Piiriks on taevas

Amsterdamis asuv Nova College on nüüdisaegne kutseõppeasutus, kus õpilastel lastakse unistada, mõelda raamidest välja, proovida. Fotod: Epp Müil

Hollandis on ettevõtlusõpe lõimitud õppeprotsessi ja selle loomulik osa. Õpetajad lasevad lastel endal vastutada, katsetada ja eksida. Ikka selleks, et neist kasvaksid ettevõtlikud ja loovad inimesed.

Maikuus viis sihtasutus Innove kümme ettevõtlusõppe arendamisest huvitatud õpetajat ja spetsialisti programmi „Edu ja tegu” raames õppereisile Hollandisse. Eesti mõõtu väikeriigis on juba aastaid pühendatud tähelepanu õpilastes ettevõtliku meele arendamisele ega peljata katsetada.

Huvitavaks leiuks meie haridusrahvale oli Tartu-suurune linn Emmen, kus erksa meelega Rob Slagter on kaasanud kogukonna projektidesse, mis on seotud ettevõtliku hoiaku arendamisega.

Rob Slagteri eestvõttel on rajatud alternatiivkool Learning Paradise, mille õppekorraldus erineb tavapärasest suuresti. Nimelt on õpilastel vaid paar tavalist koolipäeva, kus läbitakse teoreetilisi aineid. Ülejäänud päevadel on projektõpe.

„Õpilased loovad endale õppekava, seavad ise eesmärke ja lahendavad ülesandeid endale sobivas tempos, seega on vastutus suurel määral neil endal,” kirjeldas SA Innove programmijuht ning „Edu ja teo” ettevõtliku kooli tegevussuuna juht Katrin Kivisild. „See nõuab loomingulisust, ettevõtlikku meelelaadi, julgust unistada, müüte murda. Nad ise ütlevadki: piiriks on taevas. Lapsi julgustatakse mitmesuguste sõnumitega.”

Emmenis asub ka elukestvale õppele pühendunud asutus Code Gorillas, kus Rob Slagter tegutseb ümberõppesse tulnute mentori ja juhendajana. Viimastele pakutakse IT-aktiivõpet. Tegu on eksperimentaalse projektiga, programm vältab 3 + 3 kuud, sinna pääsemiseks tuleb läbida sobivustest. Õppijad jagatakse paaridesse ja lõpptulemusena peab neil valmima IT-lahendus, veebi­toode.

„Iga meeskond seab eesmärgid ja annab oma panuse. Inimesed saavad juurde enesekindlust, praktilisi oskusi oma ettevõtte loomiseks,” lausus Kivisild.

Nii Learning Paradise kui ka Code Gorillas kasutavad paindlikku projektijuhtimist, mis põhineb projekti jagamisel lühikesteks tsükliteks. Iga õppija võtab väiksemad eesmärgid. Tehakse analüüs, arendus, testimine, veaparandus ja dokumenteerimine.

Oma peenramaa

Alternatiivsetele võimalustele lisaks tutvusid eestlased ka täiesti „tavalise” Emmeni algkooliga, kus ettevõtlikkust toetatakse alates esimesest klassist, kujundades lastes järk-järgult vastutust oma õppetöö eest. Näiteks loodi kooli juurde peenramaa ja lapsed valisid, mida maha panna, kuidas taimede eest hoolitseda, mida saagiga teha ja kas saab seda müüa.

„Kooli direktor ütles meile, et ta ise ka ei tea, millega projekt lõpeb, aga vaatame, mida lapsed teevad,” muheles Katrin Kivisild. „Õpetajad usaldavad lapsi ja annavad neile täieliku vastutuse. Kui lahedaid ideid on lastel, kui õnnelikud ja rõõmsad nad on! Lastel lubatakse olla hästi loomingulised ja katsetada, eksida, eksimustest õppida. Et saada kogemusi: kogeda eduelamus, aga ka läbi kukkuda. Ettevõtliku hoiaku kujundamisel läheb seda kõike vaja.”

