Häid õpetajaid jahivad teisedki tööandjad

Mailis Reps. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja / Scanpix

„Tuleb mõista, et mitte üksnes koolid ei konkureeri omavahel heade õpetajate pärast, vaid samu inimesi jahivad teisedki tööandjad – neil on valida, kas minna füüsikat õpetama või rahvusvahelisse ettevõttesse inseneriks. Mis on meie väärtuspakkumine tööandjana – see on võtmeküsimus igale koolile ja tuleb endal sisuga täita,” rääkis intervjuus Õpetajate Lehele haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Kas võime öelda, et õpilaste rahulolu-uuring kummutas müüdi meie õnnetutest koolilastest ja nii koolil, vanematel kui ka ministeeriumil on põhjust olla rahul?

Jah, võime küll, mis ei tähenda, et meil poleks probleeme või arenemisruumi. Ministeerium ei tohi kunagi rahule jääda, sest hariduses on kõndimine paigalseis olukorras, kus maailm liigub eest ära. Vaid jooksmine aitab tuleviku kannul püsida.

Rahulolule pöörame ka ise tähelepanu – ministeerium viib läbi rahulolu-uuringuid. Märtsis lõppesid mais koolidele avalikustatavad üldhariduskoolide rahuloluküsitlused, mille käigus küsitleti pea 20 000 last, vanemat ja õpetajat. Tahame teada, milline olukord on suhetega, mida arvatakse koolist ja õppimisest. Samuti soovime saada infot koolikiusamise, digilahenduste ning paljude teiste õppimist ja koolielu mõjutavate tegurite kohta. Seda kõike teeme leidmaks üles kitsaskohad ja probleemid. Jah, meie probleemid on hariduse tippriigi probleemid, kuid see paneb meile palju suurema vastutuse nende lahendamisel.

Kui rahul on teie pere lapsed koolieluga? Kas vahel kurdavad ka?

Minu lastel on nii nagu paljudel teistelgi lisaks koolile palju muid huvisid. Neile meeldib sporti teha, nad õpivad pilli ning teinekord on nad hea meelega kodus või õues lihtsalt oma mõtete ja mängudega. Seega on üldiselt pingeallikas koduste tööde tegemine. Koolis käia neile samas meeldib ning nende kool tegeleb palju üldise õhkkonna ja sõbraliku suhtlemisega, mis on õppimise kõrval äärmiselt oluline.

Mis on õpilase peamine rahulolu tagaja?

Õnnelikud on lapsed, kelle ümber on kodus ja koolis, lasteaiast rääkimata, hoolivad täiskasvanud. Väga palju on kodudes ära teha. Kas me pöörame lapsele piisavalt tähelepanu, toetame teda õigesti? Ka lihtsad asjad mõjutavad. Näiteks see, kas laps saab kordki päevas sooja toitu või kas vanemad vahel küsivad, kuidas tal läheb.

Kooli mõjust lapse rahulolule saab rääkida koolikultuuri taustal. Koolis peaks olema läbi mõeldud, mille või õieti kelle nimel kool toimib. Kui on mõtestatud ning kokku lepitud, kuidas õpetajad koostööd teevad, tehakse koostööd koduga, siis on lapsed kahtlemata rohkem rahul. Siia saab veel lisada laste ja noorte hääle kuulda võtmise. Neil on häid ja olulisi mõtteid!

Uuringu järgi on Eesti õpilaste testi­ärevus üks väiksemaid. Vanemate juttudest kuuleb aga, kuidas lapsed, eriti eliitkoolides, poole ööni kontrolltöödeks valmistuvad. Võib ju mõelda, et nad saavadki kõik selgeks, nii et tööd tehes pole hirmu. Või on siin siiski probleem?

Üks asi on lood, mida kuuleme ja millel võib olla tõepõhi all, teine asi on suur pilt. Õppekorralduses on meil koolid väga autonoomsed ning kahjuks leiab veel koole, kus esimese klassi lapsele pannakse negatiivseid numbrilisi hindeid või kus pingutatakse kodutööde ja kontrolltöödega üle. Kuid uuringu­tulemused annavad alust uskuda, et see probleem on lahenemas ning koolidele antud vabadus on ennast õigustanud.

Millist eraldist HTM-i valdkondadesse, mis riigieelarve strateegia järgi järgmise nelja aasta jooksul tulekul on, peate kõige tähtsamaks?

