Kas Eesti õpilased on õnnelikud?

Kõige tugevamalt mõjutab õpilaste rahulolu kuuluvustunne, aga oluline tegur on füüsiline aktiivsus.
Roosna-Alliku Allikajärv, MTÜ Nautleja Kalamatkad. Foto: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja / Scanpix

Kõige rohkem eluga rahul ja kõige õnnelikumad on õpilased, kelle vanemad ja õpetajad toetavad neid – neil on kõrge kuuluvustunne koolikogukonda, nad söövad koos perega hommiku- ja õhtusööki ning on kehaliselt aktiivsed.

Eluga rahulolu ehk õnnelikkus on üks inimese subjektiivse heaolu mõõdetest. Täpsemalt defineeritakse eluga rahulolu kui subjektiivset hinnangut oma elukvaliteedile. Subjektiivse heaolu juures on olulised veel heade ja halbade emotsioonide kogemine ning elueesmärgi tunnetamine. Nii nagu täiskasvanute puhul, saame ka koolõpilaste puhul rääkida nende eluga rahulolust, mis on subjektiivne.

Õpilaste eluga rahulolu ning subjektiivset heaolu on oluline jälgida. Lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel võib eluga rahulolu langeda, sest on vaja kohaneda nii kehaliste muutustega kui ka muutustega kohustustes ning vastutuse võtmisel.

18. koht ja eluga rahul

OECD läbiviidavas PISA uuringus on lisaks saavutustestide lahendamisele vaja õpilastel vastata tervele hulgale küsimustele, mis peaksid kajastama subjektiivse heaolu eri tahke (negatiivsetest emotsioonidest näiteks testiärevus ja kiusamise tajumine, positiivsetest kuulumistunne, toetuse tajumine jne). Samuti küsitakse õpilaste heaolu füüsiliste aspektide kohta: kas nad söövad koos perega hommikust ja õhtust ning on kehaliselt aktiivsed. Viimastel kordadel on esitatud ka küsimus eluga rahulolu kohta: „Kui rahul sa oled üldiselt oma eluga?” Õpilased said sellele küsimusele vastata kümnepalliskaalal.

Eesti 15-aastaste õpilaste keskmine rahulolunäitaja on 2015 aasta andmetel 7,5. OECD keskmine on 7,3, seega on Eesti näitaja kõrgem kui OECD keskmine ja paigutab meid 18 kohale.

Kas Eesti 18. koht on hea või halb? Rahulolu edetabelit juhivad Dominikaani Vabariik, Mehhiko ja Costa Rica, mis on samas väga madalate saavutustestide tulemustega riigid. Rahulolutabeli alumises otsas on mitu kõrgete saavutustulemustega Aasia riiki nagu näiteks Hongkong.

OECD on PISA 2015 uuringus osalenud riigid jaganud loodusteaduste saavutustesti tulemuste ning õpilaste eluga rahulolu keskmiste näitajate järgi nelja rühma: 1) üle keskmise loodusteaduste tulemuse ja üle keskmise rahulolunäitajaga, 2) alla keskmise loodusteaduste tulemuse ja üle keskmise rahulolunäitajaga, 3) alla keskmise loodusteaduste tulemuse ja alla keskmise rahulolunäitajaga ning 4) alla keskmise loodusteaduste tulemuse ja üle keskmise rahulolunäitajaga riigid.

Võib arvata, et kõikide riikide eesmärk on, et nende õpilased paigutuksid esimesse rühma, kus õpilased saavutavad häid tulemusi loodusteadustes ja on ka oma eluga rahul. Eesti leiamegi koos Soome, Šveitsi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandiga just sealt. Seega on vastus küsimusele „Kas meie õpilased on eluga rahul?” jaatav, 90,3% Eesti õpilastest on eluga rahul, 37% isegi väga rahul. See tulemus on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt.

