Mis saab lasteaiaõpetajate koolitamisest Rakveres?
23. ja 24. mail peeti Rakvere kolledži eestvedamisel üheksandat õuesõppe konverentsi, kus uuriti ja avastati kevadist loodust.
-
- Lehte Tuuling mõistatab, millise taimega on tegu.
-
- Õppida saab kõikjal, ka parklas. Fotod: TLÜ Rakvere kolledž
Tänavu täitus 45 aastat lasteaiaõpetajate koolitamise algusest Rakveres. 1972. aastal tegi lasteaednike koolitamisega algust Rakvere pedagoogikakool, 1999. aastast jätkas tööd Tallinna ülikooli Rakvere kolledž, kus sel kevadel lõpetab 15. lend, 47 bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetajat. Praeguse seisuga Rakveres alushariduse pedagoogi erialale vastuvõttu ei toimu.
Tallinna ülikooli Rakvere kolledži alushariduse pedagoogi õppekava kuraator Lehte Tuuling, kolledži kodulehel on kirjas, et järgmiseks aastaks sisseastujatelt dokumente vastu ei võeta. Miks?
Põhjusel, et Tallinna ülikoolil, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolil ning haridus- ja teadusministeeriumil on käimas läbirääkimised rakenduskõrgkooli liitumise üle Tallinna ülikooliga. Seetõttu on ülikooli juhtkond vastuvõtu ajutiselt peatanud.
Kas võib juhtuda, et sügisel uus lasteaednike kursus ei alustagi?
Jah. Kui läbirääkimised edasi ei liigu, siis sel aastal vastuvõttu ei toimu.
Huvi selle eriala vastu on kuuldavasti suur.
Tõepoolest, hoolimata sellest, et saime eelmisel aastal vastuvõtunumbrid alles 20. juunil, oli konkurss 6,4 soovijat ühele õppekohale, mis on viimaste aastate suurim. Rakvere kolledži alushariduse pedagoogi õppekava oli Tallinna ülikooli kõigi õppekavade hulgas populaarsuselt seitsmendal kohal. Pooled alushariduse erialale sisseastujaist on öelnud, et mujale nad ei kandideerinudki, Rakvere oli nende ainus valik. Igal aastal oleme saanud sisseastujatelt tagasisidet, et nad on tulnud siia õppima kellegi soovitusel, kes meie kooli on lõpetanud. Kõrgkoolide suur probleem on, et paljud noored avastavad juba esimese semestri lõpus, et on valinud vale eriala, ja katkestavad õpingud. Võime olla uhked, et tulevased lasteaiaõpetajad on innustunud õppijad – väljalangus sel erialal jääb 15% piiresse. Olime tänavuse õppeaasta sügissemestri tulemustega ülevalt kolmandal kohal.
Kas olete pidanud arvet, kui palju lõpetajaid Rakveres aastate jooksul on olnud ja millistest maakondadest on õppijaid kõige rohkem?
45 aasta jooksul on Rakvere pedagoogikakoolis ja Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis olnud kokku umbes 2000 lõpetajat. Viimase 15 aasta jooksul, mil üliõpilased on kolledžis õppinud, oleme saatnud lasteaedadesse ligi 800 diplomeeritud lasteaiaõpetajat. Lisaks täienduskoolituse kursustel õppijad. Statistika järgi on nii päevasesse kui ka kaugõppesse astujate seas olnud igal aastal esindatud pea kõik maakonnad. Umbes pooled üliõpilased on tulnud Lääne- ja Ida-Virumaalt, läbi aegade oleme populaarsed olnud Lõuna-Eestis, Tartus, Pärnu maakonnas, rääkimata naabritest, Jõgeva- ja Järvamaast. Eelmise aasta sisseastujatest oli meie suureks üllatuseks pea kolmandik pärit Harjumaalt.
Millest on tingitud nii suur huvi Rakveres õppimise vastu?
Arvan, et Rakverre tulevad need, kes eelistavad eri põhjustel õppida väikelinnas. Kõigi jaoks ei ole ainuvõimalik õppimiskoht Tallinn või Tartu. Usun, et oma mõju on ka sellel, et oleme väike kool ja kõik meie üliõpilased on hoitud, toetatud, märgatud. Oluline põhjus on kindlasti õppe sisu. Saame oma väikeses koolis pakkuda väga praktilist õpet. Paljud meie õppejõud on ise kohalike lasteaedade juhid ja õppealajuhatajad ning viivad loenguid läbi lasteaiakeskkonnas, kust üliõpilane saab rohkesti tööks vajalikke kogemusi ja infot.
Rakvere kolledž on hinnatud ka tänu tugevale keskkonnahariduse ja õuesõppe suunale, millele just siin alus pandi.
