Alustavate õpetajate foorum

26. mai 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Foorumi tutvumiskarussell. Noored õpetajad seisavad sisemises ja koolijuhid välimises ringis. Koolijuht annab noorele kätt ja seejärel tutvustatakse ennast lühidalt teineteisele. Minuti pärast kostab kellahelin ja kõik koolijuhid liiguvad ühekorraga järgmise noore õpetaja ette. Jälle käteldakse ja tutvustatakse ennast vastastikku. Ongi esimene kontakt loodud! Foto: Raivo Juurak

 

22. mail toimus Tallinnas Telliskivi loomelinnakus esimene alustavate õpetajate foorum.

Kohal oli üle 80 inimese, neist veerand noored õpetajad, kes alustavad õpetajatööd 1. septembril 2017. Ülejäänud osa kohaletulnutest moodustasid koolijuhid, ülikoolide ja õpetajate organisatsioonide esindajad, koolitajad jt, kes kõik ühel või teisel viisil alustavat õpetajat toetada saavad. Foorumil pidas kõne ja osales diskussioonis president Kersti Kalju­laid.

70-tunnine töönädal …

Foorumit on vaja, et inimesed teadvustaksid, kui raske võib olla noore õpetaja esimene tööaasta, selgitab foorumi üks korraldajaid Triin Noorkõiv. Noorte õpetajatega vesteldes on ta kuulnud, et mõnedki neist on kulutanud esimesel tööaastal ühe klassitunni ettevalmistamiseks isegi kolm-neli tundi. Kui nädalakoormuseks pannakse 24 kontakttundi, et palk liiga väikseks ei jääks, siis võib kujuneda alustava õpetaja töönädala pikkuseks 70 tunni ringis, ehkki seaduse järgi on õpetaja töönädal 35 tundi üldtööaega. Nii suur ülekoormus ongi peamisi põhjusi, miks alustavad õpetajad kurdavad kroonilise magamatuse ja kurnatuse üle ning mõtlevad, kelleks hakata, et mitte olla õpetaja.

Triin Noorkõiv märgib, et alustavatele õpetajatele foorum meeldis. Neid isegi üllatas, kui palju osapooli saab neid esimesel tööaastal toetada: ülikoolid, õpetajate organisatsioonid, koolitusfirmad jt. Alustavad õpetajad tahavad ka edaspidi omavahel suhelda. Kõige lihtsam on seda teha virtuaalsetes võrgustikes, kuid käidi välja ka mõte, et näiteks piirkonniti võiksid nad päriseltki aeg-ajalt kokku saada. Omavahel saab sidet hoida ka alustavat õpetajat toetava kooli veebilehe http://www.alustavatopetajat­toetavkool.ee/ kaudu.

Alustavatele õpetajatele meeldis sajanda tööpäeva tähistamise idee. Sada päeva õpetajana töötamist saab noorel täis novembris-detsembris, kui väljas on külm, märg ja pime ning ilmnevad esimesed üleväsimuse märgid. See ongi õige aeg noort õpetajat moraalselt toetada ja julgustada. Üks mõte on, et oma sajandal tööpäeval võiks saada noore õpetaja rinnamärgi.

Tööintervjuu direktoriga

Kordaläinuks peab esimest alustava õpetaja foorumit ka haridustöötajate liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri. EHL etendas oma töötoas alustava õpetaja töölevõtu intervjuud koolijuhiga. See oli väike sketš sellest, missuguseid kohustusi võidakse alustavale õpetajale peale suruda, kui kumbki pool õieti ei tea, mida seadus lubab või keelab. Näidati võimalikult halba töövestluse varianti ja pärast räägiti üle, mis vigu selles tehti. Rõhutati, et igas olukorras tasub noorel õpetajal jääda siiski viisakaks. Töövestlusele ei tohiks minna mõttega, et koolijuht on pahatahtlik. Enamasti on nad heatahtlikud ja mõistlikud, lihtsalt noor inimene peab igaks juhuks valvas olema. Reemo Voltri märgib, et koolijuhtidele oli ka omaette töötuba, kus räägiti uute õpetajate värbamise põhitõdedest, ja see tõmbas ka koolijuhte alustava õpetaja foorumile.

