Kaasav aktiivõpe – kuidas toimiv klassimeeskond toetab õppetööd?

16. juuni 2017 Siim Värv Tartu Herbert Masingu kooli arendusjuht - Kommenteeri artiklit

Siim Värv

Tänapäeva õpetajale tuleb kasuks oskus planeerida, läbi viia ja hinnata aktiivõppemeetodeid ning kohandada neid erivajadustega õpilastele. Kõige olulisem, et õpetajad tunneksid ennast mugavalt eripalgelise õpilasgrupiga töötamisel.

Et rõõmsad ning üksteisest ja õpetajast hoolivad õpilased naudivad ka õppimist rohkem kui teised, ei ole ilmselt kellegi jaoks midagi uut. Kuidas aga selleni jõuda?

Tartu Herbert Masingu kool on viimase poole aasta jooksul koos partneritega Rumeeniast, Türgist, Portugalist, Norrast ja Ungarist katsunud sellele küsimusele ühte võimalikest vastustest leida. Koos on veetud „Erasmus+” strateegilise partnerluse projekti „Nonformal for All”, mille eesmärk on aktiivõppemeetodite abil toetada klasside suuremat sidustunnet, aidates seega kaasa õpilaste suuremale kaasatusele.

Õpime üksteiselt

Projekti üks tegevus on koolitada igast partnerriigist 25 õpetajat. Koolituse lõpuks peaksid õpetajad oskama planeerida, läbi viia ja hinnata aktiivõppemeetodeid, kohandada neid erivajadustega õpilastele. Kõige olulisem on aga, et õpetajad tunneksid ennast mugavalt eripalgelise õpilasgrupiga töötades. Masingu kooli eestvedamisel toimunud koolitus oli külalt populaarne – õpetajaid ja noortega töötavaid spetsialiste kogunes nii kodusest Tartust kui ka kaugemalt: Pärnust, Viljandist, Põlvast, Koerust, Amblast ja Sauelt. Mida koos õpiti?

Esiteks ehk seda, et kui õpetajad võtavad aja, et omavahel oma teadmisi ja kogemusi jagada, saab kokku aukartustäratava teadmiste varamu. Koolituse jooksul ei olnud hetkegi vajadust pidada loengut erivajadustest ja eripäradest, mida ühe või teise diagnoosiga lapsi õpetades silmas peab pidama. Kõik need teadmised õpetajatel juba olid – lihtsalt ühel pisut rohkem, teisel vähem. Mida ühel oli vähem, selle kompenseeris ta teadmistega teises vallas. Siit ka üleskutse kõikidele kolleegidele: võtke see aeg, et omavahel kogemusi jagada. Võite üllatuse osaliseks saada.

Tõdeti ka, et oluline on võtta aega tegelda grupiprotsessidega. Õppimise ja õpetamise aluseks on suhe. Suhte loomiseks ja hoidmiseks tuleb aga aega võtta. Kui seda protsessi ei võta juhtida õpetaja, ei tähenda see, et protsess jääks juhtimata. Tõenäoliselt võtab kas rohkem või vähem teadlikult ohjad enda kätte mõni õpilastest. See tähendab aga, et õpetajal kaob kontroll selle üle, mis suunas protsessid klassis liiguvad. Hiljem juhtotsa enda kätte tagasi võtta on aga juba võrratult keerulisem. Seega tasub grupi kui meeskonnaga tegelemise aeg kuhjaga ära.

Sarnast lähenemist on varem viljelenud SA Archimedese noorteagentuuri koordineeritud ja Eesti noorsootöö keskuse rahastatud programm „Hooliv klass”, mille loojate hulka on ka käesoleva loo autoril au kuuluda. Mõlemal juhul võime klassi vaadelda kui meeskonda, mille eesmärk on üheskoos õppida ja areneda. Tuckmani grupiprotsesside teooria järgi on igal grupil oma kindlad arengustaadiumid: kohanemine, mille käigus õpitakse üksteist paremini tundma ja formuleeritakse ühised eesmärgid; konflikt, mille käigus selgitatakse emotsioonide möllus välja ühised käitumistavad ja jõujooned; kohanemine, mille jooksul hakkab grupp järjest enam ise vastutust võtma, ja tööfaas, millesse jõudnud grupi liikmed panustavad ennastunustavalt ühisesse eesmärki. Õpetaja kui grupijuhi roll on igas faasis pisut erinev, aga alati ülitähtis. Kui õpetaja võtab aja, et õppida üksteist rahulikult tundma ning aitab klassil sõnastada ühised eesmärgid, aitab konfliktifaasis tuua välja iga õpilase tugevused ning annab järk-järgult vastutuse klassi toimimise eest klassile endale, on ta enam kui tõenäoliselt loonud hästi toimiva, õppimisele orienteeritud ja ühtehoidva klassi. Aeg, mis kulub suhete loomisele, tehakse hiljem lihtsasti tasa.

