Õpilaste uurimistööde teemad üllatavad igal aastal

Emili Külaotsa ja Sten Kalli Konguta koolist oma teadusprojekti külastajatele tutvustamas. Fotod: Sven Tupits

Teadusfestivalil toimuvad ka töötoad nii õpilastele kui õpetajatele.

Kuidas mõjub askorbiinhape inimese organismile? Missugune oli Ameerika Ühendriikide roll Süürias varajase külma sõja ajal? Kas võime usaldada oma mälu? Mis on juuste väljalangemise peamised põhjused?

Kui külastasite 27. ja 28. aprillil Tallinna lauluväljakul õpilaste teadusfestivali, siis saite küsimustele ka vastused. Just nii erinevad on teemad, mida õpilased oma uurimistöödes käsitlevad.

Terje Tuisk, teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja, tõdeb, et festivali korraldamise vajadus kasvas välja teadustööde konkursist: „Korraldame õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi aastast 2002 ja juba mõni aeg tagasi vaatasime, et tehtavad tööd on niivõrd põnevad, et neid peaks rohkem tutvustama. Otsustasime, et hakkame korraldama avatud üritust, tänu millele näeb töid ka laiem avalikkus, tekib võimalus noorte tarkade inimeste käest küsida, mida nad teinud on. Üritus tõstab noorte motivatsiooni oma uurimistöösse panustada ning aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele.”

Süvenemisoskus avaldab muljet

16. korda toimunud konkursile esitati tänavu 136 tööd 50 koolist. Õpilaste teadusfestivali teises voorus esitlesid õpilased stendiettekannetega 83 uurimistööd. Hämmastas teemade mitmekesisus ja õpilaste süvenemisoskus. Nii mõnigi uurimistöö oli nõudnud kuudepikkuseid katseid, kannatlikku jälgimist, päevade kaupa arhiivi(de)s tuhnimist, kohapealseid vaatlusi, sadade lehekülgede kaupa lisamaterjali lugemist.

Žürii liige Ülle Kikas sõnas, et kõik finaali jõudnud tööd olid väga huvitavad ja tekitasid soovi autoriga juttu ajada. „Esitatud uurimistööd on kvaliteetsed, väga heal tasemel. Veidi alla poole töödest on sotsiaal-humanitaarteaduste valdkonnast, natuke rohkem kui pooled loodus-reaalteaduste vallast. Silma torkas, et üsna palju oli tervise ümber keerlevaid teemasid: tervislik toit, taimetoitlus, depressioon, ühesõnaga – inimese tervise ja heaoluga seotut. Õpilased, kellega ma rääkisin, olid tublid esinejad, oma teemat hästi tundvad tõelised entusiastid, kes tahavad oma teemaga edasi tegelda. See teeb südame soojaks. Žürii vaidles üsna tuliselt, missugused tööd pälvivad esikoha, sest esikümnesse pääsenud olid kõik millegi poolest väga head. Ka need lapsed, kes peaauhinda ei saanud, võivad olla väga rahul– nende tööd olid superhead.”

Pikalt žürii tööd organiseerinud Terje Tuisk kommenteeris, et osa töid on erakordselt kõrgel tasemel: „Igal aastal ütlevad žürii liikmed, et osa töid on kõrgemal tasemel kui ülikoolide bakalaureuse- ja magistritööd, sest noored on väga võimekad ja kui nad süvenevad teemasse, mis neid huvitab, saavutavadki nad väga häid tulemusi.”

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, eripreemiad andsid üle enam kui 26 organisatsiooni.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia võitjad gümnaasiumi­astmes: Mirel Mesila Tallinna reaalkoolist (keskel) ja Brita Laht Saaremaa ühisgümnaasiumist (paremal). Mirel esindab mais 2018 Eestit USA-s maailma suurimal noorte teadlaste konkursil Intel ISEF ja Brita on Eesti esindaja Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil, mis toimub 2017. a septembris Tallinnas. Auhinnad andis üle Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Gümnaasiumiastme esikohad

Gümnaasiumiastmes pälvisid I preemia Mirel Mesila Tallinna reaalkoolist töö „Proteiinkinaasi Aurora B jaoks biligandsete inhibiitorite arendamine ning biokeemilise mitteradioaktiivse inhibeerimismeetodi väljatöötamine” eest ja Brita Laht Saaremaa ühisgümnaasiumist töö „Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas” eest. Mirelit juhendasid Darja Lavõgina Tartu ülikoolist ja Kersti Veskimets Tallinna reaalkoolist, Britat Riinu Härmas ja Anne Menert Tartu ülikoolist.

Mirel valiti ka Eesti esindajaks ­USA-s mais toimuvale ülemaailmsele noorte teadlaste konkursile Intel ISEF ning Brita esindama Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS, mis toimub septembris Tallinnas. Euroopa konkursile lähevad Eestit esindama veel Jasper August Tootsi Hugo Treffneri gümnaasiumist tööga „Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga” ja Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska gümnaasiumist tööga „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel”.

Brita Lahe uurimistöö pälvis lisaks siseministeeriumi ja Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi eripreemia.

Kas kilekotid siis lagunevad?

Plastikute roll tänapäeva maailmas on suur ja sünteetiliste polümeeride toodang kasvab pidevalt. Biopõhinevate polümeeride eelis naftal põhinevate plastide ees on see, et esimesi saab toota taastuvatest varadest ning neil on potentsiaal biolaguneda. Paljud tänapäeval kasutatavatest biopõhistest polümeeridest sisaldavad tärklist. Selliseid plaste saab tööstuses töödelda nagu tavalisi naftal põhinevaid plaste. Brita uuriski oma töös ühe laialt kasutatava tärklist sisaldava polümeermaterjali Bio­plast® (Maxima biolagunevate kilekottide materjal) ning kolme uudse Tallinna tehnikaülikooli polümeermaterjalide instituudis loodud tselluloos-stearaati ja LDPE-d sisaldava plastiku anaeroobset biolagunemist.

