Kui üks kool omadega rappa läheb …

Turbaproovide võtmine.

siis lõpeb see suure tõenäosusega sellega, et lapsed ütlevad: „Õpetaja, teeme seda veel! See oli äge!” Just selliste emotsioonidega sõitis Riia eesti kooli seltskond 31. märtsi õhtupoolikul Riiga tagasi, sest hariv ja huvitav päev Niedrāju-Pilkase rabas oli lõppenud.

Kevadest sai talv

Kuigi me lootsime, et märtsi lõpus on ilm kevadiselt soe, siis mida lähemale Eestile jõudsime (Niedrāju-Pilkas raba on Ikla piiripunktist umbes 30 km kaugusel), seda lumisemaks kõik läks. Imestust võisime välja lugeda ka meie giidi Kristapsi silmist, kuid oma mõnusa suhtumisega meelitas ta bussist välja ka skeptilised 8. klassi poisid-tüdrukud.

Seejärel jagasime 5.‒8. klassi õpilased gruppidesse ja selgitasime, mida me neilt ootame. Iga grupp sai tööjuhised, pliiatsi, alusmapi, töölehed (inglise keel, matemaatika), mõõdulindi ja eelnevalt (matemaatikaõpetaja abikaasa) ettevalmistatud puupulga, millega tuli puude kõrgust mõõta. Kõige põnevamad asjad ‒ neoonrohelised räätsad ‒ andis meile giid.

Kõik algab suhtumisest

Saime väga ruttu aru, et meil on giidiga vedanud. Kes oleks arvanud, et turbaproovide võtmine ja turba olemusest jutu kuulamine võib olla kooliõpilastele äärmiselt huvitav ja kaasahaarav? Kui jõunumbrid esitatud (turbapuuri maasse surumine nõuab tugevust) ja esimesed „ah-kui-pehme-ja-sügav-see-maapind-on-emotsioonid saadud, panime jalga räätsad ja hakkasime õõtsuval tasapinnal liikuma, täpselt nagu suur pingviinide grupp – tasakesi, jalgu pigem lohistades.

Meie matk kestis koos lõunapausiga kokku kolm tundi ja selle ajaga läbisime kuus kilomeetrit. Tempo oli paras, vahepeal täitsid õpilased töölehti ja ülesandeid, uurisime samblaid ning saime teada, miks ei tohi rabajärvest vett juua ja kuidas eelmise sügise jõhvikad ikka sama isuäratavad on. Kui kuulsime, kui sügav rabajärv olla võib, siis tekkis küll tahtmine paar sammu kaldast eemale astuda ja seismiseks mõni kindlam koht valida. Aga sellel ebakindlal pinnasel oli ka oma võlu – tuletas meelde, et kõik ei ole alati kindel, kuid kõigega saab hakkama, kui olla teadlik ja positiivselt meelestatud.

Kuidas saadud teadmisi rakendada?

Riia eesti kool juhib Erasmus+ projekti „Environmentally Friendly Cranberries and Innovative Tablets”, mille eesmärk on seostada loodust ja IT-d. Palusime aineõpetajatel eelnevalt mõelda, kuidas saaks rabas saadud teadmisi-kogemusi rakendada nii koolitunnis kui ka kohapeal.

Inglise keele õpetaja oli õpilastele valmistanud väga põhjaliku töölehe, mis andis ingliskeelse ülevaate, milliseid linde, loomi ja taimi rabast leida võib. Õpilaste ülesanne oli määratleda liike ja kirjeldada oma kogemust.

Matemaatika ülesanded olid mitmekülgsed – näiteks tuli puupulga abil mõõta rabas puude kõrgust, arvutada ühe aari hapnikutoodangut jne.

Kunstiõpetuse õpetaja andis õpilastele ülesande teha grupi peale kümme pilti kas koolist kaasa võetud tahvelarvutite või isiklike nutivahenditega. Pilte kasutati kunstitunnis – väljaprinditud mustvalgetele fotodele joonistasid õpilased peale sobivaid täiendusi. Lisaks joonistavad õpilased kevadnäituse jaoks rabataimi nii paberile kui ka puidule ning sinna juurde tulevad taimede nimed eesti, läti ja inglise keeles.

Eesti keele (võõrkeelena) tunnis kirjutasime käskiva kõneviisi õppimisel juhiseid rabas käitumiseks ja raba tutvustava rühmatöö (plakati).

Räätsamatka planeerides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

• Tasub vaeva näha, et leida tõeliselt hea giid, kes suudab oma energia ja teadmistega ka teismelisi n-ö rabausku pöörata ja teeb sellega õpetajate elu lihtsamaks.
• Riietus peab vastama ilmale (müts, sall, kindad, tuule- ja veekindlad riided) ja kindlasti tasub kaasa võtta varuriided. Jalanõudest sobivad kõrgema säärega kummikud, mida vajadusel soojustada nt villaste sokkidega.
• Matk on füüsiliselt koormav, ideaalis võiks seltskond olla ühtlase tasemega.
• kindlasti tasub eelnevalt läbi mõelda, mida ja kuidas rabas teha, milliseid abivahendeid on vaja jne, kuigi ka üksnes räätsadega matkamine on suurepärane kogemus.

Riia eesti kool on lätikeelne üldhariduskool Läti pealinnas, kus õpitakse ka eesti keelt ja kultuurilugu ning tähistatakse mõlema riigi tähtpäevi. Kakskeelselt, muidugi.

Riia eesti kool juhib Erasmus+ projekti „Environmentally Friendly Cranberries and Innovative Tablets” (lühidalt „Jõhvikad ja tahvelarvutid”), mille eesmärk on siduda omavahel IT ja loodus. Rahvusvahelises projektis osaleb kool Võru Kreutzwaldi põhikool Eestist, The Istituto Comprensivo della Val Nure Itaaliast, Kiukaisten yhteiskoulu Soomest ja (IV Liceum Ogolnoksztalcace im. I. Dywizji Kosciuszkowskiej Poolast. Projekti koduleht ja lisainformatsioon on siin