Kuidas saada muinasjutuliselt rikkaks?

31. märts 2017 Kristi Saare investor - 11 kommentaari
Kristi Saare. Foto: erakogu

Kristi Saare. Foto: erakogu

 

Igaüks meist mäletab lapsepõlves loetud maagilisi lugusid kaugetest maadest ja põnevatest seiklustest. Paljud on muinasjutu eeskujul tahtnud saada lohetaltsutajaks, printsessiks või kohtuda mõne rääkiva loomakesega. Meie mõttemaailma ja väärtushinnanguid mõjutab palju see, mida lugudest teada saame. Kuidas on lood rikkaks saamisega?

Viis teed rikkuseni

Üks võimalus on saada rikkaks valetamise ja varastamisega. Näiteks on hea inspiratsioon kirjandusest Ali Baba ja tema nelikümmend röövlit, kelle teenistus tuli vägivalla kaudu. Enamikule inimestest ei tundu see variant ilmselt väga ahvatlev.

Teine võimalus on olla tark ja nutikas nagu tegelane Rehepapi loost. Eesti lugudes on päris tavaline, et rikkus tuleb õuele mõne triki abil − nutikas talupoeg kavaldab kellegi üle ning sageli jääb rikkusest ilma kuri mõisnik, kes seda üldsegi ei vääri. Äkki jagub rikkust ikka kõikidele?

Kolmas võimalus on võtta abiks veidikene maagiat – näiteks leiame rääkiva kuldkalakese, kes meie soove täidab. Tänapäeva vaste sellele võiks olla lotovõit, mis on küll soove täitva haugi püüdmisest tõenäolisem, aga rikastumise lootuseid sellele siiski ehitada ei saa.

Neljas variant on muinasjuttude klassika – abiellumine! Muidugi on see variant ainult vähestele kättesaadav, sest esiteks tuleb leida endale prints, kellel on vaja parajasti printsessi, ning sageli tuleb enda mitmesuguseid oskusi demonstreerida – et ikka väljavalituks osutuda. Näiteks lohega võidelda, keegi needusest vabastada või käsitööoskustega hiilata.

Viies variant on üldse rahast lahti öelda. Võtta näiteks eeskuju „Vahtramäe Emili” raamatust, kust võib leida soovituse elada säästlikku elu ning hoida raha kokku näiteks kingade pealt – muidu peab teisi iga kümne aasta tagant vahetama. Kui raha kurja juureks kuulutada, siis ei pea selle üle üldse mõtlema!

Kui hakata veidi sügavamalt uurima lugusid, mida loeme, on päris raske leida raha ja rikkuse positiivseid käsitlusi, mis annaksid edasi olulisi eluoskusi. Enamikul tuleb ilmselt meelde Pipi Pikksukk, kellel oli kohvritäis kuldmünte, mida igasuguste asjade peale kulutada, ning Tom Sawyer, kes nutikusega aeda värvides raha teenis, ent sealt edasi läheb keeruliseks.

Tavaliselt on raha hoopis kurja juur. Rikas tegelane on kuri mõisnik, kuri kuninganna või nõid. Kurja peategelase vastukaaluks on loos aga vaene õnnetu talupoeg, kes hoolimata vaesusest on õilis ja aus ning lõpuks leiab oma õnne ja rikkuse kedagi üle kavaldades, kuskilt abi saades, õnneliku juhuse või hoopis maagia abil.

Seetõttu tiksub enamikul inimestest kuklas seos, et rikas ei saa olla aus ja hea. Tikutulega võib taga otsida lugusid, kus keegi saab rikkaks seetõttu, et on aus ja töökas. Rikkus on üldiselt saadud ebaausalt, kellegi teise arvelt ning rikas oma varandust tegelikult ei vääri.

Millest räägitakse?

Kuidas aga oleks, kui meil leiduks lastelugusid, mis annaksid edasi mõnd idufirma edulugu, kus talupoeg Mati mõtleb välja uue võimsa talutööriista ja ehitab üles äriimpeeriumi? Või on rikka mõisniku Hendriku pere näinud aastaid vaeva vilja- ja loomakasvatuse organiseerimisega ja saanud piirkonnas hinnatud ja väärtustatud tööandjaks?

