Digioskused on vältimatult vajalikud

5. mai 2017 Vanessa Vorteil süsteemianalüütik ja külalisõpetaja - Kommenteeri artiklit

Foto Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui veel mõni aeg tagasi võis leppida, et nutiseadmed ei olnud käsitletavad õppevahendina, siis nüüd on see aeg pöördumatult möödas: digioskuste vajalikkusest ei saa enam üle ega ümber ka koolitundides.

2016. aastal kinnitati haridus- ja teadusministeeriumi ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koostöös digipädevuste mudel, milles on viis olulist valdkonda: info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. See on märk, et teema on oluline ning õpetajate ülesanne on tagada, et õpilased saaksid arendada loogilist mõtlemist ning oskusi, nagu tekstiloome, infootsing ning programmeerimine, ja teadvustaksid nutiseadmete kasutamisega varitsevaid ohtusid. Laiem eesmärk on, et noored omandaksid koolitundides vajalikud digioskused ja oleksid seeläbi edaspidises elus konkurentsivõimelised.

Teeme digist abimehe!

Kahjuks on digivaldkonna levikuga kaasnenud koolis arusaam tehnoloogiast kui segavast tegurist. Jah, mingil määral on mure õigustatud. Sotsiaalmeedias aktiivselt sõprade tegudele kaasa elavad noored ei suuda traditsioonilisele koolitunnile keskenduda.

Aga miks mitte kasutada noorte huvi ära ja siduda ülesanded otsinguga internetist? Näiteks otsida allikaid, mis käsitleksid üht või teist teemat, analüüsida esitatud infot ja järjestada need usaldusväärsuse järgi. Sellisel juhul on kaetud mitu olulist aspekti: koolinoori otseselt puudutav temaatika, tehnoloogiaseadmete valdamine, infootsing, andmete analüüs jne.

Haridustehnoloog või õpetaja peaks leidma tasakaalu kahe äärmuse vahel, sest nutiseadmed aitavad koolitundi vaheldust tuua, seda kaasaegsemaks teha ning aitavad kinnistada õpitut mängulisel moel. Tulevik ongi õpimängude päralt, sest need sisaldavad lisaks mängulistele elementidele ka arvestatavas koguses harivat faktorit.

Kõikidele kättesaadavad digiüritused

Elementaarsed digioskused on vajalikud igale elluastujale. Paraku on IT-kursused ühed kallimad, lisaks aja- ja sõidukulu, kui osaleda väljaspool kooli või elukohta. Kõigil õpilastel ei ole võimalik tasulistes huviringides käia.

Tasuta üritusi on küll vähem, kuid kui neid pakutakse, tasub võimalusest kinni haarata. Näiteks korraldab kogukond Tech Sisters IT-ettevõtetes Digigirlsi töötubasid, mille eesmärgiks on tuua infotehnoloogia valdkond noortele lähemale. Samuti on erinevaid algatusi, nagu näiteks „Nutitund igasse kooli!”, mis Eesti 100. sünnipäevaks teeb omanäolise, kaasava ja hariva kingituse: iga kool viib 2016 sügisest kuni 2018 veebruarini läbi vähemalt ühe nutitunni.

Algatus „Tagasi kooli” viib läbi külalistundide projekti „Kõik on digi”, mille kaudu jõuavad eri erialade inimesed koolitundidesse rääkima sellest, kuidas digi aitab neil oma tööd lihtsamini ja paremini teha. Need mainitud tegevused on vaid üks osa digioskuste arendamisel.

Õppimisvõimalused õpetajatele

IT areneb iga päevaga ja selleks, et õpetada teisi, tuleb ajaga kaasas käia. Õpetajal on võimalik õppida kas koolitusel või veebikursustel. HITSA korraldab heal tasemel infotehnoloogiaga seotud koolitusi. Koolitustel käimine tähendab õpetaja jaoks vaba aja leidmist ja mugavustsoonist väljatulekut, kuid tulemus on seda väärt.

Olulisel kohal on sallivus ja tarkus ära tunda, mida me saame muuta, mida mitte. Leian, et ei ole vaja pahaks panna, kui õpilased elavad oma elu nutiseadmetes – seal on nende sõbrad, uudised ja meelelahutus. Küll aga tasub otsida võimalusi, kuidas ennast harida ja seeläbi noori aidata, et nad tunneksid end seadmeid kasutades mugavalt ja turvaliselt, teaksid, kuidas ise virtuaalses maailmas käituda ning näidata, et digi on rohkem kui ainult Facebook ja mängud.

 

Vanessa Vorteil on läbinud pedagoogikakursuse, täiendanud end õppekavade koostamises ning töötanud koolis informaatika õpetaja-haridustehnoloogina. Ta on andnud valikkursuseid gümnaasiumile ettevõtluse ja IT alal, koolitanud täiskasvanuid ning on projekti „Kõik on digi” külalisõpetaja. Praegu õpib ta Tallinna ülikoolis magistriõppes ja töötab süsteemianalüütikuna tarkvaraarendusettevõttes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!