Riik kui tööandja – miks ja kellele?

Marlen Piskunov.

Kevadel mõtlevad paljud koolilõpetajad, millist eriala edasi õppima minna − kelleks tulevikus saada või milline võiks olla töökoht, milleks valmistuda. Lisaks võiks endalt küsida aga sedagi, kas sooviksid töötada avalikus või erasektoris. Eesti keelest erineva emakeelega noored valivad sellest valikust pigem erasektori, kuna tihti arvatakse, et avalik sektor on vaid eestlaste pärusmaa.

Samuti arvatakse, et avalikus sektoris töötavad vaid juristid ja finantsistid või et töö avalikus sektoris tähendab sisuliselt poliitikuks hakkamist. Ühelgi neist eelarvamustest ei ole alust.

Mida me tegelikult mõtleme, kui räägime avalikust sektorist

Avalik sektor moodustab riigi kogu tööjõuturust 25%. Ülejäänud 75% kuulub era- ja kolmandale sektorile. Avalikust sektorist omakorda vaid 5% on avalik teenistus, st töö ministeeriumites ning teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Ülejäänud avaliku sektori asutused on haiglad, koolid, kultuuriasutused, riigi IT-asutused, riigi äriühingud ning sotsiaalkindlustusfondid, nagu töötukassa ja haigekassa. Seega võimalike töökohtade valik on väga suur ning pakub väljakutset praktiliselt kõikide elualade esindajatele.

Miks riik on hea tööandja?

Riigi töö on huvitav ja mitmekesine. See annab võimaluse reaalselt midagi ära teha selleks, et kõigi Eesti elanike elu oleks hea. Avalikus sektoris ollakse avatud uuendustele ja uutele ideedele ning suurem osa kolleegidest riigitööl on kõrgema haridusega. Kui Eesti kogu tööturul on kõrgharidusega 40% töötajatest, siis avalikus teenistuses 60%. Ja tarkade inimestega on ju põnev koos töötada. Põnevust pakub ka see, et mitmetel riigi ametikohtadel on võimalus sageli suhelda kolleegidega teistest riikidest. Seega saab praktiseerida võõrkeeli ja laiendada oma silmaringi eri riikide kogemuse võrra.
Riik peab tööandjana oluliseks ka oma töötajate pidevat arendamist ja koolitamist. Pakutavad koolitused on mitmekesised ja huvitavad. Tõsi, ka töökoormus riigitööl on sageli väga suur, kuna riigitöötaja ei saa valida oma klienti. Kõik pöördujad peavad saama oma küsimustele vastused ja probleemidele lahendused.

Riigisektor ootab töölehakkajaid

Inimene, kes tahab avalikus teenistuses ametnikuna töötada, peab olema vähemalt keskharidusega teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab eesti keelt. Kui hakatakse tööle töölepingulise töötajana, siis seaduses konkreetseid nõudeid inimesele ei ole. Kuigi üldjuhul eeldatakse ka töölepinguga töötajalt ametnikule esitatavaid miinimumnõudeid. Kõige olulisem on, et inimene on hea oma erialal.

Oluline on ka keeleoskus. Kahe keele – nii eesti kui ka vene keele – oskus annab sageli eelise, kuna riigitööl on mitmeid ametikohti, kus hea vene keele oskus lisaks eesti keelele on möödapääsmatult vajalik.

Ametnike kohad avalikus teenistuses täidetakse üldjuhul konkursiga. See aitab tagada, et ametnike kohad on kättesaadavad võimalikult suurele ringile inimestest, misläbi saab riik tööandjana valida just selle kõige pädevama ja sobivama inimese. Inimese rahvus ja emakeel ei ole seejuures olulised.

Samamoodi pole oluline, millisesse erakonda inimene kuulub. Paljudel ametikohtadel eeldatakse pigem, et inimene ei kuulu ühtegi erakonda. See omakorda ei tähenda, et inimesel sisemisi poliitilisi veendumusi ei võiks olla. Ametnikuna peab ta suutma olla aga objektiivne ja suhtuma kõigisse klientidesse erapooletult, sõltumata nende rahvusest, nahavärvist või poliitilistest ja usulistest veendumustes. Seda eeldatakse kõikidelt avaliku sektori töötajatelt.

Kooli lõpetades ja ülikooli astudes tasub kaaluda oma tuleviku tööna ka avalikku sektorit ning õpingute ajal spetsialiseeruda ainetele, mis aitavad hiljem sel soovil teoks saada. Tasub olla julge ja kandideerida riigiasutustesse praktikale. Ei maksa karta, kui eesti keele oskus ei ole veel perfektne ‒ keeleoskus saab edeneda vaid harjutades. Oluline on olla erialas tugev ning näidata, et soovid õppida ja areneda.

Kõigi käimasolevate konkurssidega avalikus teenistuses on võimalik tutvuda siin. Avaliku sektori töökuulutusi avaldatakse ka avaliku sektori asutuste kodulehtedel, üleriiklikes ajalehtedes ja suuremates tööportaalides.

Artikkel ilmub teavituskampaania „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris” raames, mille on kutsunud ellu kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus. Kampaania tegevusi toetab Euroopa sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused” raames.

Kampaania kohta vaata lisaks www.karjeravestonii.ee.