Jah, keskkonnaõpetuse suunaga alustas Asta Tuusti Sagadi looduskoolist. Õuesõppe aine lisandumisel õppekavasse tegin samuti koostööd Sagadi looduskooliga. Praeguseks on sellest välja kasvanud lasteaiaõpetajate õppekavas keskkonnapedagoogika erialamoodul. See on olnud tingitud ka meie asukohast – lisaks Sagadi looduskoolile on õppekava arendusse panustanud ümbruskonnas asuvad Lahemaa looduspark, Palmse keskkonnahariduskeskus, Lääne-Viru keskraamatukogu, muuseumid. Moodulikava rõhutabki kogukonna toetust lapse arengukeskkonna kujundamisel: avatud õpiruumi, mitmesuguseid õpetamispaiku ja -võimalusi. Igapäevases õppetöös puutuvad üliõpilased õuesõppe teemadega tihedalt kokku ja need on jõudnud mitte ainult alushariduse pedagoogide, vaid ka klassiõpetajate õppekavva.
Meil on pikk õuesõppe konverentside traditsioon, mille abil propageerime õuesõpet ja õue kui õpikeskkonda. Esimene rahvusvaheline konverents toimus 2008. aastal, tänavu pidasime 23. ja 24. mail juba üheksandat konverentsi. Igal aastal oleme kutsunud ka külalisi, kes õpetajatele kogemusi jagavad ja õues õpitube läbi viivad. Seekord oli meil külaline Tšehhist, aga neid on käinud Lätist, Rootsist, Iisraelist, Türgist, Saksamaalt, Leedust ja korduvalt Norrast. Head suhted on meil Šotimaaga, kes on üks õuesõppe lipulaevu ja kus isegi riikliku õppekava üks vorm on õuesõppepõhine. Ka Tartu õuesõppe lastehoiuga on tihedad ja sõbralikud suhted, nemad on käinud konverentsidel oma tegemisi tutvustamas ja meie üliõpilastega vaatluspraktikal Tartus vaatamas, mida ja kuidas nad teevad.
Nii et ka Eestil on teistele midagi õpetada.
Seda küll. Rõõmu teeb, et kui algusaastatel pidin otsima selle kohta, kuidas lapsed õues sae ja haamriga töötavad, lõket teevad ja puu otsa ronivad, materjali välismaa lasteaedade kodulehtedelt, siis nüüd saan esitluste läbiviimisel kasutada aina rohkem meie oma lasteaedade pilte. Meil on teistele nii mõndagi näidata. Teine eriala, mida Rakveres õpetatakse, on sotsiaalpedagoogika. Kuna praegusel ajal on sotsiaalpedagoogilist tuge vaja juba lasteaias, on õppekavas aine nimega sotspedagoogika teooria ja praktika ning vaatluspraktikal näitame tulevastele lasteaiaõpetajatele, milliste muredega puututakse kokku Rajaleidjas, perekodus, sotsiaalkeskuses jne ning millised võimalused on last aidata.
Mida peate lasteaiaõpetajate ettevalmistamisel kõige tähtsamaks?
Arvan, et kõige tähtsam on, et üliõpilane saaks õppimise ajal n-ö oma nahal läbi proovida kõik selle, mida nüüdisaegne õpikäsitus eeldab: aktiivõppe meetodite, mitmesuguste õpikeskkondade, digivõimaluste kasutamise. Kõige aluseks on Johannes Käisi kodulooline üldõpetus.
Ilmselt olete pidanud sellele küsimusele korduvalt vastama, aga küsin siiski. Miks peaks Rakveres lasteaednike koolitamine jätkuma?
Juba seepärast, et rääkides meie eripärast, keskkonnapedagoogika ja õuesõppe suunast, on siin loodud selle õpetamiseks suurepärased tingimused ja arendatud välja hästi toimiv koostöövõrgustik.
Mida ütlete neile huvilistele, kes tahavad teada, miks vastuvõttu ei toimu?
Ütlemegi, et selle aasta vastuvõtt on küsimärgi all, aga järgmisel aastal tasub uuesti uurida. Me pole lootust kaotanud.
Kuidas hindate Rakvere kolledžist saadud teadmisi?
Tiia Savason, Tartu Krõlli lasteaia õppealajuhataja:
Läksin Rakvere kolledži kaugõppesse kõrgharidust omandama keskealisena. Olime Tartust neljakesi, see oli väga tore aeg. Mulle meeldis kõige rohkem see, et teooria kõrval oli suur osa praktikal, tohutult palju õppisimegi praktika kaudu: õuesõpet, näitlikustamist, ainete integreerimist, metoodika tundmist. Meeldis ka see, et Johannes Käis ja tema koduloolised põhimõtted olid aukohal. Meile rõhutati, et juba lasteaias tuleb õpetada lapsi loodust ja kodukoha ümbrust väärtustama ja hoidma.
Meil olid suurepärased õppejõud, suures osas lasteaia taustaga. Kuna nad olid ise midagi loonud ja teinud, said nad jagada oma kogemusi selle kohta, mis ühes või teises olukorras toimib, mis mitte. Neid tarkusi jagan noortele õpetajatele ja tudengitele praeguseni.
Lõpetasin 2003. aastal ja varsti pärast seda pakkus direktor mulle õppealajuhataja kohta. Kuna meie lasteaias käib praktikal nii Tallinna, Tartu kui ka Rakvere üliõpilasi, võin kindlalt öelda, et Rakvere tudengid on metoodiliselt kõige pädevamad lastega tegevusi läbi viima, sest nad on kõik ise praktiliselt läbi teinud ja õpetavad just seda ja sel viisil, nagu seda peaks ühes lasteaias tegema.
