Käesoleva õppeaasta riigieksamite perioodi avas 24. aprillil eesti keele eksam, kus osales 6842 gümnaasiumi- ja kutsekoolilõpetajat. 26. aprillil oli vene õppekeelega koolide lõpetajatel eesti keele kui teise keele eksam, kuhu oli registreeritud 2313 eksamitegijat. Inglise keele riigieksam toimub 2. mail ja riigieksamid lõpevad 12. mail matemaatikaeksamiga. Tulemused avalikustatakse 19. juuniks.

Esmaspäeval toimunud eesti keele riigieksam oli taas kaheosaline ning sellega mõõdeti õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginesid tekstidel, mis esindasid ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuli kirjutada 400-sõnaline arutlev kirjand.

Tallinnas on hakanud koolid riigieksamite ajal koopereeruma. Juba varem on kesklinna koolid korraldanud nii, et riigieksamit teevad kõigi nelja kooli õpilased ühes koolis. Tänavu tegid Westholmi gümnaasiumis eesti keele riigieksamit ka ühisgümnaasiumi ja Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilased.

Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik märgib, et idee teha ühiselt kolme kooli sisseastumiskatsed tekkis kolm aastat tagasi ja neid ongi koos korraldatud kolm kord. Tagasiside on olnud hea, sest õpilastel pole olnud vaja mitme kooli vahel joosta. Ühiskatsetele tulles paneb õpilane kirja, missugune kolmest koolist on tema eelistus number üks, missugune kaks ja milline kolm. Senine kogemus näitab, et oma valikus pettunud õpilasi pole.

Nüüd tekkis Westholmi gümnaasiumil, ühisgümnaasiumil ja Kadrioru saksa gümnaasiumil mõte korraldada ka riigieksameid ühiselt. Viie koolivaheajaga Westholmi gümnaasiumis on praegu koolivaheaeg ja seal oli lihtne kolme kooli eesti keele riigieksami tegijatele 12 tühja klassiruumi leida. Samal ajal sai ühisgümnaasiumis ja Kadrioru saksa gümnaasiumis, kus on neli koolivaheaega, jätkuda tavaline koolitöö, sest riigieksamitele vajaliku vaikuse saavutamiseks ei olnud vaja ühtki klassi õue õppima või ekskursioonile viia vm.

Rando Kuustik märgib, et Westholmi gümnaasium, ühisgümnaasium ja Kadrioru saksa gümnaasium soovivad koostööd süvendada. Näiteks on kavas ühitada valikainete kursusi. Seda on juba katsetatud nii, et ühes koolis on toimunud loeng ja see on üle interneti kahte teise kooli üle kantud. Ollakse valmis ka kolmandat ja neljanda kooli sellesse võrgustikku lisama. Westholmi kool on valmis pakkuma teistele koolidele valikainetena väitlusõpet ning protokolli- ja etiketikursust. Rando Kuustik on mõelnud ka praktilise bioloogia kursusele, mida võiks üle kanda näiteks loomaaiast. See oleks lisakursus pärast koolipäeva, aga õppetöö osa. Osa õppekavajärgsest õppest võikski toimuda loomaaias või botaanikaaias või mõnes muus kohas, arvab Westholmi gümnaasiumi direktor. Ühisgümnaasium on valmis pakkuma oma kahele partnerkoolile filosoofia valikkursust.

Rando Kuustik ütleb, et tulevikus võib juhtuda, et tavalisigi ainetunde tuleb hakata internetis omavahel jagama, sest juba praegu on õpetajatest puudus, eriti füüsikaõpetajatest. Teine variant on, et füüsikat hakkavad noorematele klassidele õpetama tublimad abituriendid.