Amsterdamis tutvuti Nova Col­lege’iga, nüüdisaegse kutseõppeasutusega, mis sarnaneb Eesti kutsekooliga. Olgu vahemärkusena öeldud, et Hollandi haridussüsteemis valib õpilane juba 12-aastaselt akadeemilise hariduse (ülikool) või praktilisema suuna (kutsekool) ja hakkab liikuma oma rada. Nova College’is on aktiivselt tegutsevad õpilasfirmad. Kool maksab ise iga registreeritud firma eest.

„Sealgi hakkas silma, et õpilastel lastakse unistada, mõelda raamidest välja, proovida. Murekohad olid siiski samad mis meil: kuidas hoida motivatsiooni kogu õppeprotsessi jooksul,” lausus Kivisild. „Õpetaja on nõustajana kõrval, õpilased ise juhivad projekte, osalevad aktiivselt protsessis. Ettevõtlusõpe on Hollandis õppeprotsessi integreeritud ja haridussüsteemi loomulik osa. Meil kipub see olema eraldi tükk, aga võiks olla lõimunud ainetesse.”

Mida hollandlastelt üle võtta?

Katrin Kivisild osutab, et Hollandis saavutatakse õpitulemusi hoopis teiste meetoditega. Meie õpetajad kipuvad olema liiga jäigalt õpitulemustes ja õppekavades kinni. Ka meil tasub juba algkoolis pöörata tähelepanu kogemusõppele, et lapsel tekiksid seosed.

„Õpetaja peab saama ülikoolist kaasa tööriistad, mida vajadusel kasutada. Kui kruvikeerajat pole, on ikka väga raske kruve keerata,” sõnab Kivisild. Seega peaksid õpetajate õpetajad suutma anda uutele kooliminejatele hästi palju mitmesuguseid meetodeid – et õpetajal oleks klassis eri teemasid õpetades, mille vahel valida.

„Peaksime andma igale lapsele isikliku eesmärgi,” lausub Kivisild. „Kuidas sinna jõuda? Piiriks on taevas!”

Hollandis kogemusi ammutanud õpetajad kohandavad loodetavasti ideid oma igapäevatöös, aga kasutavad uusi teadmisi ära ka ettevõtlusõppe programmi moodulites. Näiteks saab lisada sinna harjutusülesannete näidiseid, mis on õpetajale abiks.

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis avaldas Hollandi õppereisil muljet?

Mida saaksite oma töös kasutada?

Jane Mägi

Jane Mägi,
Kuressaare ametikooli ettevõtluse ja arvuti õppesuuna juhtõpetaja:

Ettevõtlusõpe Hollandi haridussüsteemis on muljetavaldav. Sealt on palju õppida. See polnud minu esimene õppereis sealsetesse koolidesse, kuid pakkus taas kord üllatusi.

Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamine on Hollandis õppeprotsessi loomulik osa ja sellega alustatakse algkoolis. Sama loomulik on pidev arendustöö ja meetodite uuendamine ettevõtliku inimese kujundamisel haridussüsteemis.

Emmenis oli meil võimalus kogeda, kuidas kasutatakse paindlikke meetodeid näiteks Scrumi õppetöös. Scrumi põhimõte on kaasata klient arendusprotsessi ja liikuda väikeste sammudega lahenduse poole, samal ajal eesmärki täpsustades ja täiendades. Selle asemel et pidada haridusteadlaste ja professionaalide ringis pikki arutelusid teemal „Kuidas õpetada autismispektri häiretega lapsi?”, kaasatakse need lapsed arendusprotsessi ja luuakse lahendused üheskoos. Selliselt luuakse Emmenis olemasoleva, tavakooli täiendava Entreprenasiumi asemele tavakooli asendavat Learning Paradise’i.

Kui palju kaasame meie õppijaid õppekavaarendusse või õpikeskkonna uuendamisse, näiteks kutsehariduses? Tööandjaid küll, aga õppijaid? Neile tahaks ikka valmis eesmärgid-väljundid-kriteeriumid ette sööta ja otsustada ära, milline on õppijatele sobivaim õpikeskkond, õppe- ja hindamismeetodid.