Isegi kui me ei taha eelarvamusi, siis rikkust ja rikkaid inimesi alatasa ühtemoodi kujutades tekib mõttes mingi seos. Selle seose mõju on näha lihtne: pea igale artiklile, kus räägitakse kellegi edust, järgnevad kommentaarid, täis süüdistusi skeemitamises ja petmises. Ühelt poolt reklaamitakse ettevõtlust haridussüsteemis kui olulist eluks vajalikku oskust, teiselt poolt saavad ettevõtjad kurja tagasisidet, et nad elavad teiste arvelt. Ärimeheks-naiseks hakkamist nähakse aga pigem kiire rikastumise skeemina kui tegevusena, mis lisab ühiskonnale väärtust.

Muinasjutulise rikkusega on seega keeruline – lugudes puudutatakse raha teemat vähe ning sageli problemaatilise nurga alt. Head eeskuju lugudest võtta ei saa ning raha ja rikkus jäävad mällu pigem kahtlase maiguga stereotüüpidena.

Kui soovime, et inimesed finantstarkust ja rahateadmisi praegusest rohkem hindaksid, peab algus tulema juba nendest lugudest, mida õhtuti oma lastele loeme või koolis kohustusliku kirjandusena soovitame. Lugudest, mis räägivad rahatarkuse olulisusest, finantsplaneerimise vajalikkusest ja sellest, kuidas ka rikkad inimesed saavad olla ausad ja head.


11 kommentaari teemale “Kuidas saada muinasjutuliselt rikkaks?”

  1. Tartu õpetaja ütleb:

    Mõttetu lugu, sest Eesti palgad on nii madalad (ka õpetaja puhul!), et investeermiseks eriti midagi ei jää, eriti kui lapsed on olemas!

  2. Mõttetu kommentaar ütleb:

    Vot sellisesele “kõik on mõttetu” suhtumisele, nagu peegeldub eelmisest kommentaarist, antud artikkel viitabki. Hästi kirjutatud!
    Kas kommentaator teab, et autor on samamoodi õpetaja, alustas samamoodi õpetajapalgaga säästmist ja on täna eeskujuks väga paljudele jagades muide oma kogemust ja teadmisi oma vabast ajast ja tasuta? Kristi on üks ütlemata äge naine!

  3. Tartu Ülikooli teadur ütleb:

    Ei ole eelmise kommentaariga nõus! See lugu on justnimelt väga mitte mõttetu!

    Lugu kannab endas lihtsalt sõnumit ja põhjendatud argumetatsiooni!
    Me võiksime olla paindlikud ja muuta ise, kodust alustades viisi, kuidas me lastele edukusest, finantsmaailmast ja ettevõtlikusest räägime.

    Ja loomulikult on keeruline sellest rääkida, kui endal kogemust napib, aga silmi/kõrvu kinni hoida selles valdkonnas oleks veel kurvem (see madala palga argument on küll mõistetav, aga minu hinnangul on tegemist ettekäändega).

    Ja lõpetuseks. Minu meelest ei kihuta loo autor selles kirjatükis kedagi investoriks hakkama või lastest pankureid ja mõisnikke kasvatama. Lihtsalt finantsmaailma tundma õppimine või lihtsalt rahast rääkimine ilma aastasadu kehtinud tabude kinnistamiseta ja edukate inimeste pisendamiseta, võiks olla uus suund võimalikult paljudes kodudes.

  4. D1 ütleb:

    Olla õigel ajal õiges kohas koos õige ideega, äratada huvi, suruda läbi, teha meeletult tööd soodas tähtede seisus. Soros, Bill Gates, Eestis skyp `i, 3D mehed ….
    Tavalise tööga ei saa kunagi rikkaks. Või kas on vajagi? Rikkusega pead 25 tundi ööpäevas tegelema, muidu oled temast ilma.
    Hoopis teine asi, mis rikkuse teemaga ei seostu, on sissetulekud mis peavad tagama toimetuleku tänase päevas koos investiga homsesse päeva.

