Haridusuudiseid välismaalt
Eksamiperiood rõhub lapsevanemaid
Suurbritannias korraldas konsultatsioonifirma ComRes BBC Radio 5 jaoks 11−18-aastaste laste vanemate seas küsitluse, milles uuriti, kuidas mõjutab lapsevanemaid nende võsukeste eksamiperiood. Leiti, et eksamid tekitavad lapsevanemates stressi, neljandik muretses ja vaevles unehäireted, 42% tundis, et nad ei ole piisavalt head vanemad, sest ei oska oma lapsi kordamisel aidata, 31% pakkus lastele õppimise eest motivatsiooniks raha. 52% lapsevanematest soovib saada laste aitamiseks tuge ja nõu, kirjutab BBC.
Ülikoolides vohab seksuaalne ahistamine
The Guardian kirjutab, et Ühendkuningriigi ülikoolides on seksuaalne ahistamine võtnud epideemia mõõtmed. Alates 2011/2012. õppeaasta algusest on üliõpilased esitanud vähemalt 169 kaebust ülikooli töötajate vastu, kolleegid on üksteise vastu esitanud kaebusi 127.
Ekspertide arvates on tegemist jäämäe tipuga, sest ohvrid tunnevad, et nad ei saa abi ‒ ülikool eelistab juhtumid maha vaikida, survestab neid vaikima, ja sisejuurdlus ei anna objektiivseid tulemusi. Seega jäävad paljud kaebused esitamata.
Õpetaja sai aastaid topelttasu
Saksamaal juhtus ühel Nordrhein-Westfaleni õpetajal omapärane lugu: ta töötas nelja aasta jooksul nädalas kümme tundi, aga palka maksti 20 tunni eest. Õpetaja ise ei märganud ülemaksmist.
Nii maksti talle nelja aastaga 77 000 eurot rohkem, kui pidanuks. Düsseldorfi kohus otsustas nüüdseks pensionil olevat õpetajat karistada üheksakuulise tingimisi karistusega ja 2500-eurose trahviga pettuse eest. Lisaks peab ta 77 000 eurot tagasi maksma. Ka eelmisel aastal tegeles kohus sarnase juhtumiga, vahendab Der Spiegel.
Haiged lapsed käivad koolis
Saksamaal viivad lapsevanemad üha rohkem haigeid lapsi kooli või lastehoidu, kirjutab Der Spiegel. Seaduse järgi on Saksamaal ette nähtud kümme lapse haiguspäeva aastas, mil lapsevanem töölt puududa võib, kui vanavanemad elavad kaugel ja last ei ole kellegi hoolde jätta.
Lapsehoiu probleem on teravaim suurlinnades. Baierimaal on mõte palgata koolidesse medõed, kelle juurde võib end haigena tundev laps minna ning seal diivanil sooja teed juua ja puhata. Idee rakendamine vajab lisaressursse, seega on mõte alles algfaasis.
Seksuaalkasvatus muutub kohustuslikuks
Inglismaal muutub seksuaalkasvatus õppekava kohustuslikuks osaks, mida rakendatakse alates 2019. aasta septembrist. Teemale lähenetakse, arvestades lapse vanust, näiteks algkoolis räägitakse pigem ohutusest ja inimsuhetest, vanemates kooliastmetes jätkatakse inimsuhetega, millele lisatakse seksiteema. Lisaks käsitletakse sõltuvalt lapse vanusest sexting’u teemat (seksuaalse alatooniga sõnumite saatmine – toim), netipornot ja seksuaalset ahistamist. Lapsevanemal säilib õigus laps soovi korral tunnist eemaldada, vahendab BBC.
Magusamaksust saadav tulu jõuab koolidesse
Ühendkuningriigi koolid saavad 2018/2019. õppeaastal 415 miljonit naela tervisliku elustiili soodustamiseks. Raha pärineb suhkrujookide maksust. Raha kasutatakse nii vaimse kui ka füüsilise tervise parandamiseks vajaliku eest tasumiseks, näiteks spordiringide varustuse ostmiseks, uute ringide avamiseks jne. Töötajate palkadeks maksutulu kasutada ei tohi. Suhkrujookide maksuga soovitakse vähendada rasvumist, õpetades lastele tervise eest hoolitsemist ja tervislikku toitumist, vahendab BBC.
Šoti õpetajaid vaevab stress
Peaaegu pooled Šotimaa õpetajatest hindavad oma vaimset tervist halvaks või väga halvaks, vahendab tes.com. Märkimisväärne osa õpetajatest (15%) kasutab vaimset tervist parandavaid ravimeid just tööstressi tõttu. Nii selgub Jenny Harvey läbiviidud küsitlusest 778 õpetaja seas. Eksperdi arvates vajab iga kool nõustajat. Suurimaks stressiallikaks peetakse tohutut töökoormust, mistõttu tunnevad õpetajad tihti, et nad ei paku õpilastele parimat haridust, sest neil pole aega kõigega korralikult tegeleda.
Plagiaatorid jäid diplomist ilma
Kaheksalt arstilt, kes on lõpetanud Münsteri ülikooli pärast 2005. aastat, võeti ära doktorikraad. Põhjuseks plagiaadijälgede leidmine nende doktoritöödest. Lisaks keelati 14 arstiteaduskonna lõpetanul teadusliku tööga tegelda. Üht professorit karistati 2015. aasta sügisel tõsiste eksimuste eest teaduslikus töös. Tema oli vähemalt kahe arstiteadlase juhendaja, kellelt kraad ära võeti. Professor töötab ülikoolis edasi, aga ei tohi enam doktoritöid juhendada, vahendab Der Spiegel.
Kust saab tasuta kõrgharidust?
Körberi instituudi heaks töötanud USA teadlased uurisid kolmeteistkümnes riigis pakutava kõrghariduse maksumust. Võrreldi Saksamaad, Prantsusmaad, Ühendkuningriiki, Venemaad, Egiptust, Ghanat, Austraaliat, Hiinat, Indiat, Jaapanit, Brasiiliat, Tšiilit ja USA-d. Leiti, et ainsa riigina pakub Saksamaa peaaegu kõikidele üliõpilastele tasuta kõrgharidust. Õppeteenustasu küsivad vähesed eraõppeasutused. Kõrgharidus ei ole nii mõneski riigis enam ainult sotsiaalse eliidi privileeg, vahendab The Local.
Kogunud ÕIE TÄHTLA