Kas me küsime õppijatelt, kuidas nad kõige paremini õpivad? Kas ja kuidas nad oma eesmärkide poole liiguvad? Kas nad eristavad eesmärke ja vahendeid? Kas olulisem on saada selgeks konkreetne töövõte või omandada oskus õppida kiiresti muutuvas keskkonnas?

Emmenis praegu toimuvas IT-alases kolmekuulises BootCampis Code Gorillas õpitakse neid ja paljusid teisi küsimusi esitades, paindlikke meetodeid ja intensiivset koosõppimist kasutades.

Meile anti võimalus vestelda kõigi BootCampis osalejatega ja veenduda valitud meetodite tõhususes.

Õppimise metoodilist korraldust täiendab Hollandis füüsiline õpikeskkond, mis soodustab inspiratsiooni, motivatsiooni, koostööd – ka selles võis mitmes külastatud haridusasutuses veenduda.

Näiteks kohe Code Gorillase kõrval asub Growing Workplace – piirkonna ettevõtlikele inimestele loodud inspireeriv kohtumispaik koos õppimiseks-kasvamiseks. Meeldivalt disainitud avatud ruumis saab teha tööd, suhelda teiste ettevõtlike töötajatega, kohtuda külalistega, süüa üheskoos hollandipärast võileivalõunat, lõõgastuda ja kas või kiikudes mõtteid koguda. Lisaks on võimalik kasutada koosolekuruume ja konsultatsiooniteenuseid.

Emmeni kohtumised näitasid, kuidas kujundada ja toetada ettevõtlikkust kui elukestva õppe võtmekompetentsust.

Urmas Persidski

Urmas Persidski,
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpetaja:

Hariduslike erivajaduste, õpiraskustega või muidu tavakooli sobimatutele põhikooliõpilastele loodud keskuses Learning Paradise oli kogu õppetöö projektipõhine ja seotud ettevõtlusega. Iga õpilane mõtles välja võimetekohase projekti, seadis eesmärgi ja planeeris tegevuse. Eesmärk oli valmis toode. Tegevuse käigus omandas õpilane juhendajate käe all aga teadmisi eri valdkondadest: matemaatikast, füüsikast, keelest, geograafiast jne. Oluline oli ka õpilaste koostööoskuse arendamine. Peamine oli, et laps ise oma eesmärgi seaks, selles toetati teda igati, ühtegi ideed ei halvustatud. Meie saatja tütar omandas tarkusi samas asutuses, tema eesmärk oli valmistada draakoni tiivad, et nendega lennata.

Keskus oli suuresti valminud kohaliku kogukonna toel. Hollandi haridussüsteemi erinevus meie omast ongi see, et sealne kogukond on väga huvitatud ja kaasatud riikliku haridussüsteemi toetamisse ja panustab sellesse olulisel määral.

Ka kohalikus põhikoolis pöörati ettevõtlusõppele suurt tähelepanu. Õpilased olid jagatud gruppideks, kes viisid tavaõppega paralleelselt läbi projekti, mida tuli ise rahastada. Kes korraldas kooliaias aedviljade kasvatamist ja nende realiseerimist, kes restoranipidamist ja toitlustamist või millegi valmistamist ja müümist. Sellisest õppekorraldusest oleks meiegi põhikoolidel õppida.

Mõtlen üha enam, kuidas kaasata ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel kohalikku kogukonda ka Eestis. Selles on meil selgelt arenguruumi.

Üks läbiv joon Hollandi haridussüsteemis on grupi- ja koostööoskuste arendamine. Olen oma töös eriti õpilasfirmade juhendamisel üsna palju kogenud, et just nende oskuste puudumine on suurim takistus. Omandatud kogemusi püüan kindlasti kasutada.

Amsterdami kutsekoolis kogesime aga, et õpilasfirmade juhendamisel on meil hollandlastega sarnased probleemid: kuidas motiveerida õpilasi, kaasata ettevõtjaid, toetada noori või algajaid õpetajaid õpilasfirmade juhendamisel. Oleme sarnasemad, kui võiks arvata.

Kogemusi, mõtteid ja ideid sain palju. Oli hea tavakeskkonnast eemalduda ja näha, kuidas samasuguste probleemidega tegelevad teised.

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil ­haridustasemetel” toetatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist.