Tartu ülikooli tudengid osalevad maailma suurimal sünteetilise bioloogia võistlusel ambitsioonika ja uuendusliku ideega
Käesoleval aastal osaleb Eesti esimest korda maailma suurimal tudengite sünteetilise bioloogia võistlusel iGEM. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut paneb välja tudengite-teadlaste töörühma, kes töötab koos ühe kevadsuve eesmärgiga luua rakud, mis suudaksid omavahelises koostöös toota etüleeni.
Tudengite-teadlaste töörühmad panustavad koos ühe kevadsuve, et lahendada sünteetilise bioloogia vahendite abil mõni oluline lokaalne või globaalne probleem. Juhul kui kõik õnnestub, võib tudengivõistluse tulemusena sündida mõni revolutsiooniline ja inimeste igapäevaelu oluliselt muutev rakendus.
Sünteetiline bioloogia on perspektiivikas tulevikutehnoloogia, mille abil on võimalik ise luua elusrakke, mis suunatakse kindlat ülesannet täitma. „Näiteks usutakse, et tänu sünteetilisele bioloogiale võib 10‒15 aasta pärast maailmas vähkkasvaja kui haigus olla seljatatud, sest vähirakke ründama disainitud rakud võimaldavad kiiret spetsiifilist ravi,” tõi töögrupi üks juhte Petri-Jaan Lahtvee näite, kuidas sünteetiline bioloogia pakub võimalusi lahendada inimkonna ees seisvaid globaalseid probleeme. „Sünteetilise bioloogia abil on võimalik vähendada sõltuvust ka naftatoodetest, nagu kütused, plastik ja sünteetilised tekstiilid, kasutades mikroorganisme (nagu pärm) biomassis leiduvate suhkrute teisendamisel väärtuslikemaks kemikaalideks,” lisas Lahtvee.
„iGEM-i võistlus on sünteetilise bioloogia tudengite jaoks suurepärane praktilise kogemuse saamise võimalus, kuna nad saavad lüüa kaasa nii projekti planeerimises, läbiviimisel kui ka hiljem tulemuste tutvustamisel,” rääkis Lahtvee. „Meie võistkonna idee on luua kahte tüüpi rakud, mis on geneetiliselt ümberprogrammeeritud omavahelises koostöös tootma kemikaale. Esimene rakutüüp toodab glükoosist etanooli, aga seda vaid juhul, kui teine rakutüüp kasvab samas anumas ja toodab esimese rakupopulatsiooni ellujäämiseks vajalikku kemikaali. Teised rakud on aga pandud kasutama esimeste rakkude toodetud etanooli, et toota etüleeni. Meie eesmärk on kirjeldatud süsteemi näidisprojektina toota etüleeni ‒ kemikaali, millest on võimalik toota plastikut, rehve, tekstiili ning mida leidub nii kosmeetikatoodetes, värvides kui ka ravimites. Projekti õnnestumise korral oleks seda süsteemi võimalik kasutada ka paljude teiste kemikaalide tootmisel,” tutvustas vanemteadur töögrupi võistlusideed.
iGEM (The International Genetically Engineered Machine – „Rahvusvaheline geneetiliselt muundatud masin”) on iga-aastane võistlus ja ülemaailmne sünteetilise bioloogia sündmus, mis on suunatud nii tudengitele kui ka keskkooliõpilastele ning mida koordineerib Massachusettsi tehnoloogiainstituut Bostonis. Võistluse eesmärk on kasvatada teemas hästi orienteeruvat järelkasvu ning tutvustada avalikkusele sünteetilise bioloogia arenguga kaasnevaid võimalusi.
iGEM võistkondadest on sündinud hulgaliselt edukaid idufirmasid, millest tuntuim onGinkgo Bioworks, mis tegeleb mikroorganismide disainimisega biokemikaalide tootmiseks. Möödunud aastal kogus Ginkgo Bioworks üle 100 miljoni dollari investeeringuid.