Millal jõuab keelekümblus ka eesti kooli?

7. apr. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Mari-Liis Sults, Auli Signi Kärdi ja Anželika Raagmets rõhutavad, et keelekümblust kui uut õpikäsitust tuleks Eesti koolides palju jõulisemalt levitada. Foto: Raivo Juurak

 

Igas koolis peaks olema vähemalt üks keelekümblusklass – seda nii vene kui ka eesti õppekeelega koolis.

Seda sel lihtsal põhjusel, et lapsevanemad saaksid valida oma lastele traditsioonilise keeleõppe kõrval tänapäevase ja palju tõhusama keeleõppe. Olgu rõhutatud, et keelekümbluse meetod on kõige ehedamal kujul muutunud õpikäsitus (MÕK). Kümblusklassis õpitakse mängides, tegutsetakse meeskondadena, õpilased õpetavad ja toetavad üksteist juba esimesest klassist alates jne.

Ometi on kümblus levinud seni ainult meie vene õppekeelega koolides. Üks erand on Tallinna kunstigümnaasium. Selles eesti õppekeelega koolis on vene kodukeelega õpilaste klassid, kus õpitakse kõiki aineid kümblusmeetodil eesti keeles. Eelmisel sügisel avati koolis täiendav esimene klass, kus osa õppeaineid antakse inglise keeles kümmeldes.

Järgnevalt väike kokkuvõte kunstigümnaasiumis peetud arutelust, kus osalesid 1.a keelekümblusklassi õpetaja Auli Signi Kärdi, 2.a keelekümblusklassi õpetaja Anželika Raagmets ning direktor Mari-Liis Sults.

 

Kuidas värvata noori kümblusõpetajaks õppima?

Auli Signi Kärdi: Võib-olla peaksid ülikoolid keelekümblust senisest palju rohkem reklaamima. Keelekümblusest võiks lausa eraldi õppesuuna luua. Ideaalis võiksid kõik klassi- ja keeleõpetajad keelekümbluse metoodikat tunda, nagu kõik klassiõpetajad võiksid tunda erivajadustega laste õpetamise põhimõtteid.

Anželika Raagmets: Tähtis on noortele näidata, kuidas keelekümblus toimib. Meie koolis on kümblusklassid ning abituriendid käivad nende tunde vaatamas ja õpetajaid aitamas. Nemad kujutavad päris hästi ette, kuidas keelekümblus käib, ja võivad mõelda ka kümblusõpetajaks õppimisele. Kui oma koolis kümblusklasse pole, siis saab teiste koolide kümblustunde vaatama minna.

Mari-Liis Sults: Saab vastu võtta ka poliitilise otsuse, et igas koolis olgu vähemalt üks keelekümblusklass – nii vene kui ka eesti õppekeelega koolis. Siis saaks lapsevanem valida traditsioonilise keeleõppe kõrval tänapäevase metoodika.

Tavaliselt öeldakse sellise idee peale, et kümblusõpetajaid pole kuskilt võtta. Kuid koolitamiseks saab pakkuda kursusi. Usun, et mõnedki inglise keele õpetajad on nõus lisaks oma ainele veel mõnda õppeainet inglise keeles õpetama. Usun, et ka mõned eesti kooli vene keele õpetajad on kümblusmeetodist huvitatud. Meie suunasime oma esimese klassi inglise keele õpetaja keelekümbluse koolitusele ja nüüd õpetabki ta kahte õppeainet inglise keeles kümbluse meetodil. Lapsed harjusid sellega ruttu ära. Neile see meeldib. Ja lapsevanemad usaldavad meid, sest meil on keelekümblusega seitsmeaastane kogemus. Selle klassi komplekteerisime kevadel kümne päevaga.

Järgmisena avame oma koolis kahesuunalise keelekümblusklassi, kus on eesti ja vene lapsed läbisegi. Täpset kahesuunalise keelekümbluse kooli metoodikat töötame koos Innove töörühmaga praegu välja.

 

Miks teised eesti koolid keelekümblust ei kasuta?

Mari-Liis Sults: Kuristiku gümnaasiumis õpetatakse mõnda ainet inglise keeles ja Kiviõli 1. keskkoolil on vene kodukeelega lastele keelekümblusklass nagu meil. Üldiselt aga väidavad nii õpetajad kui ka koolijuhid, et kümblus on veel liiga uus asi, selle kohta pole uuringuid jms. Ma õppisin juba Mustamäe gümnaasiumis geograafiat ja ajalugu inglise keeles. Varast keelekümblust on Eestis kasutatud 17 aastat. Läänemere gümnaasiumi kümbluslapsed hakkavad juba ülikooli lõpetama. Kahjuks ei tule eesti koolid selle peale, et võõrkeelt uut moodi õpetada. Haridusuuendusi peetakse üksnes eliitkoolide pärusmaaks.

Alati öeldakse ka seda, et kümblusõpetajaid pole. Vaatasin hiljuti, mida meie kooli töökuulutustele on vastatud. Selgus, et pakkumisi ikkagi on. Näiteks India keemik ja Kameruni lasteaiaõpetaja tahavad meile inglise keele kümblusõpetajaks tulla. Kuna inglise keel on nende peamine suhtluskeel, siis kaalume seda varianti.

Anželika Raagmets: Õpetajad kardavad ka, et laps ei saa kümblusega hakkama. Mul õpetavad teise klassi vene lapsed pea igas tunnis üksteist, kusjuures õpetavad üksteist eesti keeles. Samal ajal kuulen oma tuttavatelt pidevalt, et teise klassi lapsed ei saa üksteise õpetamisega hakkama, et alles gümnaasiumis on õige aeg. Lapsed on palju võimekamad, kui arvatakse.

