Huvitava Kooli veebiseminari kokkuvõte: kogukonna panus võiks kajastuda ka kooli õppekavas

3. apr. 2017 HTM - Kommenteeri artiklit

Viimasel ajal on hakatud varasemast rohkem konkreetsete näidete varal rääkima sellest, et koolielu mitmekesistamises on kohalikul kogukonnal palju kasutamata võimalusi. Samuti saab iga kool selgitada välja, mida kogukond õpilastelt ja koolilt ootab.

Huvitava Kooli veebiseminaril tutvustasid kaheksa kooli, kuidas nad kogukonda kaasates arendasid kooli õppekava. Täpsemalt öeldes sidusid nad koos partneritega õppimise ja õpetamisega eri tegevusi.

Projektid sündisid Huvitava Kooli põhimõtetest lähtuva konkursi tulemusel, mille viis läbi SA Innove.

Konkursi ja veebiseminariga oli Huvitaval Koolil eesmärk pakkuda võimalust siduda kooli ja kohaliku kogukonna koostööd ning vahendada selles vallas koolide kogemusi. Seminar on järele vaadatav siit.

Huvitava Kooli eestvedaja Pille Liblik avas seminari sissejuhatuses probleemi tausta, öeldes, et enamasti piirdub kooli ja kohalike ettevõtjate või asutuste koostöö ühekordsete ürituste korraldamisega ja taandatakse pigem huvitegevuse osaks. „Kui räägitakse kooli õppekavast, siis üldjuhul ei nähta kogukonna võimaluste ja n-ö aineõpetuse seoseid. Koolil on võrdselt hariv ja kasvatav ülesanne ning meeles peab pidama, et ka huvitegevus on osa koolielust. Seega – kui kogukond panustab kooliellu, siis peaks see kajastuma ka kooli õppekavas,” sõnas Liblik.

Viimasel ajal on varasemast rohkem hakatud konkreetsete näidete varal rääkima sellest, et koolielu mitmekesistamises on palju kasutamata võimalusi kohalikul kogukonnal. Samuti näidetest, kuidas koolid neid võimalusi kasutavad. Selles mõttes on kool, täpsemalt juhtkond ja õpetajad, kaasamiseksperdid – nemad saavad selgitada kohalikele sädeinimestele ja kooli partneritele, missuguseid võimalusi on vaja õpilaste arendamiseks ja mida kool selleks ootab.

Samuti saab iga kool selgitada välja, mida kogukond õpilastelt ja koolilt ootab. Kaasamine ja koostööoskus on osa õpetaja professionaalsusest. Seetõttu oli konkursi üks taotlusi, et ka need oskused saaksid selle konkursiga tuge.

Projektitoetuse taotlejatelt oodati, et partnerite valik oleks põhjendatud. „Ka ammune ja tavapäraseks kujunenud koostöö kohaliku käsitöömeistri või ettevõttega oli vaja tänases kontekstis läbi mõelda, et mitte tegutseda lihtsalt nii, nagu seda alati on tehtud,” selgitas Pille Liblik.

Lisaks selgele eesmärgistamisele pidid koolid kirjeldama, kuidas kavatsevad nad koostööst laiemale avalikkusele teada anda ja missugused jätkutegevused on plaanis – kas konkursi jaoks valitud parteritega või partnerite ringi laiendades.

Ehkki mitmed koostööprojektid ei ole veel lõppenud, saime veebiseminaril kuulda, kuidas koolide ja kogukonna suhted on muutunud teadlikumaks, kas ja miks algsed plaanid teostusid või teisenesid ja mis saab edasi.

 

TAGASISIDE

Häädemeeste keskkool:

Päev tekitas ainult häid emotsioone. Kui hommikul seminariruumi astudes pisut ehmatas kogu see hulk tehnikat, siis õige pea neid kaameraid ja juhtmeid enam ei märganudki, sest räägitav oli väga huvitav. Iga kool tundus oma projekti üle uhkust tundvat ning kõige rohkem jäigi meelde rõõm ja emotsionaalsus, millega oma projekte tutvustati.

Igas projektis oli säravaid ideid. Tamsalu gümnaasiumil oli tore lahendus koostööks lambakasvatuse taluga. Viljandi gümnaasiumilt jäi meelde idee, kuidas terve kogukond ajurünnakuks kokku tuua. Haanja kooli puhul meeldis, kuidas paikkonna kultuuri kooli tegemistesse lõimida. Vastseliina projekt tervikuna oli puhas rõõm ja täis kadestamisväärselt nakatavat entusiasmi!
Tamsalu gümnaasium:

Päev oli väga motiveeriv, sest kuulata sarnaselt mõtlevaid ja särasilmseid inimesi inspireerib uutele mõtetele. Kõige meeldejäävam mõte, mis tekkis: kaasame oma esitlustele väljaspool maja rohkem õpilasi, sest see annab neile uusi kogemusi ning oma kooli võrdlusmomendi teiste koolidega.

Kõige säravam esitleja oli Vastseliina naiskond. Nii palju energiat ja sära silmades. Omanäoline oli ka Haanja kool oma keele ja kultuuri teema käsitlemine koolis.

