Tahan, suudan, teen
Antsla gümnaasiumi õpilased valmistavad EV 100. sünnipäeva eel sajale linnule oma kodu. Foto: Liivia Rebane
Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” toel on viiekordistunud haridusprogrammiga „Ettevõtlik kool” liitunud koolide arv. „Oleme ennegi ettevõtlikku mõtteviisi juurutanud, aga süsteemselt lähenedes saavutame nüüd paremaid tulemusi,” arvavad koolijuhid.
Antsla gümnaasiumis on gümnasistid saanud juba viisteist aastat õpilasfirmades tegutsedes oma esimesed ettevõtluskogemused. Viimase õppeaasta jooksul on ettevõtlikkuse pisik nakatanud aga nooremaidki ja koolis on läinud nii põnevaks, et popitegemisele ei mõeldagi. Tõuke muutusteks on andnud liitumine „Ettevõtliku kooli” haridusprogrammiga, mille moto on „Tahan, suudan, teen”.
„Kõige rohkem tuli algul selgitustööd teha mõistete asjus: me ei aja oma koolis taga ettevõtlust, vaid ettevõtlikkust,” räägib direktor Katrin Martinfeld. „Mõnegi õpetaja esimene reaktsioon oli: ma ei hakka ju lastega esimesest klassist peale ettevõtlusega tegelema. Ka lapsevanematele on tulnud rääkida, millega me tegeleme. Oleme andnud õpilastele võimaluse, et kui tuleb mõte, saab selle realiseerida.”
Väga hästi läks heategev jõululaat, milleks valmistudes tegid lapsed asju, mida sai müüa. Teenitud raha läheb kevadiseks ekskursiooniks või teatrissesõiduks. Toimunud oksjoni tulu annetati koolile, kus õpivad puuetega lapsed. Vallarahvas ostles laadal ja oksjonil usinasti.
Koolis uued toad
Õpilaste peal on spordi-, tantsu- ja mänguvahetundide korraldamine.
Loodud on loovust ja ettevõtlikkust soosivaid ruume, nagu innovatsiooni värkstuba ja mängutuba. Viimase sisustamises lõid agaralt kaasa lapsevanemad. Ehkki tuba tehti noorematele, meeldib suurematelgi seal lõõgastumas käia.
Õpilasesindus korraldab 18. mail ülekoolilise piknikupäeva, milleks iga klass valmistab toitu ja kujundab endale platsi. Mängib noorteansambel. Juhtkond toetas üritust rahaga.
Ettevõtlikku meelt käivad üles kütmas ja ettevõtlusteemadel rääkimas ka Tartu ettevõtlusküla esindajad.
Õpetajate eestvõttel sündis karjääripäev, kus iga klass sai võimaluse soovida külalisi. „Nimekirjad said glamuursed ja pikad,” muheleb direktor. Ehkki Tanel Padar ei saanud tulla, jäid õpilased väga rahule esinejatega, kelle seas oli nii oma kogukonna ettevõtjaid kui ka üle Eesti tuntud tegijaid. Kohtumiseks valmistudes tegid õpilased külaliste kohta „taustauuringut” ja koostasid küsimusi. Rahule jäid kõik, nii külalised, lapsed kui ka õpetajad.
„Arvan küll, et meil on hästi idanenud mõtteviis: tahan ise teha ja hindan oma võimeid. Viljad on toredad, vaatan õpilaste toimetamisi ja mõtlen: küll nad on tublid!” ütleb direktor.
Ka Koeru keskkool liitus „Ettevõtliku kooli” haridusprogrammiga 2016. aastal. Huvijuhi Kirsika Ilmjärve sõnul on ettevõtlikku mõtteviisi juurutatud koolis siiski juba aastaid, kuid tänu programmile saadi kinnitust, et ollakse õigel teel ja süsteemse lähenemise korral on võimalik saavutada paremaid tulemusi.
„Õppimine on õppijakesksemaks muutumas ja õppeained seostatud päriseluga,” toob Ilmjärv näiteid. „Noored on varasemast rohkem huvitatud kaasa rääkima kogu koolielu puudutavas.”
