Kui mänguasjad said vaba päeva

Mäng on lapse töö, mänguasi seega töövahend. Tänapäeval, kus paljudes eluvaldkondades eelistatakse kvantiteeti kvaliteedile, kipub nii olema ka mänguasjadega. Igal pool, kus laps viibib – lastetoas, lasteaias, kohviku mängunurgas, sõbra kodus –, on ta ümbritsetud asjadega. Selle tulemuseks võib olla, et laps veedab aega uute asjadega tutvudes, kuid mänguni ei jõuagi. Ka kodudes on asju üha rohkem. Tavalised on emade räägitud lood, kuidas laps keerab mänguasjakorvi kummuli, katsub ühte ja teist lelu, aga mängimiseni ei jõua. Sama laps võib teises situatsioonis kastani autoks muuta ja sellega ennastunustavalt mängida.

On oluline tähele panna, et laps kasutab oma fantaasiat palju kontsentreeritumalt, kui asju on vähem. See on ka Waldorfi ja Montessori pedagoogika alustalasid. Kui anname lapsele aega ja loome õige keskkonna, on tal võimalik oma fantaasiat arendada, ta loob ise nii mängu kui ka mängureeglid. Ettekirjutatud reeglite puhul seda võimalust ei teki.

Eelnevatest mõtetest inspireerituna tekkis mul paar aastat tagasi idee korraldada oma rühma lastele mänguasjavaba päev. Selle ettevalmistamiseks kogusime mitmesugust looduslikku materjali: käbisid, kastaneid, oksi ja puujuppe. Sellel päeval panime laste eest peitu kõik mänguasjad. Oli imeline vaadata, kuidas esimesest üllatusest üle saades laste fantaasia tööle hakkas. Sarnased päevad on meie majas saanud nüüd sagedaseks ja nendest tunnevad rõõmu nii lapsed kui ka õpetajad. Kevadel ja suvel kogutakse mitmesugust materjali, mida neil päevadel kasutada. Lisaks on kasutatud näiteks kohvi- ja sojaube, riidelappe ja lõnga. Materjal ise ei ennusta kunagi tulemust, laste fantaasia on piiritu ja tulemus alati erinev. Hiljuti tutvustasime oma ideed teistele Pärnu lasteaedadele, kes oma majades samuti sarnaseid päevi korraldasid. Muljeid vahetades selgus, et ka mujal olid lapsed sellest ideest vaimustuses.

Küsimus pole selles, et idee oleks midagi uut või revolutsioonilist, vaid selles, et tihtipeale unustame, et iga laps on looja. Meie ülesanne juhendajatena on leida loomingule väljund. Üks võimalus seda teha ongi teha asju igapäevasest erinevalt. Ka täiskasvanutena kipume jääma mustritesse kinni ja unustame uute asjade proovimise. Teaduslikud eksperimendid on tõestanud, et uued kogemused ja harjumuspäraste tegevuste teistmoodi tegemine hoiavad aju tervena ja mälu värskena. Pidavat piisama sellest, kui pesta hambaid vasaku käega (või paremaga, kui oled vasakukäeline) või minna tööle teist teed pidi. Uute asjade tegemine ja kogemine hoiab meid vormis, me märkame ja kogeme rohkem. Seda peaksimegi lastele kaasa andma: oskust kogeda, märgata ja kohal olla.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kui mänguasjad said vaba päeva”

1. Maret ütleb:

   7. märts 2017, 13:00

   See oli Pireti poolt vahva idee Pärnu lasteaiaõpetajate Hea Alguse ühenduse tegevuskavasse. 14-st lasteaiast 8 jagas oma kogemust nn teistmoodi päevast/nädalast ümarlauas. Innustust said ka lapsevanemad ja fantaasiavirgutust õpetajad ise. Igal juhul toetavad mänguasjavabad päevad laste loovust ja toovad endaga kaasa põnevaid üllatusi. Aitäh Piretile!