Erivajadusega õpilane klassis võib tekitada oma klassikaaslastes segadust („Miks ta nii käitub?”, „Kas tal on õigus niimoodi käituda?”, „Miks siis mina ei või sel moel käituda?”), mis teeb klassil ühest faasist teise liikumise keeruliseks. Siis muutub õpetaja roll grupi­protsessi toetaja ja juhtijana veelgi olulisemaks. Lisaks tööle meeskonna arendamisel on vaja nõustada klassi (ja sageli ka lastevanemaid) erivajaduse teemal, oma aja võtab ka harjutuste ja õpiülesannete kohandamine.

Väga tihti on aga edu võti info. Teadmatus tekitab ärevust ja ärevus omakorda ei lase suhetel laabuda. On hetki, mil klassisuhete parandamiseks piisab vaid paarilauselisest selgitustööst. Klassiga lisatööle kulunud aeg annab aga olulise panuse sellesse, et erivajadusega seotu ei viiks kõikidele osapooltele probleeme tekitava käitumismustri väljakujunemiseni. Seega aitab klassi kui meeskonnaga tegelemine võidelda koolist väljalangemisega ning igal juhul toetab sotsiaalset kaasatust.

Koolitusel osalejad proovisid eri aktiivõppemeetodeid ka oma klasside peal ja tõdesid, et kuigi ajakulu on pisut suurem, avab selline lähenemine uksi, mille olemasolust ei pruugitud varem teadlik olla. Avatakse need teemad, mis on noorte jaoks olulised. See nõuab aga õpetajalt omajagu julgust – kas ta ikka on valmis selle kõigega tegelema. Aga teisalt, kui nende teemadega ei tegeleta praegu, siis varem või hiljem tulevad need igal juhul tagasi. Siis aga juba suurema ja võimsamana. Seetõttu on hea, kui igal õpetajal on isiklik kindel meeskond, kes just teda toetab. Selleks võib olla oma kooli kolleegidest koosnev tugimeeskond või õpigrupp. Igal juhul on aga oluline, et lihtsalt auru välja laskmise kõrval võetakse aega ka isikliku arengu ja väljakutsetega tegelda.

Töö klassi grupiprotsessidega on järjepidev. Kui õppeaasta (või õpisuhte) alguses võib pisut julgemini võtta aega vaid puhtalt meeskonnaga tegelemiseks – näiteks meeskonnatöö harjutuste näol kas koolis või väljaspool koolimaja, siis aasta keskel võib aktiivset tegutsemist puistata jooksvalt õppetöö sisse.

Märksõnad, mida meetodeid planeerides jälgida, on eesmärgipärasus, mitmekülgsus, õppijakesksus ja paindlikkus. Oluline on mõelda ka sellele, et sotsiaalne ja individuaalne õppimine oleks tasakaalus. Kuivõrd sinu kasutatavad lähenemised nendele märksõnadele vastavad?

Kui oma isikliku tugimeeskonnaga arutledes näib, et teadmisi või oskusi siiski napib, on alati võimalus pöörduda Tartu Herbert Masingu kooli kompetentsikeskuse poole – jagame oma kogemust hea meelega.

Koos kolleegidega

Lisaks Eestis toimuvale koolitusele on oluline osa projektist rahvusvahelised koolituskohtumised. Seni on neid toimunud kaks: üks Türgis, mille käigus oli osalejatel võimalus tutvuda Istanbuli parimate kogemustega erivajadusega noorte kaasamisest, ning teine Eestis, kus võtsime vaatluse alla psüühikahäiretega õpilaste kaasatuse.

Kuigi nii riik kui ka rahvas on küllalt erinevad, on meil üksteiselt omajagu õppida. Huvitav oli jälgida, milline on Türgi koolides vanemate ja pere roll. Alates sellest, et mitmete erivajadusega õpilaste vanemad õpivad paralleelselt oma lastega samas koolis enda paremaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Või kuidas kodune kasvatus rõhutab sedavõrd tugevalt austust vanema inimese vastu, et käitumisprobleeme koolis peaaegu ei esine. Või kuidas lapsevanemad käivad lastega suhtlemas nii söögivahetunnil (muidugi koos toiduga) kui ka kooli lõpus, kusjuures isegi teismelised ei näi seda vähimalgi määral häbenevat.

Märkimisväärne on seegi, kuidas vahetundides viibivad kõik õpilased õues – igal koolil on oma, ükskõik kui väike turvatud õueala. Õuevahetund on kohustuslik ja üldjuhul struktureeritud – lapsi toetatakse ka vaba aja sisukal veetmisel.

Teistelt õppida on alati võimalik ja enda tagahoovi vaadates tundub, et arenguruumi jagub alati. Seda huvitavam oli külalisi võõrustades jälgida, kui muljetavaldav on Eesti ja kitsamalt Tartu haridussüsteemi ülesehitus koos kõikide tugisüsteemidega. Tähelepanu vääris muuhulgas ka formaalse ja mitteformaalse hariduse koostöö mitmete põnevate algatustega koolides. Tähtsaks peeti ka Tartu linna otsust toetada kaasava hariduse edendamiseks koolide-kompetentsikeskuste arengut. Tartu linnas on nendeks koolideks Tartu Maarja kool, Kroonuaia kool ja Herbert Masingu kool. Olete kõik oodatud koos arutlema ja lahendusi leidma!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!