Konkursi läbiviija Kädi Alanurm SA Innovest ütles päeva lõpuks, et seminar täitis väga olulist rolli, andes võimaluse kajastada praktiliselt tervele Eestile, kui toredad ja vahvad koolid meie enda pisikeses Eestis tegutsevad: „Päev oli täis palju motivatsiooni, innukust ning positiivseid mõtteid, mis loodetavasti kandusid edasi ka vaatajale ja kinnitasid, et kaasates kogukonda kooli tegemistesse, muudab see õppimise huvitavamaks!”

Konkursil osales kokku 12 kooli projektidega ja partneritega:

Kool Projekti sisu Partnerid
Albu põhikool Kogukonna ajaloolis-kultuurilised muuseumitunnid Vargamäel, pärandkultuuri ja kunstitunnid Kassiaru keraamikakojas, paikkonna rabavad loodus- ja mõtlusmatkad Kõrvemaal ning tervisliku toidu kool ehk kohalik toit kodust ja metsast

 

SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Tammsaare Matkakeskus OÜ

Hunting Grupp OÜ, Jäägri Villa

MTÜ Kassiaru V.U.

Haanja kool Legend Haanjamaast:

kohalike meistrite tööga tutvumine (orelimeistrid Kriisad), talvepäev, võru keele päev, noorgiidide ettevalmistus, õuesõppepäev, tööpäev mõisas, suitsusauna kombestikupäev

MTÜ Haanja Suusaklubi

MTÜ Haani Elo Juur

MTÜ Ruusmäe Noorteklubi jpt.

 

Häädemeeste keskkool Teistmoodi koolipäev õpilastele, „Praktikult praktikule” ja „Koostöö kui õppimise vorm õpetajatele” Häädemeeste vallavalitsus

Häädemeeste huvikeskus

Marika Kose FIE

Vervon OÜ

Kiviõli 1. keskkool Kogukonna ootuste kaardistamine ja kogukonnaõppe meetodi rakendamine õpilastele ja kooli partneritele Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus

SA Kogukonnakool

 

Narva keeltelütseum Kogukonna meeskonnavõistlus „Kreatiivvõistlus” avatud küsimustega, mis eeldavad infopäringuid, ettevalmistust ja loovust. Võistluse põhiteema on „Narva eile, täna ja homme”. Narva linna arenduse ja ökonoomika amet

Narva keskraamatukogu

ajaleht Narva

Narva Paju kool HEV-õpilaste oskuste täiendamine kogukonna spetsialistide juhendamisel. MTÜ Loomingulise Arengu ja Vaba Aja Veetmise Keskus

MTÜ Mitteformaalse Õppe Keskus Vitatiim

Rõuge põhikool Kooli õppekava kriitiline lugemine eesmärgiga selgitada välja, mil määral see toob esile kogukondlikku eripära, millised täiendusi on vaja lisada, millised kogukonna tegevusi on võimalik rakendada õppeprotsessis. Erinevate kogukondlike tegevuste ja õppeprotsessi vajaduste sidustamine, muutes koolis toimuv huvitavaks ja loovaks MTÜ Revolutsioon

MTÜ Rõuge Kool

OÜ Mugul

Rõuge avatud noortekeskus

Salme põhikool Täiustatakse/muudetakse koos kogukonnaga Salme põhikooli õppekava üldosa, et luua põhjalikum sihiseade, mis aitaks tuua välja Salme põhikooli eripära ja omanäolisust. Samuti luuakse projekti abil ühtsemad jooned nii kooli kui ka lasteaia tegevuses ja eesmärkides, et tagada ühtsemad traditsioonid ja eesmärgid. Salme lasteaed OttoTriin

MTÜ noorteklubi L.A.D.U

Salme kultuurimaja

Sinimäe põhikool Suurendada õppeainete lõimimist, kaasates kogukonda. Luuakse õppekava, Huvitava Kooli põhimõtteid ja ettevõtjate huve arvestavad õpiprojektid. MTÜ Kiviõli Selts

 

Tamsalu gümnaasium Kaasata partnereid uuendama õpikäsitust põhikooli õppekava kunstiainete ning tehnoloogia ainevaldkondades ja gümnaasiumi õppekava ja karjääriõpetuse valdkondades. Oruveski talu OÜ

Mertigrupp OÜ

Merti Tootmine OÜ

Vastseliina gümnaasium Mõttetalgud „Õhinapõhine kool” kogukonna kaasamiseks kooli õppekava arendamisse ning paikkonna eripära ja traditsioonide esiletoomiseks ja kooli õppekavaga sidumiseks. Kogukonna päev, mis hõlmab eri tegevusi: tervislikud eluviisid ja liikumine, töötoad, temaatilised kohvikud, kontsert. Püsiva interaktiivse avastusraja loomine, mis lõimib eri õppeaineid (ajalugu, bioloogia, geograafia, majandus, orienteerumine, kehaline kasvatus). Vastseliina noortekeskus

Vastseliina muusikakool

 

Viljandi gümnaasium Kogukonda kaasav kooli arenguseminar „VG 2.0”, mille käigus sõnastatakse vajadusel ringi kooli õppekava üldosas kajastuvad põhimõtted, hinnatakse kriitiliselt kooli pedagoogilise kontseptsiooni ja väärtuste rakendumist ning kaardistatakse õppesuundade ainekavade uuendamise vajadused.
SA Viljandi Hariduse Arengufond

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!