Kuidas märgata koolis üleväsinud last

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg. Foto: Südameapteek

Kuidas märgata üleväsinud last ja mis oleks parim soovitus õpetajatele ja lapsevanematele, kui hooajaline kevadväsimus kimbutab, aga vaja on hoida õpilased terve ja aktiivsena?

Ees on kooliaasta kulminatsioon: viimane õppeveerand ja peagi algav eksamiperiood. Paljudel lastel on seljataga ka katsed gümnaasiumidesse. Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on kevadväsimuse märk keskendumisraskused, õpihuvi kadumine ja eelnevast kahest tingitud õpiedukuse langus. Seetõttu on oluline väsimuse märke märgata.

Mõõdukas stress võib pingelisel perioodil kergesti ülepingeks kasvada

Confido erameditsiinikeskuse arsti Eve Kivistiku sõnul on oluline teha vahet mõõdukal stressil ja ülepingel. „Mõõdukas stress on loomulik, aitab üldjuhul end kokku võtta ja eesmärke saavutada. Kuid liigne ja pikaajaline stress ning ülepinge mõjuvad tervisele halvasti,” rääkis dr Eve Kivistik ning lisas, et esimesed stressist tingitud ohumärgid on enamasti ärrituvus, väsimus või ükskõiksus, kuid ka peavalu, „liblikad” kõhus, kerge ärevus, seedehäired ja uneprobleemid.

Doktori sõnul ei pruugi stress olla tingitud raskest pingutusest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida. Seetõttu on laste ja noorte puhul oluline stressi esimesi sümptomeid märgata ja vajadusel abi pakkuda.

„Noor inimene peab tulema toime mitmekordse koormusega: kasvamise ning organismi küpsemisega. Ta peab saama hakkama iseseisvumisega, isiklike suhetega koolielus, leidma oma tee elus ning arvestama õpetajate ja vanemate nõudmistega,” lausus dr Kivistik. „Selleks vajalikud oskused ja kogemused noorel aga tihtipeale puuduvad.”

Laste koormustaluvus on mõistagi individuaalne, ent stressile ja depressioonile on eriti vastuvõtlikud need, kes teistest erinevad. Olgu siis jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuselt või väljanägemiselt. „Nende laste stressifoon on kõrgem ning eksamiperiood süvendab seda veelgi,” lausus ta.

Lähedaste tugi ning vaba aja aktiivne sisustamine on stressi maandamisel abiks

Eve Kivistik soovitab täiskasvanutel pingelise õppeperioodi ajal oma nõudmistega tagasi tõmmata. „Sel ajal on kõrgete nõudmiste esitamine bumerangi efektiga,” lausus ta ning lisas, et suurema koormusega perioodil peaks täiskasvanute roll olema pigem maandada pingeid ning pakkuda vanemlikku tuge. Selleks võib olla nii julgustav sõna, näpunäited õpikoormuse jaotamisel, rohkem nalja ning positiivse rõhutamist. Aga samuti ühised jalutuskäigud, korrapärane ja tervislik toitumine jne.

Kevadväsimuse ja eksamiperioodi pinge eest on doktori sõnul paremini kaitstud trennis käivad lapsed, sest kehaline koormus aitab tasakaalustada vaimset pinget. See on seletatav meie keha hormonaalse talitluse ja selle kaudu toimivate tasakaalustavate mehhanismidega. „Mõistagi on hea eksamiperioodidel treeningkoormuseid kohendada, vajadusel vähendada, ent kindlasti mitte treeningutest loobuda,” täpsustas dr Eve Kivistik.

Õpetaja julgustav sõna võib olla võtmetähtsusega

Eve Kivistiku sõnul on eksamite periood mõistagi stressirohke ning keeruline ka õpetajatele: pidev kiirustamine mahuka õppeprogrammi tõttu, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja pinged õpilase-õpetaja suhetes. Samas on õpetajate toetus väga tähtis. Eriti lastele, kelle juures hakkavad silma stressi ja depressiooni sümptomid.

„Hea on, kui õpetaja leiab hetke õpilasega pisut juttu ajada. Sellel on enamasti väga positiivne mõju. Nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Just läbirääkimisi ja omavahelisi kokkuleppeid läheb koolielus järjest rohkem vaja, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning pingeliste perioodide kaoses korda luua.”

Õige toitumine, liikumine ja vitamiinid aitavad kevadväsimusest üle saada

Lisaks korrapärasele tasakaalustatud toitumisele ja regulaarsele liikumisele, mis on ülioluline, soovitavad Confido arstid nii lastel kui ka õpetajatel võtta kogu sügis-talvise perioodi  D-vitamiini. See pole oluline pelgalt luudele ja hammastele, vaid tugevdab ka immuunsüsteemi. Kui laps toitub tasakaalustatult ehk sööb nii salatit, kala kui ka liha, siis pole tarvis teisi purgivitamiine lisaks süüa. Kui laps on toidu suhtes valiv ja sööb vaid teatud toite, siis tasub lisategevuste asjus perearstiga koos nõu pidada, et pingeline kevadperiood tervist säästvalt mööduks.

Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul tuleb jälgida laste päevarežiimi, oluline on mäng, puhkus ja piisav uneaeg; viibimine värskes õhus, täisväärtuslik toit. Kui sellest aga ei piisa, siis saab vitamiini- ja mineraalainevajaduse kaetud toidulisanditega, mille kohta saab head nõu apteekide proviisoritelt.

Missugused toidulisandid aitavad kevadväsimust peletada?

Lõpetuseks mõned soovitused kevad­väsimuse peletamiseks ja pingeliseks õppeperioodiks lastele ja noortele.

• D-vitamiin ehk päikesevitamiin – soovitatav manustada septembrist kuni aprilli-maini. Erinevalt teistest vitamiinidest, mida manustatakse maksimaalselt paarikuuliste kuuridena, tuleks seda eelmainitud perioodil võtta iga kuu.
• C-vitamiin – kevadeks on paljudest köögi- ja puuviljadest poelettidel C-vitamiin otsa saanud. Nii on abiks, kui seda toidulisandina juurde manustame.
• Oomega-3 rasvhapped on vajalikud aju toitmiseks nii enne kevadist eksamiperioodi kui ka väiksematele lastele mälu- ja keskendumisvõime parandamiseks. Tänapäeva kalaõlid maitsevad hästi,oomega-3 rasvhapet leiab apteegiriiulilt nii maitsvate šokolaadi- kui ka kummikarukestena.
• Magneesium aitab tugevdada südant, närvisüsteemi, on hea abimees sportlastele lihaspingete lõõgastamisel.
• B-grupi vitamiinid – aitavad turgutada organismi stressi ja väsimuse ajal, on head nahale eriti puberteedieas. Magneesium koos B-vitamiinidega rahustab närve ja toob hea une.