Üldharidus- ja kutsekooli ülipõnev tuleproov

12. mai 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Karl Vilhelm Valter, Frida Laigu, Jaan Roop ja Birgit Sõrmus avatud klassijuhatajatunnis küsimustele vastamas. Fotod: Raivo Juurak

 

5. mail toimus populaarse telesaate „Rakett 69” finaal.

Esikoha otsustas sõna otseses mõttes sekundite mäng. Eriliseks tegi tänavuse võistluse aga see, et esikohale pretendeerisid üldharidus- ja kutsekooli õpilane. See kinnitas taas, et mõlema koolitüübi õpilased suudavad saavutada väga häid tulemusi. Mõlemale finalistile on pääs ülikooli garanteeritud.

Võitis Karl Vilhelm Valter

Tänavuse „Rakett 69” võitis Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassi õpilane Karl Vilhelm Valter. Gustav Adolfi koolipere rõõmustas Karl Vilhelmi võidu üle nii väga, et korraldas 8. mail oma reaal- ja loodussuuna õpilastele lahtise klassijuhatajatunni, mida kutsuti jälgima ka Eesti meediaväljaannete esindajad.

Klassijuhatajatundi kutsuti „Rakett 69” kohta küsimustele vastuseid andma muidugi Karl Vilhelm Valter, keda koolijuht Hendrik Agur iseloomustab kui tugevat füüsikut, head suhtlejat, hinnatud muusikameest ning ka põhikooli suusakoondise liiget. Lisaks Karl Vilhelmile olid kutsutud Frida Laigu, kes võitis „Rakett 69” möödunud aastal, ning Jaan Roop ja Birgit Sõrmus, kes on esinenud saates edukalt varem, ehkki päris esikohale ei tõusnud. Kui arvestada, et 2012. aastal saavutas samas saates esikoha GAG-i õpilane Timothy Henry Charles Tamm, siis hakkab kujunema mulje, et Gustav Adolfi gümnaasium õpetab eelkõige MacGyvereid välja.

Lahtine klassijuhatajatund

Järgnevalt väike valik klassijuhatajatunnis esitatud küsimustest.

Telesaadet „Rakett 69” on olnud seitse hooaega ja kolm nendest on võitnud ­GAG-i õpilane. Mis fenomen see on?

Frida Laigu pakkus, et GAG-is on humanitaar- ja reaalained omavahel hästi seotud. Karl Vilhelm Valter oletas, et õpetaja Katrin Soika võib olla raketivõitjate vabrik, kuid palju oleneb ka sellest, missugused õpilased Gustav Adolfisse õppima tulevad.

Missugused eeldused peavad võitjal olema?

Frida Laigu märkis, et lisaks headele teadmistele tulevad kasuks igat liiki masinaehitamise oskused.

Karl Vilhelm meenutas, et esimeses voorus oli sadakond inimest ja seal lasti ühe esimese asjana kõigil naela laua sisse lüüa, kruvi seina keerata, gaasipõletiga tikku põlema panna jms. Taheti näha, kas võistelda soovijad oskavad tööriistu kasutada, ilma et sõrme lõikaks või endal juuksed põlema paneks. Kelle jaoks oli akutrell liiga suur uudis, see jäeti kõrvale.

Frida Laigu lisas, et võitja peab olema hea suhtleja ning oskama meeskonnatööd teha. Kuid ka üksinda töötada. Oluline on loomingulisus. Kokkuvõtteks ütles Frida, et „Rakett 69” võitja peab olema hästi mitmekülgne.

Karl Vilhelm lisas, et kuna „Rakett 69” peab olema kõigile huvitav, võiks võitja olla värvikas persoon. Koloriitsemad isiksused on pääsenud kergemini edasi, väga vaiksed enamasti mitte.

Järelikult ei ole meie olnud kõige kuivemad kuivikud klassinurgas,” tõdes selle peale Frida.

Kuidas võistlejad omavahel läbi said?

Frida vastas, et saates valitses sõbraliku konkurentsi õhkkond. Seda tunnet absoluutselt ei olnud, et äkki keegi tahab teistele nuga selga lüüa. Karl Vilhelm lisas, et ülesannete täitmiseks anti nii vähe aega, et teiste võistkondadega väga palju suhelda ei jõudnudki.

Kas te kaameraid kartsite?

Frida ütles, et tema ei pannud kaameraid üldse tähele, aga mõned läksid küll närvi. Jaan Roop meenutas, et esimese paari saatega kadus närv ära, sest operaatorid olid sõbralikud ja toredad.

Kuidas te „Raketti” sattusite?

