Eesti saksa keele õpetajate selts peab ajaga sammu
ESÕS-i värskelt valitud uus juhatus: Signe Ilmjärv, Ene Kübarsepp, Sirle Jõgi, Kristiina Orm, Katre Merilaid, Kalle Lina, Margit Laidvee.
1992. a asutati Eesti saksa keele õpetajate selts. See aeg pärast meie riigi taasiseseisvumist oli saksa keele õpetamiseks igati soodne. Pärast varasemat jõuliselt pealesurutud vene keele õppimist valiti rohkem saksa keelt. 25 aastaga on olnud nii tõuse kui ka mõõnasid. Keele õppimise ja õpetamise tingimused on nende aastatega palju muutunud. Koolid on varustatud internetiühendusega, klassides on võimalik kasutada mitmesuguseid digiseadmeid. Selts on pakkunud koostöös oma pikaaegsete partneritega – Goethe instituut, Saksa kultuuriinstituut, Austria Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi saatkond, Saksa välismaaühing, kirjastus Hueber – hulgaliselt koolitusi nii Eestis kui ka saksakeelsetes maades. Nende eesmärk on olnud uuenduslike õppematerjalide, uute tehnoloogiate ja metoodiliste võtete kasutamine keeletunnis. Selts on pannud rõhku ka sellele, et kolleegid saaksid üksteisele oma kogemusi jagada täienduskoolitustel nii maakondade aineühendustes kui ka seltsi iga-aastases suvekoolis.
Praeguseks on kogu riigis vähenenud õpilaste arv, koole reorganiseeritakse. Ka saksa keele valijaid on jäänud vähemaks. On märgata üldist suundumust vene keele eelistamiseks, nagu oleks tegemist teise riigikeelega – hoolimata sellest, et saksa keele õpetajad pakuvad pidevalt õpilastele mitmesuguseid võimalusi end proovile panna, võistelda, täiendada ning tänu koolide sõprussidemetele osaleda õpilasvahetuse raames partnerkoolides Saksamaal. Sugugi vähetähtis ei ole õppeasutuse juhtkonna seisukoht. Kool ise saab teha väga palju selleks, et piirkonnas oleks huvi võõrkeelte õppimise vastu. Omal kohal on siin lahtised tunnid noorema astme õpilastele, keele(reklaam)üritused, kohtumised, ühistegevus. Need on abiks ka lastevanematele, kel seisab ees lapsele teise keele valik. Kahjuks ei ole selline tegevus mitte igas koolis soositud.
Võib märgata, et suurem osa saksa keele õpetajaid on juba keskeas ja üle selle. Seega tuleb mõelda ka järelkasvu peale. Kas kool ja õpetajaamet, millele ühiskond esitab üha uusi nõudmisi, on noorele ikka nii atraktiivne, et ta otsustab elukutse kasuks, mis nõuab pühendumist, eeldab valmisolekut ja tahtmist tegelda kasvavate noortega, lahendada keerulisi situatsioone jne?
Igal elukutsel on eeliseid ja puuduseid, kuid õpetajaametis on siiski rohkem kaalu esimestel. Igapäevase õppetegevuse mõtestamise ja läbiviimise kõrval pakuvad töörõõmu sündmused, mis lubavad vaadata tagasi tehtule, seda analüüsida ning mõelda edasisest. Niisuguseks retrospektiiviks oli ESÕS-i jaoks 7. ja 8. aprillil Tallinnas toimunud seltsi 25 aasta juubeli konverents. Plenaarettekannetes käsitlesid lektorid Austriast ja Saksamaalt mitmekeelsuse põhimõtteid ning elujõudu ühiskonnas, rääkisid keelest kui propagandavahendist ühiskonna kontekstis ning keelest kui mängulisest loomingust.
Tähelepanuväärne osa konverentsi töötubadest keskendus saksa keele variatsioonidele ja õpetamisdidaktikale. Saksa keele õppimist ja õpetamist toetab tänapäeval valdavalt esimese võõrkeelena õpitud inglise keele oskus. Martin Heroldi (Saksa välismaaühing) töötuba kombineeritud keeleõppest toetus läänegermaani keelte konstellatsioonile. Tänu keelte sarnasusele saab õpetaja tuua lugematul hulgal näiteid nii sõnavarast kui ka grammatikast, luues seoseid võõrkeelte vahel. Sellise transfeerstrateegia kasutamine pakub õpilastele äratundmisrõõmu, motiveerib ja julgustab neid eriti keeleõppe algfaasis. Mitmekeelsusdidaktikat käsitledes tutvustas Martin Herold simultaanse ja bilingvaalse keeleõppe võimalusi, keskendudes kontrastiivsele tööle tekstiga. Nüüdisaegset õpikäsitust silmas pidades hõlmas seminar ka digikultuuri integreerumist õppeprotsessi, mis on tänapäeval võõrkeele omandamisel mitte ainult atraktiivne vahend, vaid võimaldab ka õppijal lülituda jõukohaste ülesannete loomisse.
