Euroopa hariduse ja teaduse juhtohjad on pool aastat Eesti käes
7. mail sündinud Charlotte käib haridus- ja teadusministrist ema Mailis Repsiga tööl kaasas nii palju, kui see on võimalik ürituste iseloomu ja beebile sobivat päevakava arvestades. „Loodan, et ta ka neist kohtumistest midagi õpib!” ütleb Mailis Reps. Foto: Sandra Fomotškin
Ehkki eesistujamaa ei saa vaadata asju vaid oma mätta otsast, kerkib haridusvaldkonna kõnelustes üles Eestile südamelähedane teema – hariduse nüüdisajastamine. „Näitame külalistele, kuidas meie koolid viivad muutunud õpikäsitust ellu. Tahame esile tõsta õpioskuste ja loovuse arendamist, koostöist õppimist, muutusi füüsilises õpikeskkonnas, digivahendite kasutamist,” rääkis intervjuus Õpetajate Lehele haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Teie töögraafik on järgneva poole aasta jooksul tihe. Kas väike Charlotte teeb emaga kõik reisid ja üritused kaasa?
Üldiselt käib Charlotte minuga kaasas nii palju, kui see on võimalik ürituste iseloomu ja beebile sobivat päevakava arvestades. Loodan, et ta ka neist kohtumistest midagi õpib.
Kas olete andnud juba välja käskkirja, et ministeeriumi ametnike puhkused lükkuvad seoses Eesti eesistumisega järgmisele aastale ja ollakse tööl in corpore?
Meil on ministeeriumis praegu Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamisega seoses tõesti kibekiired ajad, kuid sellist käskkirja ei ole ega tule. Puhkused oleme korraldanud nii, et need eesistumist ei sega. Järgnev poolaasta saab olema väga töine. Me juhime nii Eesti kui ka Euroopa Liidu haridust, teadust kui ka noortevaldkonda. Teades, kui pühendunud ja professionaalsed on meie inimesed, olen kindel, et saame sellega hästi hakkama.
Kuivõrd on Eesti saanud ise valida eesistumise ajal arutlusele tulevaid haridusteemasid? Mis on tähelepanu keskpunktis? Kas jõutakse ka mõne konkreetse dokumendi või soovitusteni?
Oluline on arvestada, et eesistujana ei vaata me asju ainult oma mätta otsast, vaid seisame kogu EL-i eest. Meie roll on tasakaalustada riikide erinevaid huvisid ja leida ühisosa.
Saame aruteluteemasid üsna palju suunata, ehkki mitmed meie veetavatest teemadest on juba varasemad algatused Euroopa Komisjonilt või saadud päranduseks praeguselt eesistujalt Maltalt.
Konkreetsemalt tahame teiste riikidega kokkuleppele jõuda vähemalt kolmes haridusteemas, mis puudutavad hariduse nüüdisajastamist, Europassi ning andmete kogumist ja analüüsimist kutse- ja kõrgkooli lõpetanute edukuse kohta tööturul.
Hariduse nüüdisajastamine on üle kogu Euroopa ja ka meile väga oluline teema. Ühiskond muutub kiiresti ja ühes sellega on muutunud ka see, mida oodatakse koolilt ja õpetajatelt. Tahame, et lasteaiast kõrgkoolini ja ka täiskasvanuhariduses õppijad oleksid õnnelikud, õppega rahul ja tööturul edukad.
Mida oma hariduskogemustest me kindlasti teistele näitame ja mil viisil?
Me näitame, kuidas Eesti koolid viivad muutunud õpikäsitust ellu. Tahame paljude teemade seas esile tõsta näiteks õpioskuste ja loovuse arendamist, koostöist õppimist, muutusi füüsilises õpikeskkonnas.
Kuna oleme Euroopas tuntud digiriigina, tuntakse kindlasti huvi selle vastu, kuidas me koolides digivahendeid kasutame. Oleme ka tõenduspõhise hariduspoliitika usku ja kavatseme edasi anda sõnumit, et haridusmuutused peavad lähtuma värskeimaist teadusuuringuist.
Kas eesistumine puudutab kuidagi ka koole ja õpetajaid või on see pigem ametnike „lõbu”?
Kokku on meie valdkondade eesistumise sündmuste korraldamisse kaasatud üle saja organisatsiooni ja tuhandeid inimesi, koolirahvas nende seas. Eesistumise ajal juhib Eesti Euroopa Liidus toimuvaid arutelusid ja selle töö teevad tõesti ära ametnikud, kuid tehtud otsused puudutavad nii meid kui ka mitutsada miljonit kaaseurooplast.
Eesti riik ning ka meie koolid on sel ajal märksa suurema rahvusvahelise tähelepanu all. Sügisel on kavas viia Eestisse saabuvaid väliskülalisi koolidesse kohtuma meie õpilaste, õpetajate, koolijuhtide ja lapsevanematega. See lubab koolidel näidata, mida me hästi teeme, ning teise külje pealt õppida teistelt riikidelt.
Muide, vanalinna ekskursioone viivad külalistele läbi Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased.
Eesti eesistumise ajal saab hoo sisse EL-i noortestrateegia koostamine. Mis kasu saab sellest üks tavaline eesti noor?
Meie huvi on, et Euroopa, sealhulgas Eesti noored saaksid neid puudutavate otsuste tegemisel senisest veelgi rohkem kaasa rääkida. Ja see ei puuduta tegelikult ainult noori. Paljud tõsised probleemid Euroopas, nagu noorte tööpuudus ja radikaliseerumine, on osalt tekkinud seetõttu, et me pole osanud kõigi noortega piisavalt arvestada.
Uus noortestrateegia paneb paika üldised suunad, kuhu kõik EL-i riigid peavad alates 2019. aastast suunduma, et noored tahaksid ennast tulevikus Euroopas teostada.
Kuidas täpselt saavad noored selles kaasa rääkida?
Eesti käivitab koos järgmiste eesistujate Bulgaaria ja Austriaga ka üleeuroopalise noorte konsultatsiooni. See tähendab, et kõigil noortel Euroopas ongi päriselt võimalik sõna sekka öelda. Meil aitab seda korraldada Eesti noorteühenduste liit.
Oktoobris toimub Tallinnas rahvusvaheline noortekonverents, mis toob siia kokku üle 200 Euroopa noore ja noorteküsimustega tegeleva spetsialisti. Kanname seda üle ka veebis ja kõigil on võimalik osa saada.
Teadusvaldkonnas jääb Eesti eesistumisaega programmi „Horisont 2020” vahehindamine. Kas HTM-il on kodutöö tehtud ja mitu tuhat lehekülge dokumente läbi töötatud?
Teadusvaldkonna eesistumise põhidokumentide maht jääb tõepoolest 3000 lehekülje kanti, mis tundub üüratu maht. Ametnikud töötavad dokumente läbi päeval ja öösel, et eesistumise alguseks kõigega valmis oleksime.
Aga teadusrahastuse programmi „Horisont 2020” alusel jagatakse Euroopa teadusprojektidele seitsme aasta jooksul kokku 75 miljardit eurot ehk pea kaheksa Eesti riigieelarvet. Seetõttu tuleb ka põhjalikult hinnata, kas raha on läinud õigesse kohta ja kuidas järgmisel perioodil investeeringutest veel rohkem tulu tõuseks.
„Horisont 2020” on mahukaim teadusprogramm maailmas, ometi on teadusrahastus tekitanud pingeid ja arusaamatusi, eriti uutes tulijates, kes väikse Peetri seisuses. Kas murrame endale nüüd rinnaga teed?
Eks rahastamise teemad tekitavad alati pingeid, sest vahendid on piiratud ja tuleb teha valikuid. Meie huvi on leida lahendus, mis sobib kõigile liikmesriikidele, ehkki see pole kerge. Kui tahame konkureerida teaduses ja innovatsioonis maailma tippriikide – Hiina, USA, Jaapaniga –, siis peame olema Euroopas ühtsed.
Eesti on olnud väga edukas „Horisont 2020” projektides osaleja. Oleme viimase kümne aastaga teinud teaduses väga kiire tõusu, seda paljuski tänu tihedamale koostööle Euroopa ja muu maailma teadlastega. Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja meil pole mingit põhjust ennast väikseks Peetriks pidada. Eesistumine annab võimaluse Euroopa kolleegidele oma maailmatasemel teadust ning ettevõtlust näidata.
Milline on nendes küsimustes Eesti riiklik positsioon – kõrgkoolid kisuvad pigem igaüks tekki enda poole?
Nii nagu Euroopas, eeldab ka Eestis tippteaduse tegemine teadlaste, teadusasutuste, ettevõtete ja riigi väga head koostööd. Eesti teadlastele tahame eesistumisega luua paremaid võimalusi selle kaudu, et tõstame kilbile rahastamismeetmete lihtsustamise teema.
Euroopa Liit on teaduskoostööd rahastanud üle 30 aasta ja selle aja jooksul on mõeldud teaduse rahastamiseks välja palju koostöövorme. Kuigi me näeme, et koostööl on suur lisandväärtus, on rahastusmaastik uute algatuste tõttu liiga keeruliseks muutunud. Uusi luuakse pidevalt juurde, kuid vanu ei lõpetata ära. Meie soov on muuta programm lihtsamaks, et sellest saaks osa rohkem teadlasi ja ettevõtteid.
Mil määral käsitletakse teaduse mõjukuse küsimusi: kellele ja miks on teadust ja teadlasi üldse vaja?
See on üks meie põhiteemasid. Teadlased teavad hästi, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur. Küsimus on, kuidas viia see mõistmine ka laiema avalikkuseni.
Kuigi EL-i teadusrahastusprogramm „Horisont 2020” on maailma suurim programm, pole see piisav, et võistluses talentide pärast maailma suurte mängijate seas püsida. Järgmisel poolaastal seisabki Eesti selle eest, et teaduse tähtsus ja rahastus Euroopa Liidus kasvaks.
Poole aasta jooksul on Eestis ees hulk rahvusvahelisi sündmusi. Kas on ka selliseid üritusi, kuhu meie koolirahvas võib niisama vaatama minna, et silmaringi avardada, ja ehk õpetajad õpilasigi saata?
Enamik eesistumise kohtumistest on töised koosolekud, kuid toimub ka laiemale publikule avatud üritusi. Näiteks soovitan külastada 24. ja 25. septembril SpaceX-i Tallinnas Ülemiste Citys, kus toimub EL-i noorte teadlaste konkurss. Sinna on oodatud 69 riigi parimad õpilasteadlased, kes tutvustavad oma uurimistööde tulemusi ja viivad läbi põnevaid töötube.
Peamised sündmused hariduse, noorte ja teaduse valdkonnas Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal
- 24. ja 25. juulil teadusministrite kohtumine Tallinnas
- 19. ja 20. septembril hariduskonverents
- 23.–27. septembrini Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss
- 12. ja 13. oktoobril tippteaduse konverents
- 23.–26. oktoobrini noortekonverents
Lisainfo Eesti eesistumise kohta www.eesistumine.ee.
Allikas: HTM
AGA…
haridusametnikele tuleb pidevalt meelde tuletada, et iga Euroopa Liitu kuuluv riik on OMA HARIDUSPOLIITIKAS ISESEISEV -! See on kirjas juba EL alusdokumentides, ehkki võib pidevalt tajuda, kuidas just AMETNIKUD sooviksid üle-euroopalisi nn direktiive – siis oleks nii mugav töötada – vihja vaid EL direktiivile…
Ja loomulikult oleks üle-euroopaline ühtne hariduspoliitika ka meie väikeriigi rahvuskultuuri (mis ju rikastab Euroopat!) kiire SURM…