„Kiusamisest vabaks!” metoodika liidab koolipere ühtseks

Foto: Marek Pirbe

„Kiusamisest vabaks!” metoodika jõudis Eestisse Taanist lastekaitse liidu eestvedamisel 2007. aastal. Esialgu liitusid programmiga lasteaiad, kuid 2013. aastal läbisid baaskoolituse esimesed koolimeeskonnad ning tegevus levis katsekoolide kaudu kõikidesse Eesti maakondadesse ja suurematesse linnadesse. Praeguseks on toonastest katsetajatest saanud piirkondade metoodikakeskused, kes toetavad teisi koole kiusamisest vabal haridusteel – korraldavad metoodikapäevi ja õpiüritusi, juhendavad kodulinna või -maakonna õpetajaid, teevad koostööd eri huvigruppidega.

Vajadus tegelda turvalise ja toetava koolikeskkonna loomise ning hoidmisega on paljudele Eesti koolidest saanud igapäevaelu osaks. Turvalise ja toetava keskkonna vaieldamatu osa on kiusamisvaba koolikultuur, mille all „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” programmiga liitunud peavad silmas igasuguse tõrjumise, sallimatuse või hoolimatuse puudumist haridusasutuses, mis on lapse olulisimaid keskkondi kodu kõrval. „Kiusamisest vabaks!” koolides õpitakse austama üksteise erinevusi, kuulama arvamusi ja hoolima kaaslastest – olgu nendeks teised õpilased, õpetaja, direktor või garderoobitädi. Tegemist on ennetava lähenemisega, mis ideaalis loob olukorra, kus halb sõna või tegu ei tule mõttessegi. See teekond võib olla üsna käänuline, kus õnnestumised võivad vahelduda langusega. Need on õppimise ja muutumise loomulik osa. Kindlasti tuleb mõista, et iga konflikt või arusaamatus ei ole kiusamine, kuid iga oskamatult lahendatud konflikt võib kiusamiseni viia. „Kiusamisest vabaks!” koolid mõistavad kiusamise all korduvat pahatahtlikku käitumist – sh igasugust tõrjumist või eemalejätmist kollektiivist, kuhu tahetakse kuuluda. Iga laps peab ennast oma koolis ja klassis oodatuna tundma.

Tallinna igas linnaosas tegutseb üks metoodikakeskus. Tiheda omavahelise suhtlemise ja üksteiselt õppimise pinnalt on alguse saanud mitmed põnevad algatused.

Pirita majandusgümnaasium kutsus 26. aprillil enda juurde kõikide Tallinna koolide esindajad, et mõelda ja mõtestada (uuesti) lahti „Kiusamisest vabaks!” metoodika olulisus kiusamisvabal haridusteel. Metoodikat tutvustati kui kooliturvalisust ja laste heaolu ning seeläbi õpitulemusi ja sotsiaalset haritust edendavat töövahendit ning võimalust kasvatada koolipere ühtsust. Osalejaid oli 22 asutusest-organisatsioonist kokku üle 50, lisaks koolidele ka teistest huvigruppidest.

Päev algas Tallinnas programmi koordinaatoriks oleva Viivi Loki tervitusega ja lõppes lastekaitse liidu juhataja Tõnu Poopuu kokkuvõttega, mis andsid kohtumisele sooja ja positiivse raami.

Ettekannetest jäi kõlama soov ja vajadus tagada koolides kiusamisest vaba õhkkond ning selge nägemus, et selleks tuleb teha kogu koolimeeskonnaga süsteemset ennetustööd.

Haridus- ja teadusministeeriumi peaspetsialist Jürgen Rakaselg tõi oma ettekandes näite koolijuhist, kelle hinnangul tema koolis kiusamist ei ole, sest nii on lihtsalt kokku lepitud. Ei ole õige jääda lootma sellele, et headeks suheteks piisab direktori korraldusest või deklaratsioonist. Kuigi meie seadused on loonud justkui tingimused laste igakülgseks heaoluks koolis, sõltub palju omavalitsusest, kogukonnast, koolist enesest, aga ka igast õpetajast ja lapsevanemast.

Tallinna ülikooli emeriitprofessor Leida Talts juhtis oma ettekandes kuulajate tähelepanu vajadusele kaasata kõiki sihtrühmi. Kuigi juba metoodika üsna lühike rakendamine annab tulemusi – lapsed muutuvad avatumaks, kaaslaste vastu sallivamaks ja suudavad lahkarvamusi lahendada ise sobivaid võimalusi leides või täiskasvanult abi otsides. Siiski annab püsivamaid tulemusi vaid tihe koostöö kõigi asjaosaliste, eriti lapsevanematega. Alushariduse lektor Kerstin Kööp keskenduski koostöö olulisusele, rõhutades lasteaedade ja koolide ning õpetajate ja vanemate sidet. Koolis ja lasteaias on lapse lähim ja olulisim kaaslane õpetaja, kuid vanem on lapse kõrval, jälgib ja suunab ta kasvamist ning kujundab väärtushinnanguid enne lasteaeda ja pärast kooli. Lapsevanemaid kaasamata ei ole ühelgi lapsi puudutaval tegevusel, sealhulgas väärtuskasvatusel, oodatud mõju.

Tänapäeva koolidesse jõuavad noored õpetajad, kes ei kujuta õpetajaks olemist ette teisiti, kui kandes endas hoolivust ja austust oma õpilaste vastu ning õpetades enda eeskujul seda ka neile. Avatuse ja meeskonnatöö olulisust rõhutasid kahe Tallinna metoodikakeskuse: Kalamaja põhikooli ja Pirita majandusgümnaasiumi tegevust ja metoodika olulisust kajastavad ettekanded. Kui noorte värskusele lisanduvad kogenud kolleegide oskused ja „Kiusamisest vabaks!” pakutavad töövahendid ja -võtted ning koostöövõrgustik, on metoodikal kindel koht koolide kiusamisvaba teekonna kujunemisel.

„Kiusamisest vabaks!” on meeskonnametoodika, kus meeskonnaks on terve koolipere. Seda teadmist jagasid infopäeva ettekandjad ja kuulajad.