Ann Roos: „Teeb rõõmu, et lapsed kirjutavad ikka veel muinasjutte”

28. apr. 2017 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit

Sten Roosi muinasjutuvõistlus lõppes traditsiooniliselt tordisöömisega. Haapsalu Teele kohvikus valmistatud tort oli kujundatud juubelile kohaselt. Maiuse lõikasid lahti medalistid Mia-Mai Kalda, Rhea Rosette Tüür ja Liisa Raavel. Tüdrukuid juhendas Ants Roos. Fotod: Peeter Langovits

Meie Antsuga mõtlesime algul, et muinasjutuvõistlus kestab ainult aasta või kaks. Et see veerandsajandini jõudis, on üsna ootamatu,” tunnistab Ann Roos. „Väga suur tänu selle eest kõigile osalenud lastele, õpetajatele, lapsevanematele ja toetajatele!”

Sten Roosi nimeline muinasjutuvõistlus toimus tänavu juba 25. korda. 10–15-aastastele kirjutamishuvilistele mõeldud kirjanduskonkurssi korraldavad Ann ja Ants Roos oma muinasjutte kirjutada armastanud poja Steni mälestuseks.

Selle võistluse puhul valmistab Ann Roosile kõige suuremat rõõmu asjaolu, et lapsed ikka veel kirjutavad. Ning et seda teevad nii paljud ja nii hästi. „Sageli küsitakse, kuidas me jõuame niisuguse hulga töid läbi lugeda. Arvatakse, et küll see võib raske olla. Laste loodud muinasjuttude lugemine ei ole ju raske, raske on asjaajamine,” leiab ta. „Kõige keerulisem küsimus on minu jaoks, kuidas laste nimesid tänukirjal käänata.”

Sten Roosi võistlusest on aastate jooksul osa võtnud ligi 7000 last. Suurim saak – 451 tööd – kogunes möödunud aastal. Tänavusele võistukirjutamisele laekus 256 juttu. „Paljud osalejad kirjutavad mitu aastat järjest ja on žüriile varasemast meelde jäänud,” räägib Ann Roos.

Võitjaid autasustati 8. aprillil traditsiooniliselt Tallinna raekojas, kuhu kutsuti 44 noort muinasjutukirjutajat ehk just nii palju jagati preemiaid. Esimese, teise ja kolmanda koha võitjatele riputas medalid kaela president Kersti Kaljulaid, päästes seejuures hoolitseva liigutusega tüdrukute pikki juukseid lindi alt. Noored autorid kasutasid pärast auhinnatseremooniat rõõmuga võimalust koos presidendiga pilti teha. Tordisöömine võis oodata.

Millest õpilased kirjutavad? Ann Roos räägib, et võistlusele saadetud lugudes peegeldub elu, mida lapsed elavad, ning sündmused, mis üle Eesti kõneainet pakuvad. Nii ka tänavu. Näiteks jõudsid ühel või teisel moel jutu sisse viimased presidendivalimised ning probleemid ühes kuulsas kitsefarmis. Sepitseti ka paar kratilugu, mis teemana võisid Ann Roosi arvates olla inspireeritud hiljuti linastunud mängufilmist „November”. Ühes kratiloos aitas üleloomulik elukas saada häid hindeid, aga ülikooli jõudes oli tema omanik puhta hädas, kuna kratiga sõlmitud leping seal enam ei kehtinud.

Ann Roosi tähelepaneku kohaselt paistab tondi- ja õudusjuttude kirjutamisega mingil põhjusel iseäranis silma Tartu katoliku hariduskeskus: „Kommenteerimegi žüriiga õudusjutte: „Nagu katoliiklaste kirjutatud.””

Aastaid on konkursile saadetud lugudest paistnud igatsus rohkema vanematega veedetud aja järele. „Lapsed väärtustavad häid suhteid ning lähedaste ja sõpradega koos oldud aega enam kui asju,” tõdeb Ann Roos. „Neile läheb korda ka loodushoiu ja taaskasutuse teema ning tänavu oli digimaailmast rohkem juttu kui varasematel aastatel.”

Õpilaste loodud muinaslugudes põimuvad digimaailma ja klassikaliste muinasjuttude elemendid. Kolmel karul on kolme eri mõõtu kausikese asemel suur, keskmine ja väike arvuti. Kõrvuti figureerivad võlusõrmused ja nutiseadmed. Nutiseade võib seejuures olla negatiivne tegelane, lausa põrgupill, mis peibutab päris elust ja inimestest eemale.

Tänavused medalivõitjad olid kolm tütarlast. Esikoha võitis Rhea Rosette Tüür Tallinna Nõmme gümnaasiumi 7. klassist jutuga „Looduse kroon”. Ann Roos: „Jutt sellest, kuidas ja miks looduse krooni valimised loomariigis läbi kukkusid.”

Teise koha pälvis Liisa Raavel Lihula gümnaasiumi 10. klassist looga „A&O”. Ann Roos: „Tähestiku esimene täht Arabella armus täht Oskarisse, aga nende vahele jäi terve tähestik … A&O ei tähenda selles loos kauplust, vaid taskuteatmikku.”

Kolmandaks tuli Mia-Mai Kalda Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 5. klassist võistlustööga „Eide nutt”. Ann Roos: „Lugu sellest, mis juhtus, kui taat tõi koju tahvelarvuti.”

Ann Roos ei tihka tänavuaastast lemmiklugu nimetada, sest toredaid töid oli palju, aga mainib, et talle meeldis väga näiteks Maarja-Magdaleena põhikooli 6. klassi õpilase Henri Raju muinasjutt „Roberti seiklus”, milles kangelane võlusõrmuse abil loomade keele omandab, pärast raskuste võitmist printsessi kosib ning temaga oma koju, mitte lossi elama asub.

Ants Roos ütleb veerandsada aastat korraldatud muinasjutuvõistluse kohta: „See pole kasumit taotlev ettevõtmine,” mispeale Ann Roos täpsustab: „Materiaalset kasumit see võistlus tõesti ei taotle, aga vaimses, hariduslikus ja kultuurilises mõttes toodab kasumit küll.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!