Ilma naljata tahan öelda: kõik valdkonnad on väga tähtsad ning kokku lepitud üsna enneolematu kasv – enam kui 450 miljonit eurot nelja aasta peale – on kogu valitsuse töö tulemus. Hariduse ja teaduse vajalikkuses ei kahtle keegi.

Küll aga on aastaid olnud probleem lasteaiaõpetajate väga madalad palgad. Probleemi võimendab see, et töötasud ulatuvad hinnanguliselt 470 eurost kuni tuhandeni. See pole mõistlik ega jätkusuutlik ning sellel seisukohal on ka valitsus. Lisarahaga saame vähendada töötasude erinevust. Oleme arvutanud, et järgmise kolme aastaga kasvab rohkem kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk umbes poole võrra. Samuti saab panustada lasteaedades tugiteenuste kättesaadavuse parandamisse.

Teine valdkond puudutabki tugiteenuseid. Selle teema oleme võtnud ette n-ö mitmel rindel. Esiteks tahame senisest paremini toetada õpilasi, kel ilmnevad erivajadused. Praegune eriliste vajadustega laste liigitamise süsteem ega eriklasside jaotus ei taga igale õpilasele vajalikku tuge. Samuti peaks õppe rahastamisel lähtuma just iga õpilase toetamise vajadusest. Osana õpilaste toetamisest annab riik järgmisel neljal aastal orienteeruvalt 24 miljonit eurot omavalitsustele tugispetsialistide palkamiseks. See lubaks palgata umbes 150 spetsialisti rohkem kui praegu.

Suurim summa on planeeritud õpetajate keskmise palga tõusuks. Kas see tähendab palgatõusu haridustöötajate liidu nõutud tasemele – 120% Eesti keskmisest palgast? Kuivõrd aitab see kooli tuua noori või meelitada teistest valdkondadest inimesi (tagasi) kooli, et tekiks konkurents ja valikuvõimalus?

Siin räägime siiski elukestva õppe strateegia, mitte EHL-i eesmärgist. EHL küsib hoopis õpetaja töötasu alammääraks 120% keskmisest palgast.

Kindlasti on töötasu oluline komponent ameti valikul. Selle kõrval on aga ka teisi otsust mõjutavaid aspekte. Näiteks töötingimused: keskkond ja võimalus töötada sobiva koormusega, kolleegid, juhtkond, alustava töötaja toetamine, karjääri- ja arenguvõimalused laiemalt. Unustada ei saa ka elukeskkonda – siin on võimalus panustada kohalikel omavalitsustel.

Tuleb mõista, et mitte üksnes koolid ei konkureeri omavahel heade õpetajate pärast, vaid samu inimesi jahivad ka teised tööandjad – neil on valida, kas minna füüsikat õpetama või mõnda rahvusvahelisse ettevõttesse inseneriks. Mis on meie väärtuspakkumine tööandjana – see on võtmeküsimus igale koolile, mis tuleb endal sisuga täita.

Valitsusliidu eesmärk on viia õpetajate palk 120%-ni keskmisest. Keskmise palga prognoositava tõusu valguses tänased otsused seda veel ei taga, aga järgmisel ja ülejärgmisel aastal tõuseb õpetajate palk märkimisväärselt. Eesmärgist me loobunud ei ole ning selle saavutamisega tegeleme edasi.

Kui lasteaiaõpetajate palk jõuab õpetaja keskmisele palgale järele, kas sellega kaovad käärid, mis praegu omavalitsuseti on?

Toetame kohalikes omavalitsustes lasteaiaõpetajate töötasu ühtlustamist ja kasvu, lähtudeski üldhariduskooli õpetajate palga alammäärast. Selle aasta alguse seisuga on 117 omavalitsuses kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palgamäär alla 840 euro. Riigi toetuse ja omavalitsuste omaosalusega saavutame juba selle aasta lõpuks lasteaiaõpetajate palgaks vähemalt 840 eurot. See on 80% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Aastatel 2018–2021 toetab riik omavalitsusi lasteaiaõpetajate palgamäära tõstmisel 85%-ni koolide õpetajate töötasu alammäärast. Toetuse saamiseks peab omavalitsus otsustama, et nad tagavad lasteaiaõpetajatele vastava palgataseme.

Tugispetsialistide palkamiseks antakse raha juurde. Kas õpetajail peaks siis elu kergemaks minema?