Soovitasin ka meie lasteaia kahele õpetaja abile minna haridust omandama just Rakvere kolledžisse. Kevadel nad lõpetavad ja siis on meie lasteaias juba viis inimest Rakvere kolledži taustaga.
Eleri Tamar, Pärnu Päikesejänku lasteaia õpetaja:
Lõpetasin Rakvere kolledžis lasteaiaõpetaja bakalaureuseõppe eelmisel aastal. Kaks esimest aastat õppisime päevaõppes, enne kolmandat kursust aga anti valida, kas soovime jätkata Tallinnas päevaõppes või jääda Rakverre ja liituda kolmanda kursuse kaugõppijatega. Valisime viimase, sest kool oli nii armsaks saanud.
Kuna olen ise pärit väikesest Paide linnast, tahtsin õppida just Rakveres, mitte Tallinnas või Tartus, ega kandideerinudki mujale. Meeldis kõik – koolimaja, kus kõik teavad ja tunnevad kõiki ja tekib suure pere tunne, väike kursus, võimalus suhelda individuaalselt õppejõududega. Hindan Rakvere kolledži puhul just seda, et õppejõudude seas on praktikuid, kes töötavad või on töötanud lasteaias ning saavad tuua elulisi näiteid ja jagada oma kogemusi. Tegime palju väljasõite, mis avardasid silmaringi ning saime osa suurepärastest õuesõppekonverentsidest. Õppimine toimuski suuresti praktika kaudu.
Töökoha leidsin väga kiiresti. Lasteaedadesse oodatakse noori, sest õpetajatest on suur puudus.
Kas lasteaednike koolitamine Rakvere kolledžis jätkub?
Mihkel Juhkami, Rakvere linnapea:
Loodame küll, ehkki selle sügise vastuvõtt on suure küsimärgi all. Paraku on linna võimalus õppe jätkumisele kaasa aidata väga väike. Pall on praegu Lääne-Viru rakenduskõrgkooli, Tallinna ülikooli ning haridus-ja teadusministeeriumi käes. Nendevahelistes läbirääkimistes peab lahendus välja kooruma.
Omalt poolt oleme pakkunud igasuguseid variante. Mõni aasta tagasi astusime isegi sellise sammu, et Rakvere linn toetas Tallinna ülikooli rahaga, et nad saaksid Rakveres üliõpilasi vastu võtta. Juhul kui kokkulepe sünniks ja kaks kooli liituksid, toimuks selle tagajärjel Rakvere kolledži suur kasv. Järgmine raske koht ongi see, et kõigil osapooltel on erinev ettekujutus, kus see kool peaks asuma. Rakenduskõrgkooliga seotud inimesed näevad, et ühendatud kool tegutseks Mõdrikul, Tallinna ülikoolile sobiks, et koolihoone jääks Rakverre või õpiksid tudengid nende Tallinna majades.
Meie toetame igati Rakverre jäämise varianti, sest alushariduse pedagoogide õpetamisel on Rakveres tugevad traditsioonid. Lasteaiaõpetajate õpe on siin teistlaadne kui see, mida antakse Tallinnas. Üks rikastab teist. Eelmisel nädalal toimunud õuesõppekonverents tõestas taas kord, et kolledži inimestel on sära silmis ja neile meeldib see, mida nad teevad. Alati on neid, kellele Tartus või Tallinnas õppimine jääb elukorralduse, liiga pika vahemaa või majanduslike põhjuste tõttu kättesaamatuks. Neile oleks Rakveres õppimine hea alternatiiv. Linna seisukohalt on tore ka see, et üliõpilased muudavad linnapildi rõõmsamaks ja värvilisemaks.
Milles siis asi on,las liidavad ülikooliga,eks hiljem võib ju nimetust muuta.Miks ei või õpilasi vastu võtta?
Kuna Rakvere kolledžis on ainult üks eriala, siis usun, et suur osa õppejõude käib külalislektoritena Tallinnast, mis teeb õppe kallimaks. Kas kohapeal sisulist teadustööd tehakse, mis on kõrgkooli üks oluline osa? Pigem toimub Rakveres ainult eriala õpetamine. Linnale on see oluline, aga tudengitele ei ole ju vahet, kus õppetöö toimub. Tallinnas on eriala olemas, õppejõud ja erialane raamatukogu samuti. Ühe erialaga kolledž on tänapäeval liiga väike, Tallinnas on suuremad võimalused valikkursusteks, erinevate keelte õppimiseks jne.
Mina olen kohe kahe käega poolt et rakvere kolletžis on hea õppida olen selle ise lõppetanud. Ja põhimõtteliselt ei tahtnud tallinnasse või tartysse õppima minna.. Need linnad ei meeldi mulle kohe ültse.. 🙂
Ülikoolis õppinud, aga õigekiri on praktiliselt 0? Kohtan juba teist korda sellist asja, kuidas see võimalik on?