Taani (Danmark) vapi lugu

Arvatavasti 730. aastal loodud anglosakside kangelaseeposes „Beowulf” jutustatakse müütilisest taanlaste kuningast nimega Halfdane. 737 rajasid Jüüti poolsaare lõunaosas elanud muinastaanlased frankide sõjalise kallaletungi vastu Danevirke kaitsevalli. Karl Suur nimetas Frangi riigi Taaniga kokkupuute ala Danmarkiks. See nimi laienes peagi kogu Taanile. 8. sajandil alanud viikingiretked ulatusid Inglismaale, kus taanlased kehtestasid siinsetest kuningriikidest Danelaw’ ala.

9. sajandist alates tegid Jüüti poolsaare valitsejad korduvalt katseid luua ühtne Taani riik. Karl Suure Elbest põhja poole korraldatud sõjakäigu ülestähendustes mainitakse taanlaste ühisjuhti God­friedi. Taani riigi ühendajaks sai 940. aastal Jüütimaa konung Harald Blåtand (Sinihammas), kelle riigi koosseisu kuulusid lisaks Taanile veel Skåne, Blekinge, Halland ja Norra. 1013 krooniti Haraldi poeg Svend Tveskæg (Harkhabe) ka anglosakside (Inglismaa) kuningaks. 1016 anglosakside kuningaks kroonitud Svendi poeg Knud den Store (Suur) sai kahe aasta pärast Taani ja kaheteistkümne aasta pärast Norra valitsejaks.

Danevirke kaitsevall Jüüti poolsaare lõunaosas (Carta Marina; detail). Illustratsioonid: Wikimedia Commons

Kolm kõndivat lõvi

Vanim kolme leopardse lõviga Knut VI-le omistatud kuningapitsat on dateeritud 1190. aastasse. Kolm kõndivat lõvi olevat tähistanud juba tema isa, Valdemar I den Store (Suur), taanlaste, norralaste ja vendide valitsemist. Hiljem on lõvisid seostatud anglosakse, taanlasi ja norralasi veelgi varem valitsenud Knut Suurega. 13. sajandi saksa ja prantsuse käsikirjades esitatud seletuste järgi võisid Taani kuningad saada kolme lõviga vapi koos läänihärra tiitliga Hohenstaufenitest Saksa-Rooma keisritelt. Sarnast, kuid mustade lõvidega tiitlivappi omas veel Švaabi hertsog. Taani siniste leopardsete kroonimata emalõvidega kilp oli üle külvatud roheliste südamekujuliste vesiliilialehtedega. Hiljem muutusid need punasteks südameteks. Kroonid lisati lõvide pähe Valdemar II järeltulija Erik Plogpennigi ajal.

1319. aastal valiti järglasteta surnud Eriku asemele Christoffer II, kelle ajal jätkus keskvõimu nõrgenemine. Chistoffer II iseloomustatakse kui Taani ajaloo kõige tahtejõuetumat ja saamatumat valitsejat. 1320. aastal sõlmis Christoffer II Vardingborgis Taani aadlikega valimiskokkuleppe. Sel ajal kasutati kolme vapilõviga kuninga kilbi asemel pühvlisarvedega ehitud kuninga pottkiivrit. Sarvedele kinnitusid paabulinnusulgedest kimbud. Kuninglikud lõvid olid pitseri majesteedipoolel esindatud troonil istuva kuninga troonivalvurite ja kaaslastena.

Christoffer II oli vahepeal pagendatud. 1329 pagendusest naasnud Christofferi pitseritel kujutati taas kolme leopardiga kuningavappi. Vaevalt paar aastat kuningana valitseda saanud Christoffer II viidi 1331. aastal uuesti Saksamaale pagendusse, kus ta järgmisel aastal suri. Troonijärgluse alusel oleks pidanud nüüd kuningaks saama tema vanem poeg, Eestimaa ja Lollandi hertsog Otto. Viimane aga loobus oma noorema, sel ajal alles 11-aastase venna Valdemari kasuks. Otto tituleeris enda taanlaste isandaks, kuid kasutas kuningavappi.

Korralagedus riigis lõppes 1340. aastal 20-aastase Valdemar IV kuningaks valimisega Viborgi riigipäeval. Vastse kuninga vapil kujutati kõndivaid või jooksvaid lõvisid heraldiliste leopardidena. Valdemari ajal müüdi Eestimaa Saksa ordule. Gelre vapiraamatus (1370–1414) oli esmakordselt esitatud Taani kuningate sõjalipp Dannebrog – Valdemar IV vappi ehtiva pottkiivri ühel sarvel.

