Natalia Presnetsova: „Õppisin õpilastele rohkem vabadust andma”

Pae gümnaasiumi õpetaja ja keelekümbluse õppealajuhataja Natalia Presnetsova. Foto: erakogu

Pae gümnaasiumi õpetaja ja keelekümbluse õppealajuhataja Natalia Presnetsova katsetas sel õppeaastal uutmoodi karjääriõpetuse kursust.

Miks otsustasite karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse kursust oma õpilastele pakkuda?

Minu jaoks on oluline, et õpilased väärtustaksid õppimist elukestva protsessina ning suhtuksid elukutsevalikusse tõsiselt, võttes teadlikult vastutuse oma karjäärivaliku ja otsuste eest. Oluline on ka, et õpilased muutuksid iseseisvamaks ning prooviksid ise arendada oma õpi-, suhtlemis-, koostöö- ja otsustamisoskust. Õpetajana tahan õppida andma õpilastele rohkem iseseisvust ja vabadust ning olla pigem suunaja.

Millised eesmärgid te õpilastele seadsite?

Õpilased peavad oskama kõigepealt endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda. Gümnasistide jaoks on oluline analüüsida ning teadvustada oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis mõjutavad tulevikus karjäärivalikut. Kursuse jooksul tuli koguda infot eri töövaldkondade, ametite ning haridusvõimaluste kohta Eestis ja välismaal, koostada tegevuskava ameti uurimiseks ning jõuda järelduseni, kas see sobib omandamiseks. Tegevuskava elluviimiseks pidid õpilased korraldama kohtumisi, õppekäike ning tudengi- ja töövarjutamist.

Mida said õpilased kursuse jooksul valida?

Lähtuvalt eneseanalüüsist pidi iga õpilane otsustama, mis amet võiks temale kõige paremini sobida. Valida tuli ka külalisõpetaja, töövarjutamise koht ja õppeprogramm. Mõnelgi õpilasel oli raske otsustada, milline elukutse võiks talle sobida. Suurt rolli mängis kaaslaste motivatsioon ja soovitus. Kursuse programm osutus väga sisukaks ja mitmekesiseks. Külalised ja õppekäigud aitasid õpilasel veenduda, et valik on tehtud õigesti, või vastupidi, panid mõtlema, kas ta liigub õiges suunas.

Mida õpilased ise teha said?

Rühmatöös uurisid õpilased õppimisvõimalusi Eesti kõrgkoolides ja ameteid. Nad koostasid Padleti platvormil ülevaate ning tutvustasid seda kogu klassile. Iga õpilane sai projekti koordinaatorilt Tartu ülikoolist tudengi andmed, kellele minna tudengivarjuks. Samamoodi oli töövarjutamisega: igaüks otsis enda jaoks spetsialisti ning leppis temaga ise kohtumise kokku. Osa õppeprogrammidest tellisid ja korraldasid õpilased, näiteks õppekäigu Soome ning Helsingi muuseumidesse.

See tegevus arendas enesemääratluspädevust – mõnelgi oli raske otsustada, mida ta tahab tulevikus teha ja mis sobib just talle. Loomulikult arenes ka suhtluspädevus. See on väga oluline ka keelteoskuse vaatenurgast. Õpilastel oli võimalus suhelda vene, eesti, soome ja inglise keeles. Tuli ületada keelebarjäär, sest varem oli suur osa õpilastest kasutanud võõrkeeli ainult keeletundides. Ei tohi unustada ka õpipädevust, sest aine omandamiseks pidid õpilased kasutama eri õppimisstiile.

Milline oli tagasiside kursusele?

Õpilastelt olen saanud ainult kiitvat tagasisidet. Nende arvates on see kursus vajalik tulevase ameti valimisel ja lihtsalt huvitav, et saada infot ametitest. Suhtlemine väljaspool koolitundi arendab keeleoskust. Kolleegide ning juhtkonna suhtumine oli julgustav. Kõik peavad kursust vajalikuks. Kool kandis kõigi planeeritud ürituste ja õppekäikudega seotud kulud ning teiste ainete õpetajad toetasid õppekäikude organiseerimist oma tundide arvelt.

Mida andis sellise kursuse läbiviimine teile endale?

Kursus aitas mul vaadata õpetamisstiilidele varasemast teistmoodi. Koos õpilastega sain ennastki harida, suheldes eri ametite esindajatega, külastades õppeprogramme ja organisatsioone. Tekkis soov jätkata samas suunas ka järgmisel aastal. Korraldan õpilastele teist moodulit/kursust, kus läheneme nüüd individuaalselt. Toetudes rühmatöö käigus saadud kogemusele, koostab iga õpilane endale tegevuskava ja uurib valitud elukutset. Olen veendunud, et õpetaja olulisim roll on suunata ja julgustada oma õpilasi ning anda neile võimalus ennast arendada.