Parimatel haridusmaadel ühed ja samad mured
Eesti delegatsiooni kuulusid koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi, haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, HTM-i õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver ja asekantsler Mart Laidmets. Foto: HTM
29.–31. märtsini Šotimaal Edinburghis toimunud seitsmendast maailma parimate haridussüsteemidega riikide tippkohtumisest võttis taas osa ka Eesti. Seekord keskenduti küsimusele, kuidas toetada õpetajate professionaalset arengut. Eesti delegatsiooni juhi, HTM-i asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul võis tajuda, et kõneldakse aina sarnasemas keeles.
Õpetajaametit ei väärtustata ühtlaselt kõikjal üle maailma, tihti ei arva õpetajad ise ega ka ühiskond, et tegu on oma ala tõeliste asjatundjatega, märkis Mart Laidmets. Igapäevategevus on ülereguleeritud, õpetajate õigused muutunud häguseks ning soov ja võimalused end arendada ahtad. Samas on tehnoloogilise arengu kiirust ja ühiskonna muutumist arvestades ülimalt oluline, et kõik lapsed saaksid võimalikult head alusteadmised, millele tuginedes muutuvates oludes toime tulla.
„Eesti on selles mõttes erand, et kõik õpetajad peavad olema hea ettevalmistuse saanud professionaalid, kes valdavad oma ainet ning on oma otsustes kooli tasandil üsna vabad,” märkis Laidmets. „Samas jääb meil puudu koostööst, et üheskoos lapse arengusse senisest veel paremini panustada.”
PISA testide tulemusel oli huvi Eestis teoksil oleva vastu väga suur, teada sooviti õppekavaarenduse, õpetaja professionaalse arengu, digipöörde, haridussüsteemi statistikat ning tulemuslikkust iseloomustavate näitajate kättesaadavaks tegemise kohta.
„Riigid on püstitanud erinevaid eesmärke,” sõnas Laidmets. 1990-ndate keskel olevat Rootsi haridusminister öelnud Soome kolleegile, et neil on juba Euroopa parim haridussüsteem ja eesmärk on saada maailma parimaks. Soomlane vastas, et nende eesmärk on pakkuda igale lapsele igas koolis parim võimalus õppimiseks ja arenguks.
„PISA tulemusi vaadates oli ilmselt õigem soomlaste lähenemine. See on ju olnud alati ka meie eesmärk ning oleme päris hästi hakkama saanud,” täheldas Laidmets.
Eesti haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri hinnangul on tippkohtumisel muutunud aastatega sisulisemaks ministrite ja ametiühingute arutelu. Proovitakse leida lahendusi, kuidas suurendada õpetajate professionaalsust ja töörõõmu, pidades silmas õpilaste heaolu ning arenemisvõimalusi. „Et õpetaja saaks olla tõesti hea professionaal, tõid riigid välja eri aspekte,” sõnas Voltri. Soome rõhutas kõrget kvalifikatsiooni, Singapur õpetaja, kooli ja ametnike usalduslikku suhet, Holland õpetajate koostööd.
„Muredest tõi Šveitsi esindaja välja suure töökoormuse, mis ilmnes ka meie tööajauuringust, ja sellega ühtisid Kanada ja Rootsi teemapüstitused tööajast,” sõnas Voltri. Räägiti ka õpetajate tööstressist.
Iga riik peab valima kolm teemat, mille arengust järgmine kord ülevaate annab. Eesti võttis ülesande tegelda senisest aktiivsemalt tugiteenuste arendamise, alushariduse õpetajate ning õpetaja professionaalse arengu teemadega.
„Eesti väga hea hariduse jätkumise aluseks on võimalikult hea hariduse võimaldamine juba alates lasteaiast,” sõnas Voltri. „Seega peame tegelema õpetajaameti väärtustamisega kõigil tasanditel. Lisaks on aina olulisem tugiteenuste kättesaadavus haridusasutustes, sest varajane märkamine aitab meil kõiki lapsi ning noori toetada, et nad saaksid võimalikult hea hariduse nende võimeid arvestades.”
Mart Laidmets külastas tippkohtumise käigus Lawfieldi algkooli, kus on palju keerulise sotsiaalmajandusliku taustaga lapsi ja kaasava hariduse juurutamine läks üsna vaevaliselt. Erilised lapsed lülitati igapäevaelust pigem välja või põgenesid nad ise. Riiklikud standardid või ettekirjutused ei aidanud, enne kui uus koolijuht haaras ise ohjad. „Oli hea tunne ringkäigul 10-aastastest õpilastest giidide juhendamisel, kes pakatasid uhkusest oma kooli üle. Peaaegu nagu Eesti koolis juba,” ütles Laidmets.
Tippkohtumist korraldavad OECD ja rahvusvaheline õpetajate ametiühing.