Danevirke kaitsevall Jüüti poolsaare lõunaosas (Carta Marina; detail). Illustratsioonid: Wikimedia Commons

Leopardid, kroonid, lõvi ja greif

1396. aastal kasutas Taani, Rootsi ja Norra kuningaks kroonitud Pommeri Erik esmakordselt majesteedi liitvappi, mille hõbedase ristiga nelitatud kilbi esimesel veerandil sammuvad Taani leopardid hoidsid pika varrega Taani kuningate sõjalippu. Vapikilbi teisel veerandil esitati svealaste kuninga tiitlit ja ühtlasi Kalmari uniooni tähistavat kolme krooni, kolmandat veerandit täitis gootide/götalaste Folkungi lõvi ning neljandal veerandil oli Pommeri hertsogi greif. Südakilbil seisis ründavas poosis kirvega relvastatud norralaste püha Olofi lõvi.

Pommeri Eriku järeltulija Chris­toffer III majesteedivapil muudeti leopardid taas leopardseteks lõvideks. Esimese Oldenburgide dünastiast kuninga Christian I vapil käsitati kolme krooni ainult Rootsi sümbolina ja senise liitvapi kolmandal väljal asunud Folkungi lõvi asendati Norra lõviga. Pommeri greifi vahetas välja vendide draakon. Südakilbi nelitatud väljal esitati ­Schleswigi kahe leopardse lõviga ja Holsteini nõgesega vapp. Teise korrusena oli südakilbil Oldenburgi hertsogi kuldne kahe punase palgiga kilbike. Koormatud vappi toetasid herakliidid.

Rootsi iseseisvumisega 1523. aastal kadusid Taani majesteedivapilt svealaste kroonid. Kui aga Frederik II otsustas need Kalmari uniooni meenutamiseks taastada, puhkes kahe riigi vahel vapitüli, mis kasvas peagi 1563–1570 Põhjamaade Seitsmeaastaseks sõjaks. Sellest hoolimata jäid pärast rahu sõlmimist kroonid Kalmari uniooni meenutusena Taani majesteedivapile alles.

Dannebrogi ordu

Liiga ilus, et olla tõsi … Taani lipp langeb taevast, 15. juuni 1219. Christian August Lorentzen, 1809.

1671. aastal asutas Christian V kuninga sõjalipu Dannebrogi auks Dannebrogi ordu, mille loomist seostati 1219. aastal toimunud Lindanise lahinguga taanlaste ja eestlaste vahel. Nimelt olevat lahingu kriitilisel hetkel langenud taanlaste leeri taevast punane valge ristiga lipp, mille all nad võitsid eestlasi. Ordu väliseks tunnuseks võetud laienevate harudega valge, punasega palistatud ladina rist asendas peagi majesteedivapil senist kilpi nelitavat lihtsat hõbedast kreeka risti. Dannebrogi risti harude vahel esitati Taani, Norra, Kalmari uniooni, Jüüti ja Vendi vappe. Südakilbile lisati Stormarni luik, Dittmarscheni ratsanik ja Lauenburgi hobusepea.

1814/1815 otsustas Viini kongress karistada Taanit Napoleoniga liidus olemise eest sellega, et Norra anti Rootsile. Viis aastat hiljem asendati Taani majesteedivapil Norra lõvi Fääri saari esindava lamba ja Gröönimaad tähistava jääkaruga. Majesteedivappi toetasid taas nuiaga relvastatud herakliidid. Kuninga valitsemisvõimu rõhutas punane vapimantel. Vappi manustasid veel Dannebrogi ja Elevandi ordenid.

1849. aastal kehtestati Taanis senise absoluutse kuningavõimu asemele põhiseaduslik monarhia. 1854 kinnitati väikeseks riigivapiks (lille våbenskjold) lihtne kolme sinise leopardse lõviga punaste südametega üle külvatud kuldne kilp. Monarhiale viitas kilpi ehtiv kuningakroon.

Kuninganna Margrethe II algatusel hakati 1970. aastate algul Taani vappe ajakohastama. 16. novembril 1972. aastal allkirjastatud dekreediga kinnitas kuninganna modifitseeritud vappide kirjeldused ja etalonkujutised. Uuendatud disainiga riigivappi põhimõtteliselt ei muudetud, küll aga lihtsustati suurt vappi (store våbenskjold) ehk majesteedivappi (kongevåben). Sellel asendati kilpi nelitav Dannebrogi ordenirist punasega palistatud hõbedase ristiga ning eemaldati nn tühjad tiitlivapid. Esmakordselt dubleeriti esimesel kilbiveerandil olevat Taani vappi ka neljandal vabaks jäänud kilbiveerandil. Teisel veerandil on esindatud Schleswigi hertsogi, kolmandal veerandil Margrethe I mälestusena Kalmari uniooni, Fääride ja Gröönimaa liitvapp. Suure vapi keskel säilis lihtsustatud Oldenburgide kahe punase palgiga südakilp.