Auli Signi Kärdi: Väikestega on just kõige lihtsam uusi töövõtteid kasutada. Nad on väga sõbralikud ja empaatilised, kui saavad üksteist aidata ja üheskoos õppida. Kui õpetaja neisse usub, siis usuvad nad ka ise endasse ja saavad kõigega hakkama. Näiteks parandavad hea meelega üksteise kontrolltöid. Kui palju see õpetaja aega kokku hoiab! Ja kontrollides nad ju samuti õpivad.

Mari-Liis Sults: Mida varem üksteist õpetama hakatakse, seda parem. Kuus aastat tagasi palusin keemiatunnis õpilastel end rühmadesse jagada. Selleks kulus terve tund! Üks ei olnud nõus teatud õpilasega samas rühmas olema, teine ei tahtnud tagumisest pingist ära tulla jne. Väikestega käib see kõik väga kiiresti.

 

Miks kõik vene lapsed veel kümblusmeetodil ei õpi?

Auli Signi Kärdi: Üks probleem on, et kümblustunni ettevalmistamine on väga suur töö ja paras peavalugi, nii et sellepärast ei taha mõnigi pedagoog kümblusõpetaja olla. Kogu aeg pead nuputama, mida teha, et lapsed õpiksid korraga nii keelt kui ka ainet. Kui mul oli matemaatikas pöördtehte teema, siis tulin alles tunni algul mõttele, et kui pööran lapsi endid klassi ees, saavad kõik sellest sõnast aru ja pöördtehe jääb ka hästi meelde. Aga selliseid asju peab kümblusõpetaja kogu aeg välja nuputama.

Mari-Liis Sults: Tavalises klassis ei pea õpetajal iga tund olema perfektne, sest lapsed saavad emakeelest hästi aru ja tulevad õpetajaga nagunii kaasa. Aga kümblusklassis peavad lapsed mõistma korraga nii ainet kui ka keelt. Kui nad ühest aru ei saa, tekib kaos. Kümblusõpetajal on kogu aeg keskmisest tugevam surve peal.

Anželika Raagmets: Keelekümblus eeldab õpetajalt ka suurt kannatlikkust. Esimeses klassis ei ütle ju lapsed kuni jõuludeni õpetajale eesti keeles suurt midagi vastu. Õpetaja on neid mitu kuud õpetanud, aga tulemust ei näe. See on suur psüühiline pinge. Paljud õpetajad sellist ei talu. Seevastu pärast uut aastat hakkavad vene lapsed juba eesti keeles rääkima ja see on õpetajale justkui preemia kannatlikkuse eest.

Mari-Liis Sults: Kannatlikkus ongi keelekümbluse võtmesõna, kusjuures ka lapsevanem peab olema väga kannatlik, ta ei tohi lapsele kooliasju kodus vene keelde tõlkida. Meil oli paar last, kellele emad tõlkisid kodused ülesanded ära ja aitasid neid vene keeles lahendada. Tagajärg oli, et lapsed ei õppinud koolis mitte midagi, lihtsalt istusid ja ootasid, millal ema kodus kõik ära tõlgib. Need lapsed pidid kümblusklassist lahkuma, sest ei õppinud seal midagi. Emad said ise ka aru, et see juhtus nende kannatamatuse pärast.

Auli Signi Kärdi: Mõnes vene koolis on koolikultuur, mis ei sobi kümblusega kokku. Näiteks ei lubata ühtki paberitükki seinale panna, sest äkki tuleb värvitükk lahti ja siis peab jälle remonti tegema. Kümblusklassis on seinad just paksult abimaterjali täis. Kümblustundides on alati ka kõva sumin, kui meeskonnad oma ülesandeid lahendavad. Kui kooli ideaaliks on vaikne tund, siis kümblus sinna ei sobi.

Anželika Raagmets: Vene koolides on ka vähe eesti emakeelega õpetajaid. Vene emakeelega õpetajal on aga suur kiusatus oma eestikeelset juttu vene keelde tõlkida, mis on keelatud. Kuid nad tahavad olla head õpetajad ja lapsi aidata. Tagajärg on, et lapsed õpivad vähem ja õpetaja ise ei usu enam kümblusmeetodisse.

Auli Signi Kärdi: Probleem on ka see, et paljud vene õpetajad, nagu abituriendidki, pole keelekümblustunde lihtsalt näinud. Neil on raske ette kujutada, kuidas saavad esimese klassi lapsed üksteist õpetada. Nii on vaja ka õpetajatele kümblustunde näidata. Kindlasti peaksid nad nägema mitme õpetaja kümblustunde, siis ei teki mõtet, et vaid üksikud suudavad kümblusmeetodit kasutada.

Mari-Liis Sults: Lapsevanemad pole samuti keelekümblustunde näinud. Võib-olla peaks Raekoja platsil linnarahvale kümblustunde näitama, et kõik saaksid teada, millega tegemist on.

 

Vaata ka videolõike kümblustundidest

Videoülevaade Auli Signi Kärdi 1. klassi ja Anželika Raagmetsa 2. klassi matemaatikatunnist.
On näha, kuidas 7–8-aastastel vene lastel pole mingi probleem õppida matemaatikat eesti keeles. Nad isegi õpetavad üksteist eesti keeles.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!