Maailma enimtsiteeritud teadlaste hulka kuulub 42 Tartu ülikooli uurijat
Viimase paari aasta jooksul on jõuliselt kasvanud maailma 1% enimviidatud teadlaste hulka kuuluvate Tartu ülikooli teadlaste arv. Ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi Clarivate Analytics (Essential Science Indicators – ESI) ülevaate põhjal kuulub 42 Tartu ülikooli teadlast maailmas kõige enam tsiteeritud publikatsioonidega autorite hulka.
Clarivate Analytics (endise Thomson Reuters) ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Viidete hulga heaks näitajaks on see, kui palju kellegi viidatavus ületab vastava valdkonna 1% künnise.
„Üheks põhjuseks, miks järjest enam teadlasi jõuab 1% hulka, võib olla ka loomulik andmebaaside ja kogu virtuaalse maailma kasv. Nimelt jõuab meie üha rohkem virtualiseeruvas (teadus)maailmas aina suurem hulk publikatsioone suurtesse eri erialasid koondavatesse andmebaasidesse. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, jõuab igal aastal rohkem kui pool miljonit publikatsiooni enam andmebaasi, mis tähendab ka seda, et tsiteeringute arv kasvab,” selgitab kasvu tagamaid TÜ bibliomeetria spetsialist Kalmer Lauk.
„Nende andmete põhjal, mida oleme ise kogunud, saame näiteks öelda, et 2012. aasta jaanuaris oli ESI-s 568 Tartu ülikooli teadlaste kirjutatud keemia valdkonna publikatsiooni, kuid 2017. a jaanuaris oli samast valdkonnast juba 845 artiklit. Sarnane kasv on kõigis TÜ valdkondades,” rääkis TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Allik, kes tõdes, et tegelikult on motiveeriv ka teadmine või teadmatus sellest, kui paljud meie teadlased on 1% lähedal ehk kuuluvad praegu näiteks 2% või 3% hulka.
Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldavad Tartu ülikooli teadlased. Viidatumad teadusvaldkonnad, kus Tartu ülikooli teadlased on 1% parimate hulka jõudnud, on järgmised:
keskkonnateadus ja ökoloogia,
taime- ja loomateadus,
molekulaarbioloogia ja geneetika,
psühhiaatria ja psühholoogia,
arvutiteadused,
füüsika,
farmakoloogia ja toksikoloogia,
bioloogia ja biokeemia,
kliiniline meditsiin,
üldine sotsiaalteadus,
keemia,
neuro- ja käitumisteadused.
Teadusartikli sisulist väärtus suudavad hinnata teised sama eriala teadlased. Neile ongi üldjuhul suunatud teadlase artikkel.
Riiklikku teadustegevuse rahastamist organiseerivad reeglina bürokraadid, kes põhimõtteliselt ei saa aru saada kogu teadusspektris kirjutatud artiklite sisulistest väärtusest. Nemad on sunnitud otsustama teadlase kvaliteedi üle formaalsete indeksite(1.1, 3.1 jne) järgi. Seega, kui teadlase tegevust hindaks rahastamise eesmärgil eriala inimesed, siis poleks vaja formaalseid (1.1 jne) kriteeriumeid. Kuna aga rahastamise otsuse teevad erialaseid teadmisi mitteomavad bürokraadid, siis ei jäägi muud üle, kui hinnata formaalsete kvaliteediparameetrite järgi.
Kui meile ei meeldi artiklite liigne tähtsus teadlase tegevuse hindamisel, siis tuleb suurendada erialainimeste hinnangute osatähtsust. Näiteks tehnikateaduste puhul võiks teadlase akadeemilise võimekuse hindajaiks olla ka vastava tööstusharu tootearenduse spetsialistid. Suures kõrgtehnoloogilises tehases võib nende arv olla tuhande ringis.
Praegu kuulub meil riiklikku teadusraha jagamise komisjoni teaduse eri alade esindajaid. Seega tuleb neil samuti toetuda formaalsetele hinnangutele, kui otsustatakse teise teadusala rahastamist. Omar Parve on ajalehe Sirp Teaduse rubriigis pööranud tähele panu võimalusele lähtuda mitte artiklikvaliteedist, vaid kirjutanud järgmist: “Innocentive’i asutas Lilly kompanii eesmärgiga tuua teiste riikide teadlased lähemale oma R&D osakonnale, ravimiarenduse probleemide lahendamisele, et kiirelt leida õige inimene ja saada abi nimelt sellelt eksperdilt, kelle uurimisvaldkonda komistuskivi kuulub.” Seega, kui otsustusi tehakse spetsialistide tasemel, siis tuntaksegi huvi, mitte otsitava uue spetsialisti formaalsete teaduslike parameetrite vastu, vaid hinnatakse ta reaalsete tulemuste järgi võimekust probleem lahendada.