Reemo Voltri lisab, et EHL korraldab suve lõpus kuni kolm aastat töötanud õpetajatele suvise motivatsioonipäeva, kus räägitakse läbipõlemise ennetamisest. Ühtlasi saab seal EHL-iga liituda, et saada organsatsioonilt püsivat tuge.

Ka Voltri toonitab, et alustavat õpetajat ei tohi mingil juhul üle koormata. Talle ei tohi anda kõige raskema kontingendiga klasse, nagu mõnes koolis paraku tehakse. Alustajale tasub anda paralleelklasse, et ühe ettevalmistusega saaks ta anda mitu tundi jne. Loodetavasti kujundab alustava õpetaja foorum koolides mõistvamat suhtumist noore õpetaja raskustesse, arvas Voltri.

Vaata ka videot tutvumiskarussellist:

 


Noor õpetaja – nagu jänes valgusvihus

Alustava õpetaja foorumit külastanud president Kersti Kaljulaid pidades seal lühikese kõne ning osales sellele järgnenud vestlusringis. Järgnevalt olulisemad momendid presidendi kõnest.

President pidas alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustikku kõige suuremaks väärtuseks seda, et noor ei pea oma väga rasket tööalgust läbi tegema üksinda. „Alguses on ikka selline tunne, et oled jänes, kes on sattunud valgusvihku ega tea, kuidas sealt välja saada. Võrgustik aitab. Tänu võrgustikule alustav õpetaja teab, et jänese tunne on hiljemalt jõuludeks kadunud. On äärmiselt oluline, et keegi ütleb talle, et see tunne läheb üle.”

Kersti Kaljulaid ütles, et õpetajatöö teeb keeruliseks see, et keegi ei tea, kas täna õpetatakse ikka neid asju, mida tulevikus kindlasti vaja on. Ta lisas, et 20. sajandil läks tõsiselt hapuks kaks leiutist: hobuvanker ja petrooleumilamp. See lubab arvata, et ka tehnoloogia, mida me täna kasutame, on kümne aasta pärast kiviaegne. Staatilisus on maailmast kadunud.

Pidevad muutused on uus stabiilsus

Kersti Kaljulaid: „Oluline on valmistada noori ette selleks, et nende elus tõenäoliselt ei tule stabiilset perioodi, kus nad lõpetavad kooli, lähevad tööle, töötavad kaua ühel erialal ja lähevad siis pensionile. Nende elu tuleb palju seiklusrikkam. Ka teie elu, noored õpetajad, kujuneb vägagi seiklusrikkaks. Ma tean, et ei peaks seda ütlema, aga ikkagi ütlen: mitte igaüks teist ei jää kooli tööle kuni kõrge vanuseni. Aga ma loodan, et kõik teist tulevad aeg-ajalt kooli tagasi. See ongi normaalne. Olen natuke mures sellepärast, et tihti kuulen ka Eesti tööandjatelt juttu sellest, kuidas meil on vaja tammsaarelikku tööeetikat arendada, et inimesed hoiaksid kauem ühest töökohast kinni. Neile see meeldib, aga minu arvates on see natuke vale lähenemine. Jah, me peame kogu aeg tammsaarelikult edasi pürgima. Kogu aeg tuleb seada endale eesmärke ja viia neid ellu. Aga me peame ütlema noortele ausalt ka seda, et me teame: nad ei kavatse elada nii nagu vanemad põlvkonnad. Noored kavatsevad elada lõbusamalt, teisiti. Nad kavatsevad teha tööd tõenäoliselt ainult nii palju, et tagada endale tore elu, aga kindlasti ei hakka nad tööd tegema nii nagu praegused 50-aastased. Seda põlvkonda, kes praegu koolis kasvab, eristab minu enda põlvkonnast ikkagi väga oluliselt see, et kui meie saime rohkem palka, siis läksime poodi ja ostsime suurema auto, aga see põlvkond võtab endale aega ja teeb midagi muud. Läheb Eestist ära, on mujal, tuleb tagasi. Hästi oluline on levitada seda mõttelaadi ka koolis oma vanemate kolleegide hulgas, et on tore, kui inimesed lähevad. Küll nad siis ka tagasi tulevad, kui on tore, et nad lähevad. Olin murelik, kui kuulsin Eesti Vabariigi 100. aastapäeva üritusel vahetekste, mis kõik tegelesid sellega, et noortel on kohustus ajada alla juured ja püsida siin. 50-aastased ei peaks ütlema 15-aastastele selliseid asju. See ei tööta nagunii, sest tänane maailm seda ei soosi. See, mida teie, noored õpetajad, peate ja ka saate koolis lastele õpetada, on lennuvõime kõige laiemas mõttes. Te peate õpetama linnupojad lendama, et nad ei kardaks seda teha. Lapsi on muidugi mitmesuguseid. Ka laste hulgas on neid, kes kardavad 21. sajandi elumudelit, kellele meeldib stabiilsus ja kes tahaksid seda ka iseenda jaoks luua. Neid lapsi tuleb julgustada. Aga ilmselt peame täna ütlema, et see ongi uus stabiilsus, et kõik kogu aeg muutub. See on tohutu väljakutse teie põlvkonnale, kes te lähete täna õpetajatena kooli. Muuta seda paradigmat, seda arusaama. Praegu tundub mulle mõnikord, et inimesed lepivad sellega, et maailma muutub. Aga nad lepivad. Mitte ei vaimustu sellest. Selles ei ole õhinat. Ka minu käest on koolides vahel natuke väsinult küsitud, millal need muutused ometi lõpevad. Isegi õpilased on küsinud. Näiteks millal lõpevad arutelud Euroopa Liidu tuleviku üle. Ei lõpe ja ei saagi lõppeda ja oleks väga õudne, kui lõpeksid. Kogu aeg ju midagi muutub, kogu aeg peab midagi arutama.”