Õpilasesinduse eestvedamisel toimus lausa eraldi koolipäev, kuhu noored kutsusid 14 külalisõpetajat, et õpitut reaalse eluga siduda ja midagi ise päriselt ära teha. Osalejate positiivne tagasiside andis innustust koolielus veel rohkem kaasa rääkida.
Pilt saab selgemaks
Ühiselt arutatakse koolielu probleemkohti osaluskohvikus, kaasates õpetajad, õpilased, lapsevanemad, partnerid ja kogukonna liikmed.
Muide, just „Ettevõtliku kooli” koolitusi läbides jõudsid õpetajad arusaamisele, et kõike seda on varemgi tehtud, lihtsalt pole oma tegevust nii põhjalikult kirjeldatud ja eesmärgistatud. Seega on programm abiks oma koolist selgema pildi saamisel.
„Õppeprotsessi tervikuna hinnates ja analüüsides jõudsime üsna kiiresti järeldusele, et „Ettevõtlik kool” on just meile sobiv programm ja suureks abiks kooli edasisele arengule,” kinnitab Ilmjärv. „Ühe aastaga oleme jõudnud palju, ja seda kõike just koostöös kogu kooliperega.”
Noorte eestvedamisel osaleti eelmisel aastal ka programmi edulugude konkursil ja õpilased panevad juba kirja selle õppeaasta edulugusid. Märkimist väärt on, et just sellel õppeaastal tegutseb koolis esimest korda õpilasfirma ja minifirma.
„Kahtlemata on ettevõtlikkuse arendamine meie koolis põhieesmärk,” rõhutab Ilmjärv. „Planeerime ettevõtmisi nii, et noored märkaksid ümbritsevat, haaraksid kinni võimalustest, teeksid võimalikult palju ise, juhiksid protsesse ja võtaksid vastutuse. Meie ülesanne on toetada noort nii, et ta pärast kooli lõpetamist oleks valmis kõiksugusteks elulisteks väljakutseteks, et ta tahaks, suudaks ning tegutseks.”
Muutus mõttelaad
Ka Rääma kooli õppealajuhataja Marika Kruk täheldab, et ehkki kool on olnud ettevõtlik kogu aeg, muutus töö tänu „Ettevõtliku kooli” programmile ja koolitustele palju süsteemsemaks. Muutunud on ka õpilaste, õpetajate ja vanemate mõttelaad.
„Meie eesmärk on kasvatada ettevõtlikke inimesi, kes saavad tulevikus iseendaga hakkama, oskavad loominguliselt mõelda, kavandada oma tegevust ning seda ka ellu viia,” sõnab Kruk.
Kolm aastat on õpetatud ettevõtlust ja majandust Junior Achievementi programmi „Mina, majandus ja ettevõtlus” järgi. Möödunud õppeaastal kasvas ettevõtluse tunnist välja osalemine üleriigilisel Creatloni meeskonnamängul, kus saavutati suurepärane tulemus. Sellest kujunes kahe õpilase loovtöö.
Ettevõtlust ja ettevõtlikkust arendatakse mitmesuguse tegevuse kaudu. 4–5 korda aastas korraldatakse laatasid, kus õpilased müüvad enda valmistatud tooteid. Eelnevalt tehakse kulutuste kalkulatsioon ning pärast arvestatakse tulu. Heategevuslaadal koguti raha MTÜ Eliise puhkusepesa jaoks, aprilli lõpus toimuval heategevuslaadal teenitud raha annetatakse maailmahariduse jaoks.
Tehakse ka koos lasteaedadega üritusi. Näiteks ettelugemispäeval käivad õpilased mudilastele jutte lugemas ja nendega mängimas, koos tähistatakse mardi- ja kadripäeva. Vastlapäeval toimuval „Rääma rammumehel” saavad kõik esineda ja tunda eduelamust sellest, et neid oli kaasatud korraldamisse. Ka sõpruslasteaedadele ja kõigile Rääma kooli abilistele korraldatava jõulukontserdi kava ning korralduse eest vastutavad õpilasesinduse liikmed koos õpetajatega.