Kuuluvustunde olulisus

Võrreldes 15-aastaseid poisse ja tüdrukuid selgub, et poisid on eluga rohkem rahul kui tüdrukud. Sedalaadi soolist erinevust täheldati ka teistes PISA uuringus osalenud riikides ning on leitud eelnevates uuringutes. Teadlased on seletanud seda erinevust näiteks asjaoluga, et tüdrukud võivad olla enesekriitilisemad, eriti oma teismeeas toimuvate kehaliste muutuste tõttu.

PISA 2015 andmed näitavad, et õpilaste eluga rahulolu ei ole seotud nende saavutustestide tulemustega. Seega võivad eluga samavõrra rahul olla nii madala kui ka kõrge testitulemusega (ja ka üldisema koolis edasijõudmisega) õpilased. See fakt räägib vastu varem arvatule, et nõudlikes koolides on õpilased eluga vähem rahul (eeldusel, et nõulikumate koolide õpilased saavad paremaid tulemusi saavutustestides).

Õpilased, kes tunnevad end kooli kogukonnaga enam seotud olevat (tunnevad kõrgemat kuuluvustunnet), on oma eluga rohkem rahul. Õpilaste kuuluvustunnet suurendavad omakorda kaks sotsiaalse toetuse näitajat: vanemate ja õpetaja toetus. Kuuluvustunnet puudutavad küsimused olid enamasti sõnastatud kaaslaste kohta (ma leian kergesti sõpru, ma leian et teised õpilased peavad minust lugu).

Heaolutunnet koolis mõjutavad ka kaks oluline negatiivsete emotsioonide kogemise näitajat: 1) kas õpilane tunneb, et olukord, kus teadmisi kontrollitakse testidega, tekitab temas ärevust, ning 2) kas õpilane on tajunud koolis kiusamist kaaslaste poolt. Õpilased, kes tunnevad suuremat testimisega seotud ärevust või on tajunud koolis kiusamist, on oma eluga vähem rahul. Õpilastel, kes on tundnud end koolis kiusatavana, on lisaks väiksemale rahulolule ka madalamad õpitulemused ning madalam kuuluvustunne.

Nende kahe negatiivse emotsiooni tundmise juures on oluline täiskasvanute toetus: nimelt on suurem õpetajate toetuse tajumine seotud madalama testiärevusega ning suurem vanemate toetuse tajumine madalama kiusamisenäitajaga.

Koolivälised faktorid    

Lisaks on ka kooliväliselt hulk faktoreid, mis on olulised õpilaste eluga rahuloluks. Kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega õpilased ehk õpilased jõukamatest peredest on eluga rohkem rahul kui õpilased vähem jõukast perest. PISA 2015 uuringu andmetel sõltub Eesti õpilaste eluga rahulolu sellest, kas nad söövad kodus hommiku- ja õhtusööki. Need, kes ei söö hommiku- või õhtusööki, on eluga vähem rahul.

Kehaliselt aktiivsemad õpilased on oma eluga rohkem rahul. Samuti on oma eluga rohkem rahul õpilased, kes veedavad vähem aeg arvutis ja internetis. Õpilane, kes veedab arvutis rohkem kui kuus tundi päevas, kuulub riskigruppi, kel on väga madal rahuolutase ning madalad testitulemused.

Niimoodi oleme saanud subjektiivse heaolu tahke läbi käies pildi meie õpilaste eluga rahulolu suurendavatest ja vähendavatest teguritest. Loomulikult ei esine need tegurid ükshaaval õpilaste elus, vaid on seal läbipõimunult, kõik korraga.

Kui vaadata kõiki kooliga seotud tegureid koos, siis kõige tugevamalt mõjutab õpilaste rahulolu kuuluvustunne. Samas on koolis oluline mõelda ka õpilaste testiärevuse ning koolikiusamise vähendamisele. Koduga seotud faktoritest on kõige olulisem vanemate toetus. Lastele on oluline, et vanemad huvituksid sellest, mida nad koolis teevad, toetaksid neid, kui neil on raske, ja samamoodi toetaks neid õppe-eesmärkide poole püüdlemisel.

Pikemalt saab Eesti õpilaste eluga rahulolust seotust lugeda raportist.