Juubelikonverentsil oli esindatud ka Deutsche Welle, kes on kõrgel tasemel võõrkeelte õpetamise/õppimise toetaja Euroopas ja maailmaski, pakkudes kursusi, programme 30 keeles ja oskuslikult nii kultuuri, majanduse, keskkonna, spordi jm aktuaalsetel teemadel. See kõik võimaldab omakorda aineülest õppimist.
DW mitmekülgseid haridus- ning keeleõppeprogramme saavad kasutada nii iseõppijad kui ka õpetajad oma tundide läbiviimiseks. Hea näide on Bandtagebuch (bändipäevik), kus muusika ja didaktiseeritud videoklippide, milles osalevad bändi liikmed, kaudu on võimalik arendada nii keeleoskust kui ka tutvuda põnevate paikade ja traditsioonidega Saksamaal. Eesti saksa keele õpetajad avastavad ja kasutavad oma töös üha enam DW sisukaid ja motiveerivaid õppematerjale. DW pakutav materjal (interaktiivsed sõnavara omandamise programmid, aeglaselt loetud värsked uudised, telenovellid (nt „Jojo sucht das Glück I, II, III”), nõuanded õpetajatele jm on sisult ja vormilt mitmekesine ja aktuaalne materjal, mida saab oskuslikult kasutada mitte ainult saksa keele õppimisel/õpetamisel, vaid ka teistes võõrkeeltes ja ainetes, kuna pakutav on kujundatud õpetamis- või õppimisvalmiks (varustatud teksti, audio-, interaktiivsete harjutuste, sõnastikega, lisatud on Euroopa Liidu raamdokumendis fikseeritud keeleoskustasemed).
Tänapäevaste meetodite ja vahendite kõrval on õppimis- ja õpetamistegevuses jätkuvalt kindel koht õppekomplektidel, mille teemaring hõlmab kõiki eluvaldkondi ja lähtub põhimõttest „lihtsamalt keerulisemale”. Et kasutada parimat pakutavat, on selts loonud ülevaate Eesti õpetajate kasutatavast õppevarast saksa keele õpetamiseks üldhariduskoolides ja analüüsinud seda. Eesti koolides kasutatakse eelkõige Hueberi kirjastuse (Saksamaa) õppevara. Eesti autoritelt on põhikoolis laialdaselt kasutusel Koolibri kirjastuse õpikusari ,,Kein Problem”. Gümnaasiumiastmes kasutatakse valdavalt vaid Hueberi kirjastuse õpikuid. Kui võrrelda Eestis ja Saksamaal välja antud õppevara saksa keele õpetamiseks, siis Saksa õpikute tugevad küljed on uudsus ja uuenduslikkus. Samuti sisaldavad need palju rohkem kuulamisharjutusi, mis on eriti olulised võõrkeeleõppes. Eesti õpikud sisaldavad väga vähe kuulamisharjutusi ning need ei ole autentsed. Sageli kuuluvad Saksamaal välja antud õppekomplekti ka video- ja meediapakett, mis annab õpetajatele võimaluse oma tundi mitmekesistada. Eesti õpikute tugevate külgedena tasub esile tõsta Eestimaad puudutavate teemade olemasolu, mis on ka riiklikus õppekavas ette nähtud, ning emakeelse toe olemasolu. Kuna väga palju kasutatakse siiski Saksamaal välja antud õppevara, planeerib selts Eesti-alase õppematerjali kogumist ning didaktiseerimist.
Saksa keele kui võõrkeele õpetamine Eestis on seltsi loomisest saadik pidevalt arenenud. Õpetajate töö tulemuslikkuse eduks on mitmeid aspekte, üks nende hulgas on ühtekuuluvustunne, mida ESÕS on oma liikmetele alati pakkunud. Ja jagamine teeb rikkamaks!
[…] Edasi […]