„Selliste ürituste korraldamisel saavad õpilased nii organiseerimise kui ka juhtimise kogemuse,” märgib Marika Kruk.
Vastutab õppur
„Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” abil on hüppeliselt kasvanud nii üld- kui ka kutsekoolide arv, kes on osalenud „Ettevõtliku kooli” haridusprogrammis ning Junior Achievementi ettevõtlusõppe programmides,” lausub „Edu ja teo” ettevõtliku kooli tegevussuuna juht Katrin Kivisild. Ta toob näiteks mõned arvud. Kui enne „Edu ja teo” programmi käivitamist rakendas „Ettevõtliku kooli” haridusprogrammi vaid üheksa õppeasutust, siis 2016. aasta lõpuks oli see arv juba viiekordistunud. Kokku osaleti mullu „Ettevõtliku kooli” koolitustel, mis on suunatud koolimeeskondadele, 2570 korda. Ettevõtluse õpetamisest huvitatud õpetajatele suunatud Junior Achievementi koolitustel osaleti 159 korda. Lisaks said kõikide teemast huvitatud koolide õpetajad ja ka teised spetsialistid osa programmi pakutavatest täienduskoolitustest, kus osaleti 597 korda. Samuti on tõusnud registreerunud õpilasfirmade arv, mis ületas sel aastal 300 piiri.
„See kõneleb meile sellest, et nii koolid kui ka õpetajad peavad tähtsaks ettevõtlikkuse arendamist ning ettevõtlusteadmiste ja -oskuste taseme tõstmist õppurite hulgas,” lausub Katrin Kivisild. „Arvan, et õpetajad on valmis selleks, et anda vastutus õppimise eest õppurile, mis tähendab, et õppeprotsessi keskmes on õpilane. Õpetaja roll on õppureid juhendada ning näidata, et informatsiooni pähe tuupimise asemel on oluline osata õppida ja õpitut kasutada, kohaneda tundmatuga ning mõelda, kuidas teha tarku valikuid ning osata leida lahendusi. Ettevõtlikuks kujundab keskkond – seega vajame me ettevõtlikku õpetajat ettevõtlikus koolis.”
KOMMENTAAR
Milline on ettevõtlik kool?
Katrin Kivisild
Katrin Kivisild, „Edu ja teo” ettevõtliku kooli tegevussuuna juht:
Ettevõtlik kool ei piirdu vaid kooli ja selles töötavate inimestega, vaid ettevõtlikku kooli kaasatakse terve kogukond, nii ettevõtjad, organisatsioonid, lapsevanemad kui ka kohalikud omavalitsused. Õpetaja on suunaja ja juhendaja ning võimaldab igal õpilasel osaleda talle sobivas rollis ja vastutada oma õppimise eest. Õpitav on seostatud reaalse eluga ning seda rakendatakse praktikas, kaasates kooliväliseid partnereid. Teadmiste ja oskuste paremaks omandamiseks kasutavad õpetajad aktiivõppemeetodeid ja lõimivad aineid.
Ettevõtlikus koolis räägime ettevõtliku ja uuendusliku õppe mudelitest, et kasvatada konkurentsivõimelisi noori, kes kiirelt muutuvas elutempos suudavad kohaneda ning end realiseerida mis tahes valdkonnas.
Ettevõtlikkus peaks arendama lastes motivatsiooni ja usku endasse ja oma võimetesse. Oluline on loov mõtlemine ning seejuures ka oma mõtetele lahenduste leidmine.
Ettevõtlikku noort iseloomustab uudishimu, sihikindlus ja tahe saavutada parimat, seda kõike katsetamise ja probleemide lahendamise kaudu. Koostöö ja meeskonnatöö, ebaõnnestumiste ja õnnestumiste abil jõuab ettevõtlik noor eesmärkideni ja viib oma ideed ellu.
Vaata ka Koeru keskkooli videot „Ettevõtliku kooli” edulugude konkursil.
Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine on üks programmi „Edu ja tegu” tegevussuundadest. Tegevussuunda juhib SA Innove, partneriteks on Ida-Virumaa ettevõtluskeskus ning Junior Achievement Eesti.
Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.