Viljandi kultuuriakadeemia juubelikonverents keskendub regionaalsele kõrgharidusele

2. mai 2017 Tartu ülikool - Kommenteeri artiklit

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia korraldab 5. mail Pärimusmuusika Aidas 65. aastapäeva puhul juubelikonverentsi „Regionaalse kõrghariduse väärtus ja hind”.

Konverentsil räägitakse hariduse ja regionaalpoliitika seostest ja kolledžitest kui regionaalpoliitika kujundajatest. Arutletakse, kas ja miks on haridus regioonile oluline ning kui suurelt on emaülikoolid valmis oma regionaalsetesse üksustesse panustama.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppe- ja arendusdirektor Tuulike Kivestu: „Sarnaselt regionaalpoliitikaga, mis on Eestis eri perioodidel olnud rohkem või vähem päevakorral, on seda ka regionaalsed kolledžid. 2008. aastal oli kolledžite temaatika fookuses ning Eesti ülikoolid leppisid omavahel kokku regionaalsete kompetentsikeskuste võrgustiku loomises. Tõsi, sellest ajast alates on suur töö ära tehtud, kuid kuna teema on nüüdseks juba mõnda aega päevakorrast maas, oleks tark see uuesti tõstatada,” arvas Kivestu, kelle sõnul on täna suurim küsimus see, kuidas minna edasi. „Kuidas saavad osapooled panustada, et regionaalsed kolledžid oleksid jätkusuutlikud ning täidaksid neile püstitatud ootusi ja ülesandeid?” küsib Kivestu, kelle sõnul soovib kultuuriakadeemia juubelikonverentsil avada dialoogi ja luua silla eri osapoolte koostööks.
TÜ regionaalplaneerimise dotsent ja endine TÜ Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa räägib seminaril ülikoolide valikutest tippteadusesse kuulumise ja regionaalse jätkusuutlikkuse vahel.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia endine direktor ja praegune TÜ haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja vaatleb seminaril ettevõtlikkust kui regionaalse kolledži ellujäämisstrateegiat. „Regionaalse kolledži olemasolu pole tänapäeva Eestis iseenesestmõistetav. See sõltub väga suures osas sellest, kui paljudele huvigruppidele on kolledž vajalik. Seega ei saa kolledžite inimesed otsustes ja tegevuses lähtuda pelgalt oma mugavustsoonist ja huvidest. Samuti on elu näidanud, et ressursside jaotamisel jäävad ääremaal olevad üksused tihti otsustajate prioriteetidest välja ning passiiv-agressiivselt abi nõudmine ei kanna vilja. Ettevõtlikkus ja ettevõtluskirjaoskus on hädavajalikud toimiva ellujäämisstrateegia mõtestamiseks ja teostamiseks. Seejuures on valdavalt rakendusliku suunitlusega regionaalsetel kolledžitel võimalus tuua mängu oma õppekavadega kaetud erialade tugevusi toote- ja teenusearenduse vallas. Just selles peitubki vajalikkuse võti,” rääkis Barkalaja, kelle sõnul ei piisa ettevõtluse puhul üksnes müügioskusest ja vaja on luua sisu, mida müüa.
Riigikogu liige ja maaelukomisjoni esimees Helir-Valdor Seeder peatub oma ettekandes küsimustel, kellele ja milleks on regionaal(kõrg)haridust vaja. Konverentsil tuleb juttu ka kolledžite heast praktikast, nende rollist emaülikooli arengueesmärkide saavutamisel ja kolledžist kui kohaliku omavalitsuse koostööpartnerist.
Päevakava ja registreerimine on leitavad kultuuriakadeemia koduleheküljelt.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!