2012. aasta raketivõitja Timothy Henry Charles Tamm soovitas osaleda Fridal, seejärel soovitas Frida osaleda Karl Vilhelmil ning nüüd on Karl Vilhelmi kord valida välja järgmine võitja.

Kes läheb järgmisel aastal saatesse?

Tõusis neli kätt – kolme tüdruku ja ühe poisi oma.

 

GAG-i sõrmus raketina neljandale korrusele

Lahtine klassijuhatajatund lõppes sellega, et kõik neli raketlast pidid saatma Gustav Adolfi gümnaasiumi sõrmuse raketina esimeselt korruselt neljandale, ise teisest korrusest kõrgemale minemata. Sõrmus pidi jääma terveks. Aega ettevalmistusteks anti 20 minutit. Karl Vilhelm ja Frida moodustasid ühe meeskonna ning Jaan Roop ja Birgit Sõrmus teise.

Jaan Roop ja Birgit Sõrmus ehitavad mehhanismi, mis lennutab kooli sõrmuse esimeselt korruselt neljandale. Pealtvaatajate hulgas on ka mitu järgmisse „Rakett 69” saatesse pürgijat.

 


Müüdimurdja Gert Lees. Foto: Tartu Kutsehariduskeskus

Superüllataja Gert Lees

Palju ei puudunud, et telesaate „Rakett 69” oleks võitnud Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala õpilane Gert Lees.

Ülikoolikoht on aga Gerdil käes ja ta on lubanud seda võimalust pärast kutsekooli lõpetamist ka kasutada. Ainuüksi saates osalemisega on Gert müüte murdnud ja kinnitanud, et kutsekoolide noori tehnikahuvilisi tuleb ka teadussaates tõsiselt võtta.

Sattusin katsetele kooli õppejõudude ja sõprade õhutusel. Konkurents oli meeletu ja rajale pääsesin alles viimaste seas,” meenutab ta. Nüüd tunnistab Gert, et võistlemine on vahva väljakutse. „Väga lahe on ennast proovile panna, lahendada ülesandeid ja võistelda. Seal ei loe ainult koolitarkus, vaid ka loogiline mõtlemine, pealehakkamine ja tehniline taip,” kinnitab Gert.

Saade annab palju kogemusi ning juba on andnud palju uusi tuttavaid. Siin loeb see, milline sa ise oled, mitte see, kust koolist sa tuled. Ma loodan, et annan oma looga nii mõnelegi kutsekoolinoorele mõtte järgmisel aastal samuti kandideerida.”

Oma trumpideks peab Gert huvi tehnika ja tehnoloogia vastu. „Juba põhikoolis ja gümnaasiumis olid füüsika, matemaatika ja keemia mu lemmikud, olen nendega tegelnud ning olümpiaadidel käinud. Meisterdada, midagi nokitseda ja nuputada on mulle ka alati meeldinud.”

Edasiõppimisel ja erialavalikul lähtus Gert tehnikahuvist. Esiti otsustas ta maaülikooli kasuks, kuid siis loobus. Pärast ajateenistust tuli taas valida ja seekord otsustas Gert minna kutsekooli. „Mõtlesin, et vajadusel saan pärast kutsekooli ka ülikooli suunduda ja ega ametikooli haridus mulle liiga tee. Kuna Tartu kutsehariduskeskus on kõige suurem kutsekool, siis olin üsna kindel, et siit saab praktika kaudu head tutvused tööturul, ja nii on see ka läinud. Mehhatrooniku eriala tundus väga huvitav. Teadsin, et kutsekoolis on palju praktikat ja saab asju teha oma kätega. Olen ligi aasta aega õppinud ning saan aru, et eriala sobib mulle hästi. Tegin õige valiku,” kinnitab Gert.

Kutsekooli eeliseks peab Gert Lees tõsiasja, et õpilased saavad nii palju ise katsetada – elektriskeemidest programmeerimiseni välja. „Siin on nii palju võimalusi ise tegutseda, uurida ja õppida.” Juba on Gert leidnud ka erialast tööd, ta jagab aega õppimise ja töötamise vahel. „Panen masinaid kokku ja õpin töö juures niisama palju kui koolis.”

Üks on kindel: tehnikavaldkond on noorte ja nupukate tulevikuala ning seda tasub õppida ka kutsekoolis. „Masinaehitaja on tulevikus tehtud mees!” ütleb Gert Lees.

Loe pikka intervjuud siit: https://www.accelerista.com/uudis/eesti/rakett69-voistleja-gert-lees/

Kaire Mets, Tartu kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!