Lilled, liblikad ja hariduse Uber

16. juuni 2017 Mare Rossmann endine õpetaja - 2 kommentaari

Mare Rossmann

„Teab loodus vaid, teab isamaa, et minust üliõpilast ei saa” – sellise arvamuse edastas üks abiturient oma tulevikuplaanide kohta. Ütleksin sellele noormehele, et pool rehkendust on tal juba tehtud. Kõik ei peagi ülikooli minema.

Inimese puhul on peale IQ oluline ka EQ – emotsinaalne andekus. Üks meie hariduse probleeme ongi selles, et gümnaasiumisse ja ülikooli satub noori, kes ei taha õppida ja vahel ei oma selleks ka võimeid. Nad kulutavad ära liiga suure osa õpetaja hingejõust.

Numbreid on vaja

Sellele põhikoolilõpetajale, kes teatas, et temale õppimine üldse ei istu, sest ta on juba neli korda istuma jäänud, ütleksin nii, et õppimine sobib kõigile, ka sinule. Proovi järele, aga hakka kohe pihta, sest elu on lühike ja väga palju aega vigade parandamiseks pole kellelegi antud.

Noortele ei meeldi, kui keegi neid elama õpetab. Kellelegi ei meeldi. Püüan seekord mitte anda soovitusi à la hoia juured maas ja lase vaim kosmosesse lendama. Üritan vaadata Eesti hariduses toimuvale laiemalt.

Praegu arutatakse, kas oleks õige loobuda numbrilisest hindamisest koolis. Minu isiklik arvamus on, et lilled ja liblikad sobivad algklassides teadmiste hindamiseks küll. Loovainetes võiks proovida süsteemi „arvestatud” ja „mittearvestatud”, aga põhikoolis ja gümnaasiumis peab numbriline hindamine alles jääma. See on illusioon, et kui õpetaja enam numbrilisi hindeid ei pane, on õpilane ise nii tark, et teab, mida tal elus vaja on, ning hakkab usinasti keemiat ja matemaatikat õppima. Inimene on nii laisk, kui tal olla lastakse. Ja numbriline hinne on üks teguritest, mis sunnib pingutama.

Ja alles siis, kui oled oma vaimu ja füüsist kõvasti pingutanud, saad tunda tõelist õnnetunnet. Arvestades mõne kooli senist kogemust ja omapära, võiks numbrilisest hindamisest loobumist ju proovida, aga ühised raamid teadmiste hindamisel on siiski vajalikud.

Vastutus ja vabadus

Tänavu astub ellu põlvkond, keda on nimetatud lapsepõlve pikendajateks – täna elan siin, homme seal; vastutust ei võta ning tööd teen nii vähe kui võimalik ja ainult sellist, mis mulle meeldib.

Kahjuks ei ole selline elustiil jätkusuutlik ja õnneks ei ole kaugeltki kõik sellised. Hiljuti meie seast lahkunud näitleja Lembit Ulfsak on öelnud, et tema elus oli olukordi, kus tuli vastu võtta töö, mis endale suurt rahuldust ei pakkunud, sest tal oli vastutus oma perekonna, naise ja laste ees. Arvamine, et kui inimeselt võtta ära vastutus ja töökohustus, siis hakkab ta usinasti oma vaimu harima, ei pea paika. Pühendumusega tehtud töö on inimväärikuse alus ja vaid nii saab inimene olla vaba.

Kool jääb

Õpetaja selfi on kevadel väsinud näoga. Aga kui kiirem aeg möödas, soovitan mõelda sellele, millised teadmised ja milline tunne jääb õpilastesse, kui tund lõpeb ja klassiuks teie järel sulgub. On see „igav”, „põnev”, „huvitav”, „ei mäleta” või veel midagi muud. Ka kogenud, väga hea mainega õpetajal tasub mõelda, kas uues, muutunud ajas vastab tema sisu tema „brändile”.

Lugesin Õpetajate Lehest, et õpetaja käib meelsasti täiendkoolitustel, kuid ei osale kuigi aktiivselt koostöövõrgustikes. Kahtlemata on koostöö oluline märksõna kõikides eluvaldkondades, ainult et õpetaja tahab selle tõdemuseni ise jõuda.

On arvatud, et vene aeg oli Eesti koolis suur must auk, kus midagi head ei olnud. Päris õige see pole. Ka vene ajal ei olnud Rakvere gümnaasiumi valge maja ainult valge välisvärv, vaid sealt lähtuv haridusvalgus andis maailmale Arvo Pärdi ja Eestile hulga tänapäeva olulisi tegijaid kõikides eluvaldkondades.

Mulle on sümpaatne soomlaste uus õpikäsitus, mille sisu ei ole õppemeetodite vastandamine, vaid nende koos käsitamine ja omavahel segamine. Koolikeskkonna parandamise eesmärk on, et koolis oleks võimalik ka pärast tunde kasulikke kogemusi omandada ja koos huvitavalt aega veeta. Soomlased kavatsevad selle tarbeks isegi lisajõudu palgata.

Kindlasti proovitakse ka hariduses „Uberit teha”. Aga seda, et tulevikumaailmas saavad kõik inimesed hariduse otse masinast nii, et koolimaja ja õpetajat pole enam üldse tarvis, mina ei usu. Kunagi pole maailmas olnud nii, et uus hävitab täielikult vana. Futuroloog Guido Viik on öelnud, et uus kasvab vanale ümber nagu aastaringid puul. Uus võib vana sügavale ühiskonna sisse suruda, kuid ei kaota seda kunagi lõpuni. Parafraseerides teatri kohta öeldut, võiks paluda, et ärge tapke traditsioonilist Eesti kooli veel. Aga õigus on nendelgi, kes leiavad, et uuendusprotsessil jalus seista pole mõtet.


2 kommentaari teemale “Lilled, liblikad ja hariduse Uber”

  1. Andres Jagomägi ütleb:

    Tarkasid ja lolle on koolist paralleelselt väljunud aastasadu.Üksikult ja hulgi. Igal ajastul on omad suurnimed ja tegija ja omad häbiplekid. Seega on kool otsekui muld,mullapinnas kust võrsuvad väga erinevad erinevad taimed. Iga taim on veidi erineva toitainete nõudlusega ja ühe väetisega kõike väetada ei saa. Ei saa ka ühesuguse koolis õpetamise tarkusega kogu ühiskonda harida. Peavad olema ja säilima erinevused ja mitmekesisus. Kas ja kuidas kooli Jütside ja Mannide kõrvadevahele kogutut hinnata – see on ju tegelikult taustsüsteemis hindamine, taust on ülejäänud klass ja vast aitabki. Heal juhul paralleeklassid. Õppekava on enam-vähem ühetaoline kõigil. Õpetjad – väetisejagajad erinevad…. Nii peabki olema ja on olnkud ja jääb. Robotõpetaja (e-õpe kipub sinnapoole) on häving. Need loodud võidujooksud koolide ja süsteemide vahel on võistlust ja võitlust ihkava ühiskonna loodud.Kool ei ole olümpiastaadion. Tegelikud võitjad selgitab elu. Aitäh artikli eest, Mare Rossmann.

  2. Andres Jagomägi ütleb:

    Vabandust näpukate-kirjavigade pärast.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!