Eelkõige on eesmärk toetada sellega õpilasi, kes võivad vajada näiteks psühholoogi või sotsiaalpedagoogi tuge. Suures pildis võib öelda, et paremini toetatud õpilased tähendavad ka rahulikumat tööd klassiruumis. Kuid õpetajatöö jääb õpetajatööks, seda tugispetsialistid üle ei võta. Õpetaja on jätkuvalt inimene, kes puutub õpilastega kõige lähemalt ja tihemini kokku. Seetõttu on hädavajalik, et kõikidel pedagoogidel oleksid professionaalsed oskused, kuidas märgata erivajadust või toevajadust ning mida vajadusel ette võtta.

Kasvab toetus koolitoidule. Mil moel saaks toetusega kaasa panna ka tervisliku toit(u)mise nõude?

Eesti koolide kokad valmistavad väga head ja tervislikku sööki. Seda on laiemale avalikkusele tõestanud ETV saatesari „Eesti parim koolikokk”. Omavalitsustel, riigil ja erakoolidel on ka praegu kohustus korraldada õpilaste toitlustamine tervisekaitsenõuete kohaselt. Küll oleme aga valmis arutama partneritega võimalikku põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust ja pöörama senisest enam tähelepanu sellele, et igale õpilasele oleks koolis tagatud vähemalt üks kvaliteetne lõunasöök vastavalt tema õppetegevuse koormusele ning eakohasele vajadusele.

Keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumidele makstakse lisatoetust ja jätkub riigigümnaasiumide moodustamine. Kas siin pole vastuolu? Kuivõrd jälgitakse toetust makstes õpilaste arvu?

Eelmisel õppeaastal oli Eestis 151 munitsipaal- ja erakooli, kus antakse üldkeskharidust. Umbes kolmandikus koolidest on gümnaasiumiõpilaste arv kahanenud samas nii väikeseks, et see ei võimalda õpilastele pakkuda valikkursuseid ega motiveerivat keskkonda. Seetõttu on riik seadnud eesmärgiks, et kuue aasta pärast oleks gümnaasiume ca sada. Väike arvutus näitab, et siis ei jää Eestisse ainult riigigümnaasiumid. Oma koht on ka maagümnaasiumidel.

Osa maagümnaasiumide pidajate toetamine on õigustatud, sest on maakonnakeskusest kaugel asuvaid koole, kus õpilaste arv on stabiilne või isegi kasvab. Töötame neid põhimõtteid praegu välja ning millalgi tahame neid kindlasti ka omavalitsustega arutada.

Mida sisaldab eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamine gümnaasiumides?

Praegu pole koolidelt veel taotlusi saabunud, kuid tegevused sõltuvadki ettepanekutest, kuidas ja milliseid uuenduslikke lähenemisi peaks juurutama. Ootame ja vaatame, mida koolid välja pakuvad.

Riigi eelarvestrateegia HTM-i valdkondades 2018–2021

Valitsuses heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia järgi lisandub 2018–2021 haridusse, teadusse, keele- ja noortevaldkonda üle 450 mln euro. Kokku panustab riik HTM-i valdkondadesse 3,87 mld eurot.

• Õpetajate keskmise palga tõusuks on lisaraha enam kui 246 mln. Kokku on õpetajate töötasudeks planeeritud üle 1,35 mld. Lisanduvad omavalitsuste ja erakoolide juurdepandavad summad.
• Lasteaiaõpetajate palgatõusu programmi suunab riik 61 mln.
• Tugispetsialistide palkamiseks on plaanitud 24 mln.
• Teadus- ja arendustegevusse on HTM-i valitsemisalas plaanitud 527,2 mln.
• Kõrgkoolidele eraldatava toetuse maht on 630,6 mln.
• Tervislikuma ja parema koolilõuna pakkumiseks kasvab omavalitsustele toetus ühe euroni päevas ehk 175 euroni õpilase kohta aastas. Kokku panustatakse riiklikuks koolilõuna toetuseks 112,4 mln.
• Lisatoetus keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumidele on 2 mln.
• Eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides investeerib riik 4 mln.
• Huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamist toetab riik 60 mln euroga.
• Õpetajate ja õpilaste digipädevuse kujundamisesse on planeeritud 35,6 mln.
• Kutseõppe andmiseks on kavandatud 115,7 mln.
• Õppe seostamiseks tööturu vajadustega antakse kokku 35,7 mln
• Keeleprogrammis panustatakse eesti keele kestlikkuse ja kvaliteedi tagamisse 8,4 mln. Lisaks planeeritakse 3,6 mln eesti keele õppe võimaluste loomiseks väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides ning ligi
  1 mln eurot eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste parandamiseks.

Allikas: HTM