#Tarmo Soomere: „Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade kiidab Eesti tugevat teadus­korralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.”#

See järeldus Euroopa ekspertide poolt, et Eesti teaduskorraldus on efektne, kuid teadus ise Eesti riigi jaoks kasutu ehk väheefektiivne, leiab autori poolt kommenteerimist teaduse veelgi efektsemaks tegemise osas, kuid ei puuduta teaduse praktilise kasu ehk efektiivsuse suurendamise vajadust ja viise, millest üks seisneks riikliku teadusraha teemastamises Eesti majanduse konkurentsivõimet suurendavate akadeemiliste teemadega. Kui soovitakse tõsta akadeemilise teaduse mõju jõukuse kasvule, siis tuleks suurendada akadeemilist toetust olemas olevale tööstusele, mis annab 80% riigi ekspordikäibest ja teemastada riiklik teadusraha tehaste tootearendus- ja arendusosakondades selgunud akadeemiliste vajaduste baasil.

Ümmargusel jutulaual puudub kolmas, vajalik jalg. Strateegiliseks tegevuseks on vajalik efektne teaduskorraldus, mis meil tunnustatakse olevat, muuta asjast iseeneses asjaks meie jaoks. Näib, et sulguvast ringist saab välja pääseda, kui jätta kõrvale rahapuudusele rõhutamine ja tegutseda põhimõttel – maksku mis maksab. Teaduspõhise mõtlemise ja hariduse edendamisel saavad õla alla panna sellises seisus haritud poliitikud ja valitsuse soosiv ning kujundav tegevus. Tehakse teid ja koolimaju, betooni rajatisi, lootuses, et hardus, haritus ja teaduse rakendumine “ujuvad ise välja”.

#Ümmargusel jutulaual puudub kolmas, vajalik jalg. Strateegiliseks tegevuseks on vajalik efektne teaduskorraldus, mis meil tunnustatakse olevat, muuta asjast iseeneses asjaks meie jaoks.#

EL-i teadusekspert tunnistas Eesti teaduskorralduse, mitte efektiivseks, vaid efektseks, mitte kasulikuks teadusest väljaspoole, vaid kasutuks, kuid see eest efektseks teadusest välja poole.

#Näib, et sulguvast ringist saab välja pääseda, kui jätta kõrvale rahapuudusele rõhutamine ja tegutseda põhimõttel – maksku mis maksab.#

Raha voolab teadusringi sisse riigieelarvest peaaegu 1% SKP-st ja kui selle eest tehtav teadus oleks kasu toova tööstuse poolt teemastatud, siis tooks teadusraha meie tehaste konkurentsivõimet suurendades ka riigieelarvesse sisse ning ring poleks niivõrd suletud. Kui uskuda Eesti Teaduste Akadeemia kodulehe rubriiki Kronoloogia, siis oli 1938 alustanud Akadeemia aastal 1990 praktiliselt Ministrite Nõukogu tootmisalast teadusnõu andev tagatuba. Aastal 2015 aga saame lugeda, et Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Kunstimuuseumiga. Akadeemiline teadus oli selle ajaga ümber lülitunud majanduslikku kasu toovate alade toetamiselt raha kulutavate alade akadeemilisele toetamisele. Kuna teadus ise on vaid kulu, siis saab teadus riigile tulu tuua vaid tulusa tootmise ja teeninduse konkurentsivõime suurendamisega.

#Teaduspõhise mõtlemise ja hariduse edendamisel saavad õla alla panna sellises seisus haritud poliitikud ja valitsuse soosiv ning kujundav tegevus.#

Vabanedes 25 aastat tagasi valiti Korea tüüpi tootmispõhise ühiskonna asemel teadmistepõhine ühiskond. Siis arvati, et iga siin püsti pandava kõrgtehnoloogilise tehase eel tuleb teha 20 aastat fundamentaalteadust ning, et suvalisel teemal teadust tehes tekib vääramatult ka majanduslikku kasu loov tegevus, näiteks tootmine. Nagu me nüüd oleme sunnitud tõdema ega peale teadusartiklite eriti midagi ei tekkinud.

#Tehakse teid ja koolimaju, betooni rajatisi, lootuses, et hardus, haritus ja teaduse rakendumine “ujuvad ise välja”. #

Ei ujunud jah teadmistepõhisusest välja majanduslikku kasu toovaid ettevõtteid. Tootmispõhisena alustanud Korea on seevastu saanud tänaseks omamaiseid tooteid ekspordiks arendava kõrgtehnoloogilise tootmise, mille tootearenduse teemadel saab baseeruda Korea akadeemiline teadus ja haridus, mis mõlemad on tootmispõhised ja väga kõrge tasemelised ja ka väga hästi rahaga varustatud.

Kui teemastada akadeemiline baasuurimise teema olemas oleva tehase tootearenduse teemaga, siis polegi rakendamise probleeme, sest maailmaturul olev Eesti omanikuga tehas on juba olemas, mis ootab Teadusagentuuri teadusraha teemastamiseks antud uurimisteema akadeemilist lahendust teadusasutusest, et see lahendus siis tehases poole aastaga tooteks arendada ja turule viia. Kui vajatakse aga lisauuringuid, n.ö. rakendusteadust, siis võib seda teha lisaks teemastatud baasuurimusele nüüd juba ülikooli ja tehase otsekoostöö kaudu.
Sõjanduses on laialt levinud TRL(Technological Readiness Level) skaala, milles tasemed 1-3 vastavad baasuurimusele ja on suure riski tõttu rahastatavad riigi poolt 100%. Üldiselt on need tegevused teadusasutuse jaoks. Selle tasemega uurimistöö tulemusi pakutakse tehastele välja. Kui mõni neist võtab, siis edasi on samateemaline rakendusuuring tasemega 4-8. Kuna nüüd on risk väiksem, siis on riiklik toetusraha väiksem, ütleme 70% ja siis TRL tasemega 9-10 tootearenduse tööd väikseima riskiga ja toetusega 30%.