Mis teeb koolist kõrgkooli: hoone või inimesed?
Väino Rajangu
Mitu head aastat on arutatud sisekaitseakadeemia Narva viimist. Teema vaieldi läbi ja soikus ning tõsteti mõne aja möödudes uuesti. Seekord koalitsioonilepingu tasemel. Teema korduv tõstatamine näitab, et poliitikutel ei ole uusi ideid või on mingi huvigrupi lobitöö väga järjekindel.
Lugedes ajalehtedest arutelusid õppeasutuse Narva viimise kohta, jäi mulje, et esikohal on raha, hoonete ja kinnistu küsimused, kuid kõrgkooli sisemisest õppekorraldusest räägitakse tunduvalt vähem. Paraku ei tähenda mingil kinnistul asuv maja tingimata kõrgkooli. Arvates, et tühja maja olemasolu on kõrgkooli eeldus, jõuame tagasi Eesti Vabariigi taastamise aega. Siis tekkis arvukalt erakõrgkoole, millest enamik on praeguseks unustatud, sest nende tase oli liiga madal.
Miks raha kulutada?
Olin TTÜ dekaanina vahetult sisekaitseakadeemias magistriõppe väljaarendamise juures, Mäletan hästi, missuguste raskustega see käivitus. Õnneks on tookordsed jõupingutused vilja kandnud ning magistriõpe toimib. Magistriõppe käivitamisel oli põhiraskus vajaliku kvalifikatsiooniga õppejõudude leidmine.
Kui nüüd sisekaitseakadeemia Tallinnast ära viia, kannatab kõrgkooli akadeemiline koosseis oluliselt, ja sellest tulenevalt loomulikult ka üliõpilased. Kui siseturvalisuse õpe tahetakse halvata, miks siis kulutada neid mainitud miljoneid. Kooli saab ju põhja lasta odavamalt siin Tallinnas.
Soovitan kolimisidee toetajatel tutvuda kooli ajalooga. Õppeasutus viidi ühest linnast teise ja loodetud tulemust ei tulnud. Kui otsustajad ei tunne kooli spetsiifikat ega saa aru, et kõrgkooli määrab õppejõudude koosseis, mitte hooned, juhtubki nii, nagu ajaloos on korduvalt juhtunud.
On täiesti loomulik, et teatud hulk õppejõude väga erinevatel põhjustel Narva ei koli ja heal tasemel asemikke on neile raske leida. Kui mõned päevad tagasi arutasime sisekaitseakadeemia Narva viimise küsimust Tallinna teadlaste majas, märkis üks IT-professor, et Tartu ülikooli Narva kolledžis avati 2015. aastal IT-valdkonna õppekava ning põhikohaga õppejõu leidmiseks kulus üle aasta.
Kandes sama näite üle sisekaitseakadeemiale, võib küsida, kas tänapäeval on võimalik ette kujutada politsei, piirivalve, tolli jne valdkonna tööd ilma arvutustehnikata. Kas need, kes pooldavad akadeemia Narva viimise ideed, on ise nõus sinna tööle minema? Nad võiksid näidata eeskuju oma tegudega, mitte ainult sõnu teha.
Paratamatu allakäik
TÜ Narva ja TTÜ Virumaa kolledžisse on läbi aastate õppima tuldud valdavalt sellest piirkonnast, kus õppeasutus paikneb. Kaugematest maakondadest noortele pole sealne piirkond olnud atraktiivne. Millel põhineb lootus, et kui seal asub sisekaitseakadeemia, ei juhtu sama?
Oma väikese mõtteavalduse lõpetuseks toetan endiste siseministrite ühisavaldust sissekaitseakadeemia asukohta mitte muuta. Kolimisel aset leidev akadeemia taseme langus ei ole seotud konkreetselt Narva linnaga, tase langeks ka siis, kui uueks asukohaks oleks ükskõik milline linn.