„Känguru” ajab hasarti lapsed ja vanemadki
„Känguru” võistlus Tartu Miina Härma gümnaasiumis. Fotod: Sirje Pärismaa
Maailma populaarseim matemaatikavõistlus „Känguru” teeb ka Eestis iga aastaga järjest suurema hüppe, tänavu osales juba 24 100 õpilast 402 koolist. Järjest suuremat huvi tunnevad vanemad, kes pärast võistlust põnevusega ülesandeid lahendavad.
Tartu linna koolidest suurima osalejate arvuga (220) Miina Härma gümnaasiumis käis „Känguru” iga vanusegrupi lahendajaid tervitamas direktor Ene Tannberg, kes palus soojendusülesandeks arvutada, mitu protsenti kooli 816 õpilasest võistluses osaleb. Tunni ja viieteistkümne minuti pärast pidid ülesanded valmis olema.
5. klassi õpilane Marit, kellele matemaatikatund meeldib väga, osales „Kängurul” esimest korda ja rääkis, et mida lõpupoole, seda raskemaks läks, aga ta sai hakkama. „Täiesti võõrast polnud, osa asju oli koolis õpitud,” lisas Marit.
Samuti 5. klassis õppiv Ats on võtnud võistlusest osa teisest klassist peale. Tema sõnul olid eelmisel aastal lihtsamad ülesanded, tänavu keskmise raskusega. „Koolis õpitu ja nuputamise suhe on fifty-fifty,” rääkis Ats. „Parim koht on mul olnud 50 seas. Mul on sõber, kes võitis „Känguru”. Enamikule ei meeldi matemaatika, minu arvates on see parem kui suurem osa muid tunde.”
Aula ukse taha kogunenud üheksandikud olid eriliselt elevil. Ott lausus, et läheb võistlema hea tundega, sest oskab matemaatikat hästi ja loodab saada head punktid.
„Mulle matemaatika meeldib ja see võistlus on hästi üles ehitatud,” lisas Artur. „Tahaks kõrgele kohale tulla, mul on selleks võimalus. Eelmisel aastal jäin teiseks, samasse kanti sihin nüüd.”
Eerik muheles, et tema võitu ei looda, kuna Artur võtab igal aastal kõrge koha ära, aga talle meeldib „Känguru”, sest ülesanded on huvitavad, parajad pähklid. Klassis tuleb teha pigem arvutusülesandeid.
Nõksud sees
Härma gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Janika Kaljula rääkis, et on teinud õpetajatööd peaaegu sama kaua, kui on käinud „Känguru” võistlused, 22 aastat. Kaljula koordineerib ka oma koolis võistlust.
„Need on natuke teistsugused ülesanded kui tundides,” sõnas Kaljula. „Siin on nuputamist ja valikvastused, väiksed nõksud on sees. Kuigi püüame tunnis teha ka teistmoodi ülesandeid, aega napib. Õpilased, kes soovivad pingutada, saavad seda teha „Kängurul”. Nad on hästi hoos veel tükk aega pärast võistlust.”
Härma gümnaasiumis on tükk aega olnud võistlusel osalejaid paarisaja ringis. Päeva tähtsust näitab seegi, et direktor ütleb enne võistlust iga kord soojad sõnad.
„Kängurut” korraldatakse ligi 70 riigis, osalejaid on rohkem kui 6 miljonit, kelle tulemusi siiski omavahel ei võrrelda.
Ülesandeid lahendatakse individuaalselt kuues vanuserühmas. Kõige rohkem osalejaid on kahes nooremas vanuserühmas, kus panevad oma teadmised proovile pea pooled registreerunutest.
„Känguru” Eesti võistlust korraldavad Tartu ülikooli teaduskool ja Eesti matemaatika selts. Õpilastele vajalikke koolikaupu jagab parimatele AS Vunder.
„Känguru on muutunud ja ma arvan, et eks ta muutub natuke veel,” ütles võistluse korraldaja Raili Vilt. Kui asi sai alguse, oli ta mõeldud vaid III kooliastmele, nüüd on kõik kooliastmed haaratud. Kui algselt oli see vaid aineõpetajate üritus, siis nüüd matemaatika- ja klassiõpetajate ühine suur ettevõtmine.
„Ülesannete poolest ei ole „Känguru” vast nii palju muutunud,” täheldas Vilt. „Komplektid on aastati erineva raskusastmega, aga üldised põhimõtted on samad. Esimesed ülesanded peaksid olema jõukohased kõigile, mis aga ei tähenda, et kõik vastavadki õigesti. Ikka nii, et oleks ka võimalus eksida – et ülesandes oleks see midagi, mida on vaja märgata ja tähele panna.”
Alati on komplektis mõni hea tuntud ülesanne, aga ka uusi ülesandeid. Lisaks puhtalt matemaatikateadmistele on oluline teksti lugemise ja mõistmise oskus. Viimased ülesanded ongi juba nn matemaatikagurmaanidele.
Ülesandeid on palju ja see võimaldab valida: võistluse ajal vastad nendele, mida paremini oskad ja mis rohkem huvi pakuvad, ülejäänud jätad pärastiseks nuputamiseks.
Kõik hasardis
Vildi sõnul on kasvanud lapsevanemate huvi „Känguru” vastu – soovitakse, et laps osaleks, ja tahetakse teada, millise tulemuse ta saab.
„Vahest isegi liiga palju pööratakse tähelepanu sellele, mitu punkti keegi saab. Ja kui laps saab ühel aastal 90 punkti, järgmisel aga 85, siis ta nagu polekski vahepeal targemaks saanud või oleks ülesandekomplekt oluliselt raskem olnud,” imestas Vilt. „Ülesandeid on lihtsalt nii palju – kellele mis liiki paremini sobivad. Rõõmu tuleb tunda mõtlemisest ja lahenduste väljamõtlemisest.”
„Känguru” toimub küll aastas ühel päeval, aga võistluse ülesandeid lahendatakse aasta ringi, seega on tal ikka suurem mõõde. Ülesannete komplekt pannakse kokku rahvusvaheliselt – neid pakuvad eri riikide esindajad –, seetõttu on arvesse võetud vägagi erinevaid arvamusi selle kohta, mis võiks õpilastele huvitav ja jõukohane olla.
„Nuputamise hasart on ju kõigil sees,” ütles Vilt. „Päris populaarsed on „otsi pildilt”, „leia erinevused” ülesanded, IQ-testidest tuntud seaduspärasuste leidmised, sudokute lahendamine. Ka lastevanematele meeldib neid ülesandeid lahendada, eriti nooremate omi, sest seal läheb vähem vaja matemaatikateadmisi, mis võivad olla ununenud.”
Vildi sõnul pole veel olnud aastat, kus midagi ei juhtuks organiseerimisel, ülesannete ja nende vastustega või hoopis seoses auhindadega. Sellel aastal saabusid kingituseks tellitud nuputamisvigurid horvaatiakeelsete juhenditega. Teine äpardus, mida pole varem olnud, aga mis ükskord pidi juhtuma: ühe vanuserühma venekeelsele ülesandelehele oli jäänud eelmise aasta kuupäev: 16. märts 2017 asemel 17. märts 2016.
„Enamikku see ei häirinud, aga oli ka neid, kellele puges sisse hirm, et äkki ongi eelmise aasta omad,” muheles Vilt.