Keelekaste: Austavast algustähest

19. mai 2017 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit

Priit Põhjala

Eelmises „Keelekastes” oli juttu sellest, kuidas eesti keel sunnib valima – või võimaldab valida – „sina” ja „teie” vahel. Kirjalikult väljendudes seisame sageli veel ühe nende sõnadega seotud dilemma ees: kas kirjutada väikeste algustähtedega „sina” ja „teie” või suurte algustähtedega „Sina” ja „Teie”?

Sõbrale kirjutades on mõnevõrra lihtsam. Pikemalt juurdlemata kirjutame „sina” – või „Sina”, kui soovime familiaarsele kõnetlusele lisada terakese austust, sümpaatiat, tunderõhku. Kui aga pistmist on ametlikuma kirjaga võõramale inimesele, tekivad kahtlused ja ebakindlus. Hea küll, valin „teie”. Aga kas väiketäht on piisav? Ehk ikka „Teie”? Aga ega suurtäht liiast ei ole? Kust jookseb piir viisakuse ja lipitsemise vahel? Ja mida ütlevad asjakohased keelereeglid?

Lihtsaid üheseid vastuseid siin ei ole. Valik sõltub konkreetsest suhtlusolukorrast, selle osalistest ja eesmärkidest ning valikut tehes peab silmas pidama vähemasti kaht mõõdet: ortograafilist (õige-vale) ja stiiliga seotut (sobilik-sobimatu). Asesõnaga „sina” on asi niipalju selgem, et suur algustäht või mitte, me pöördume ikka üheainsa isiku poole. Algustäht ei markeeri arvulist tähendusvahet ja ses mõttes segadust tekitada ei saa.

Seevastu teietades on adressaadiks üks või mitu inimest. Ühe inimese poole pöördudes on võimalikud nii viisakas „teie” kui ka veel viisakam ja ametlikum „Teie”. Mitme adressaadi puhul on eesti keeles aga kombeks kirjutada alati väikese tähega „teie”. Keelekorraldaja Maire Raadiku sõnadega üle korrates: „Üldlevinud tava järgi käib suure tähega ehk viisakus-Teie ühe inimese kohta. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, sobib kirjutada väikese tähega teie.”

Asesõna algustähe valik on aktuaalne ka kõikvõimalike tarbetekstide ja avalike kirjalike sõnumite puhul. Lokitangide või elektritrelli kasutusjuhendis piisab ju „sinast” või „teiest”, suur algustäht tunduks juba veidi naljakas ja ülepakutud, aga näiteks mõnel suunaval sildil ooperiteatri fuajees ei mõju suurtähega „Teie” sugugi kohatult.

Sama lugu on reklaamidega. Luksuslik käekell edevale ärimehele on ennem teie-, ehk isegi Teie-kaup, aga teismelisele „youtuberile” rihitud äge mikker ilmselgelt mitte isegi Sina-, vaid lihtsalt sinakaup. Ja see väiketähega „sina” pole kuidagi rõhutatult viisakusetu või madaldav. See peegeldab lihtsalt viisi, kuidas noored ise suhtlevad, ja on reklaamis elementaarne keele kaudu samastumist võimaldav võte.

Niisiis, asesõna esitähe valik johtub olukorrast ja eeldab mitme aspekti arvessevõttu, üldkehtivaid kriteeriume pole. Ühe enam-vähem üldise nõuande söandan siiski anda. Kui on kõhklused, aga pole aega, et abi otsida ja nüanssidesse süveneda, siis eelistatagu pigem väikest algustähte: „sina” ja „teie”. Esiteks on see vähemasti ortograafiliselt igal juhul korrektne (seda muidugi juhul, kui „sina” ja „teie” ei alusta lauset või ei ole mingi pärisnime või ametliku üldnime osised, nagu näiteks nimedes OÜ Sinu Raamatupidaja, MTÜ Hoolin Sinust, OÜ Teie Aednik või Kodu Teile OÜ.)

Teiseks võidakse suure tähega asesõnu kergesti seostada mitte siira austuse, vaid hoopis kantseliidist mõjutatusega. Suurtähtedega liialdamine – „igaks juhuks”, nagu on märkinud keeletoimetaja Maris Jõks, sest „mis kõik umbmäärase ettekujutuse järgi suurtähega käib!” – on üks kantseleiliku keelepruugi tõutunnuseid. Ka keelekorraldaja Tiina Leemets on igasugust suure algustähe lembust pidanud endisaja kantseleimentaliteedi jäljeks; paluja peab olema alandlik ja palutavat ülendama.

Ja lõppude lõpuks ei sõltu teeskluseta austus tõepoolest niivõrd asesõna suurest algustähest, kuivõrd hoopis muudest (keelelistest) valikutest. Kas või sellest, et me väljendume lihtsalt ja arusaadavalt, ilusas selges keeles, kirjutame adressaadi nime õigesti, ei kasuta kortsus või üleliia lõhnastatud kirjapaberit, ei mäkerda ega sodi. Kui elementaarsed viisakused on täidetud, siis ei vähenda ka väiketähega „sina” ja „teie” adressaadi väärikust sugugi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!