele on Vana-Kalamaja 9 asuvas uues õppehoones võimalik luua kaasaegne õppekeskkond,” ütles GAG-i laienemise teemalisel pressikonverentsil Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Kui on olemas motiveeritud õpetajad ning pädev juhtkond, kes suudab kooli arendada ning tagada antava hariduse kvaliteedi, kui on võimalus luua paremad õppimistingimused suuremale hulgale lastele, siis on mõistlik seda situatsiooni ära kasutada, mitte pidurdada.”

„386 tegutsemisaasta jooksul on Gustav Adolfi Gümnaasium kandnud 17 nime, haridust on võimaldatud järjepidevalt samas majas. Tooksin siinkohal võrdluse Tartu ülikooliga, mis on samuti asutatud Gustav II Adolfi poolt, üks aasta hiljem kui GAG, ehk 1632,” rääkis Kõlvart. „Tartu ülikooli ei nimetata kombinaatülikooliks, kuigi ta on Eesti suurim – ülikool on aastasadade jooksul laienenud mitte ainult Tartu linnas mitmetesse erinevatesse õppehoonetesse, vaid lisaks sellele ka teistesse Eesti linnadesse. Miks ei võiks Eesti vanim kool GAG olla Eesti suurim, tingimusel, et tagatakse tipptasemel haridus ja õpikeskkond?”

„Meedias on viimastel nädalatel palju arutletud selle üle, kas uue õppehoone lisandumine võiks mõjuda halvasti GAG-i tegevusele,” rääkis Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. „Tallinnas leidub mitmeid koole, mille noorem ja vanem kooliaste tegutsevad eraldi õppehoonetes, näiteks prantsuse lütseum, Jakob Westholmi gümnaasium, Kesklinna vene gümnaasium, reaalkool, Vanalinna hariduskolleegium, Kadrioru saksa gümnaasium.”

Andres Pajula sõnul kulgeb GAG-i I ja II kooliastme õppehoone ehitustegevus plaanipäraselt ning kõiki seadusi järgides. „Meie eesmärk on avada 1. septembril uue õppehoone uksed kõigile neile lastele, kes soovivad GAG-is õpinguid alustada või jätkata. GAG-i kasvamine hakkab toimuma sujuvalt ja järk-järgult, kooliperel on aega tasapisi muudatustega kohaneda. Esimesel sügisel võetakse kokku vastu kuni kuus klassitäit lapsi esimestesse klassidesse. Õpilaste arv klassis on 24. Õpetajate poolt vaadates tähendab see seda, et esimesel aastal liitub kooli kollektiiviga kokku kuni neli uut täiskohaga algõpetuse õppetooli õpetajat – kokku on koolis põhikohaga töötajaid tänase päeva seisuga 70, seega ei ole tegemist märkimisväärse muudatusega kooli struktuuris,” rääkis Andres Pajula.

„Hindan kõrgelt Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlaste soovi säilitada kooli traditsioone ja väärtusi ning kinnitan, et kooli juhtkonnal ja õpetajatel on täpselt sama eesmärk – hoida ja anda kõigile praegustele ja tulevastele õpilastele edasi GAG-i parimaid praktikaid,” ütles Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. „Igapäevane õppetöö GAG-is toimub jätkuvalt neid prioriteete silmas pidades, kuid ühtlasi lähtudes väljakutsetest, mida esitab meile 21. sajandi haridussüsteem, mis on praegu väga kiires arengu- ja muutumisfaasis. Ühe õppehoone lisandumine ning suuremale hulgale lastele koolikohtade loomine ei muuda kooli vaimsust, sest kvaliteedi tagavad ning taasloovad inimesed. Küll aga muudab uue õppehoone lisandumine oluliselt paremaks õpikeskkonna, seda nii õpilastele kui ka õpetajatele.”

„Erakordselt suureks võiduks pean meie ajaloolise võimlahoone kapitaalremondi valmimist, mida koolipere on oodanud mitukümmend aastat,” rääkis Hendrik Agur. „Lisaks kehalise kasvatuse tundidele saame võimla saali hakata kasutama eri sündmuste, näiteks konverentside, seminaride või kontsertide korraldamiseks. Võimlahoone pööninguruumidesse tulevad loovusala ja muusikaklassid. Esialgu hakkavad I ja II kooliastme õpilased kasutama meie ajaloolist võimlat, mis tähendab liikumist kahe õppehoone vahel, kuid Vana-Kalamaja 9 õppehoone valmimise teises etapis on sinna kavandatud uue võimla ehitus.”

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hea Õpetajate Lehe lugeja!

Meie veeb läbis äsja põhjaliku uuenduse, mille käigus see muutus senisest märksa tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks. Seoses põhjalike uuendustega võib juulikuus esineda…

1 minut

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja on Kristi Helme

Reedel valiti Õpetajate Lehe uueks peatoimetajaks Kristi Helme, kes asub tööle alates 10. augustist.

Praegu töötab Kristi Helme…

2 minutit
Õpetajate Leht