Katse läbiviimiseks kasutas ta Margaret-Catherine Morse’i loodud metoodikat: „Põhimõtteliselt uurisin nelja erineva plasti lagunemist anaeroobses aktiivmudas ehk siis mudas, kus on plasti lagundavad bakterid, ning mõõtsin biolagunemisel tekkivat biogaasi,” selgitas noor uurija. „Metoodika leidsin juhuslikult Youtube’ist. Vahendeid oli kerge leida. Kokku tegin katselist osa kuu aega Tartu ülikooli keemiainstituudis ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudis tänu noore uurija stipendiumile, mille andis välja Eesti teadusagentuur. Kaks nädalat kestis katse tselluloos-stearaati ja LDPE-d sisaldava plastiku puhul, 12 päeva bioplasti puhul. Enne seda tuli valmis teha katseseadeldised ning proovid kaaluda, mõõta ja puhastada. Kui proovid tulid mullast välja, siis tuli neid pesta etanooli ja veega ning ultraheli vannis ka veel.”

Selgitused, mida Brita jagas, kõlasid nii päristeadlase moodi, et tekkis küsimus, kas koolis on veel midagi õppida. „Ikka on. Uurimistöö oli põnev, sellest teemast koolis väga ei räägita, keemias veidi puudutatakse plastide teemat, aga mitte selles võtmes. Räägitakse küll, et toodame üha rohkem plaste ja need ei lagune, vaid võtavad prügina enda alla üha suuremad maa-alad, aga me ei räägi, mida saame teha, et seda ei juhtuks. Mina ei võtaks poes üldse kilekotti, kuna ka biolagunev kilekott ei lagune gaasiks, nagu sooviti, vaid väiksemateks tükkideks. See ei ole keskkonnasõbralik.”

Brita kiitis, et kaks päeva teadusfestivalil on talle andnud palju positiivseid emotsioone ja on tulnud palju küsimustele vastata. „Ma loodan, et minu tulevik on teaduses, praegu on plaan minna õppima Tartu ülikooli keemia, bioloogia ja materjaliteaduse eriala.”

Hipp Saar oma uurimistööd esitlemas.

Lehmanimed tõid meelde lapsepõlve

Osula põhikooli õpilase Hipp Saare stendi ees oli pidevalt rahvast tunglemas ja küsimas. Tema uurimistöö teema tõi vanematele külastajatele ilmselt lapsepõlve meelde: „Lehmanimed minevikus ja tänapäeval”. Uurimisöö pälvis põhikooliastmes II preemia ja Eesti kirjandusmuuseumi eripreemia. Juhendajad olid Mariko Faster Võru instituudist ja Merlin Mürk Osula põhikoolist. II preemia said veel Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuu Saaremaa ühisgümnaasiumist töö „Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens): bioloogia ja levik Saare maakonnas” eest.

Hipp Saar seadis eesmärgiks selgitada välja seaduspärasused, mille järgi on lehmanimesid talulautades pandud ja pannakse praegu suurfarmides ning robotlautades. Nimeteadusel keeleteaduse osana on seoseid ajaloo, geograafia, pärimuse ja loodusega. Nimesid uurides on võimalik teada saada, mida ja kuidas on mõelnud nimeandjad, kas nimepanemisel võib märgata mingit seaduspära jm.

„Nägin jõudluskontrolli keskuse koostatud Eesti sagedamini esinevate lehmanimede nimekirja, seal oli palju nimesid, mis tundusid põnevad ja naljakad. Tahtsin teada, miks inimesed lehmadele sellised nimed panevad,” ütles Hipp Saar. „Minu uurimistöö pakub uusi fakte ka eesti nimeteadusele. Kõigepealt võtsin jõudluskontrolli keskuse sagedusloendi – 1269 populaarsemat nime, jaotasin nimed oletatava tähenduse põhjal rühmadesse, leidsin sealt seaduspärasusi. Vanasti eelistati panna nimesid, mis olid seotud lehma välimuse, sünniaja või loodusega, tänapäeval pannakse ükskõik mis sõnu, aga ka seriaalitegelaste nimesid, palju pannakse naistenimesid. Sain nimede uurimise kogemuse: kuidas neid analüüsida, seostada, õppisin inimestelt informatsiooni kogumist ning intervjuude läbiviimist.”

Koolisisene konkurss

Teadusfestivalil tutvustavad oma teadus- ja uurimisprojekte ka algklassilapsed, kes valitakse sinna talvel toimuva konkursiga. Konguta kooli direktor Liina Tamm rääkis, et neil toimub festivalil osalejate kandidaatide valimiseks koolisisene konkurss. Kõigepealt esitletakse oma töid klassis, sealt pääsevad parimad kooli konkursile ja siis selguvad, kelle projektid esitatakse teadusagentuurile. Kuna festivalil on käidud esimesest korrast alates, on üritus lastele juba tuttav ja nii pingutatakse kõvasti. Projektide tegemisse on kaasatud ka lapsevanemad. See annab Liina Tamme sõnul võimaluse veeta kvaliteetaega koos lapsega, aga liidab ka kogukonda. Sel aastal pääsesid Kongutalt oma töid tutvustama kaheksa õpilast nelja projektiga. Suur pühendumine tõi tunnustuse – Sten Kalli ja Emili Külaotsa „Õhulabor” valiti algkooliõpilaste teadusprojektide ja uurimistööde seas festivali külastajate lemmikuks.