Kust tulevad head töötajad?
Tiina Vapper
Töössesuhtumine on ajaga palju muutunud. Mäletan, kuidas tundsin lapsepõlves kaasa vanaemale, kes oli saanud koolis käia ainult neli talve, sest pidi üheksalapselise pere lapsena hakkama varakult raha teenima. Mina ise käisin kooliajal koos klassiõdedega suviti aiandis tööl rohkem huvi kui palga pärast, kõik ülikoolisuved aga möödusid ehitusmalevas. Minu laste lapsepõlv jäi aega, kui lapsi üritati isegi klassi koristamisest ja tahvli pühkimisest säästa. Nüüd on töötegemine jälle au sees. Uus seadus leevendab tööandja jaoks oluliselt alaealiste töölevõtmisega seotud reegleid ja piiranguid ning peaks töö leidmise ka noorte jaoks lihtsamaks muutma. Paraku torkas noorte töömessil silma, et õpilasi, kes suveks töökohta otsivad, on mitu korda rohkem kui töökohapakkujaid.
Tööandjad toovad põhjuseks, miks nad alaealisi palgata ei taha, et nood ei tunne kella, neil puudub kohusetunne ja järjepidevus, eelkõige aga tööks vajalikud oskused. Väikesel ettevõttel polevat aega ega jaksu teha noorte väljaõpetamisel ja kantseldamisel lisatööd ega tahtmist võtta vastutust.
Ega noored enam igasuguste tingimustega lepigi. Üha enam tuleb tööandjal arvestada nende sooviga töötada poole päeva või mõne tunni kaupa, võtta pause õppimiseks, reisimiseks, enesearendamiseks. Kuna praegused õpilased pensionipõlve pidada ilmselt ei saagi, tahavad nad elada täisväärtuslikult nüüd ja kohe.
Circle K, endise nimega Statoili peadirektor Kai Realo kinnitab, et neil on noorte töölevõtmisega head kogemused. Eriti pärast seda, kui hakati tegema koostööd õpilasmalevaga. Sel suvel võetakse vastu lausa kuus rühma. Töökoolitusi viiakse läbi ühiselt ning noori liidab seegi, et pärast tööd jääb aega malevaeluks. Ettevõttes on aru saadud, et kaustad-mapid on ajast ja arust, ning pandud rõhku nutikate tehnoloogiliste lahenduste leidmisele. Noori värvatakse elektrooniliste kanalite kaudu, töövõtteid õpetatakse videote ning tööd korraldatakse mobiilirakenduste abil. See kõik, lisaks normaalne palk, on muutnud ettevõttes töötamise noorte seas populaarseks.
Üheks oluliseks põhjuseks, miks paljud noored – hoolimata sellest, et ettevõtetel ei jagu töökäsi – tööd ei leia, peabki Kai Realo tõsiasja, et tööandjad kipuvad võtma noori odava tööjõuna, jättes neile kõige lihtsamad tööd. Noored seevastu tahavad teha midagi, millel on sisu ja mõte, ning saada selle eest väärilist tasu. Noortele töökogemuste andmist peab Kai Realo suisa ettevõtete missiooniks. „Jah, nad lõpetavad koolid ära ja valivad oma eriala. Aga tulevikus on tööandjatel nende kogemustest kasu. Häid töötajaid tulebki ise kasvatada.”