  5. Agu ütleb:

    Kas sa oled rikas, et tead täpselt mitu tundi on vaja rikkusega tegeleda? Mina näiteks olen väike miljonär, kes on ületanud 3 miljoni euri piiri, ma ei ütleks, et pean hullu moodi tegelema ja kartma rikkusest ilma jääda, vastupidi mida rohkem on sul varasid, siis seda väiksema riskiga ja vähem pead oma aega kulutama selle peale, et elada majanduslikult kindlustatud elukest rahulikult.

  6. Peep Leppik ütleb:

    Mäletate – 30 aastat tagasi vaatas Tallinnamaa rahvas Soome TV-d ja paljud meist ihalesid sealse välise sära järele…

    Nüüd vaatame meie siit Läti piiri lähedalt TALLINNA ELU (eriti kommerts-TV kanalites näidatavat) samamoodi – üks veider, meile kättesaamatu elulaad… Õnneks enamus minu ümbruse mõtlevaid inimesi ei kadesta pealinnas eputavaid rahvuskaaslasi – väärtused on maailmas muutunud…

    Nii on meie Eestigi vist lõplikult lõhki… Just selle – kommertsliku ameerikaliku elulaadi järele ahvimise eest hoiatasid juba üle paarkümne aasta tagasi meie pere head soome ja saksa kolleegid. Kõrvalt vaadates torkab vaimu üha kõrvale tõrjuv elu eriti silma. Mõnegi loomeinimesteni on see juba jõudnud – vaatasin-kuulasin just täna Pärnus aprillipleenumil esinejaid…

  7. rohleine ütleb:

    Rikkus rikkuseks, aga enda/laste harimine selle nimel, et finantsilist seisu parandada on küll väga mõistlik eesmärk ju. Ma siin kõlanud kriitikanooli ei mõista. Selleks, et finantsiliselt end hästi tunda, ei pea olema maailma rikkaim mees.

  8. D1 ütleb:

    Lähtume arvamusartikli pealkirjast: Kuidas saada muinasjutuliselt rikkaks? Rikkuse suurus on suhteline, küll aga on noorem põlvkond valdavalt aldis kujutama oma tulevikku ette PIISAVALT! ja KERGELT! saadava elatusvahendiga. Saadav hele laks on sellise mõttelaadiga kindlustatud.
    To Agu: Borgy & Bess annab sulle vastuse!

  9. Valgustaja ütleb:

    Üldine skeem on ju väga lihtne.Üle laipade sammunud seltskond võtab endale seadusandusliku ja koos sellega ka majandusliku võimu.Kehtestab oma klannidele absoluutse võimutäiuse seadusandlikul tasandil ja klanni kuuluvad väljavalitud saavad hakata teostama muinasjutulist rikastumist üha suureneva massi palgavaeste armee arvel.Nii lihtne see ongi.

  10. […] Loe lähemalt siit: https://opleht.ee/2017/03/kuidas-saada-muinasjutuliselt-rikkaks/ […]

  11. Realist ütleb:

    Väga eestlaslik artikkel. Kurb on see, et selliseid asju öpetatakse eestis lastele. Väga piinlik.
    1) Rikkalt abielluda !! sellepärast arengumaade tüdrukud näevad maast madalast välja nagu Lolitad ning arengumaade naistel on ainult üks eesmärk – seksikas välja näha !! sest sex müüb..see on see mis tuleb enne ja peale sööki ! See on vale !!! emad peaksid oma tütardele öpetama seda, kuidas elus hakkama saada ISE; et saada hea haridus ning igas olukorras vee peale jäämise oskus.
    Teine artiklis antud trikk kaval-antsu ja rehepapi näitena. See on jah..eestlaslik ärieetika !!! Äri eesti moodi on petmine ja varatamine ning äripartneril alatute vahenditega naha üle körvade tirimine !
    Kui mina eestis ärikoolis öppisin, siis meile öpetati – eduka äri alus on partnerit petta nii et too arugi ei saa !! :O :O
    Rikkus ei tohiks olla elueesmärk. Inimene peaks enda peas tegema selgeks, mida ta oma elust tahab ning kus ta 5 aasta pärast olla tahaks, mis elu elada. Artiklis toodud ” Mina olen muinasjutuliselt rikas ” on raamatu pealkiri..ning selle järgi elades ja toimetades on vöimalik saada head ja nauditavat elu. Rikkus ning raha ei tohiks olla eesmärgid omaette.

Leave a Reply to D1

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!