Õpetajatöö maine

Kersti Kaljulaid: „Natukene tahaksin rääkida ka õpetajatöö mainest. Ma ei tea, millest see tuleb, aga kui ma käin koolides, siis jääb mulje, et need, kes arvavad, et õpetaja töö maine on Eestis madal, töötavad valdavalt koolides. Ma ei tea, miks see nii on. Ma ei oska seda millegagi seletada, aga arvan, et võib-olla on see hoiak pärit 1990. aastate algusest, kui pangatellerile maksti palju rohkem palka kui õpetajale. Täna on see kindlasti vastupidi ja väga olulisel määral, kuid kuskile on see varasem tunne jäänud sisse. Õpetaja töö maine ei ole minu hinnangul üldsegi madal. Kui ma ülejäänud ühiskonnagruppidega suhtlen, siis on õpetaja maine nendega võrreldes hea ning ka arenev ja tõusev. Kahtlemata aitab siin kaasa see, et riigieelarve kokkupanemisel on mitu aastat juba räägitud, et õpetajad teeniksid üle Eesti keskmise palga. See ikkagi indikeerib staatust. Mis mulle meeldib Eesti koolis ja mis on eriti oluline teile, noored õpetajad, on see, et meil ei ole meil sellist ajas arenevat karjääri- ja palgamudelit nagu Lääne-Euroopas. Mõnes mõttes tundub halb, kui oled 30 aastat koolis töötanud ega saa selle eest oluliselt rohkem palka. Aga Lääne-Euroopa alustav õpetaja saab tavaliselt väga niru palka. Keskmine palk on seal päris korralik, kuid esimene kümme aastat on noorel õpetajal seal ikka päris jube. Näiteks Belgias on alustava õpetaja palk 1400 eurot kuus, kuid Belgias on elu palju kallim kui Eestis. Mulle meeldib, et Eestis noori õpetajaid niimoodi ei diskrimineerita. Soovin teile palju jõudu. Jään teile väga kaasa elama ja loodan, et alustavate õpetajate võrgustik kujuneb tõsiseks abiks õpetajate koolis hoidmisel. Loomulikult loodan ma, et paljud teie hulgast jäävad kooli väga kauaks. Aga kui ei jää, siis mis seal ikka.”

 

President Kersti Kaljulaid koos 2017. aasta 1. septembril õpetajatööd alustavate noortega alustava õpetaja foorumil Tallinna Telliskivi loomekeskuses. Foto: Raivo Juurak

 


Alustavat õpetajat toetava kooli võrgustikuga liitunud koolid


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!