Kaotatud unetund toob kuhjaga kahju

Foto: Hendrik Osula / Ekspress Meedia / Scanpix

Mida enam laps päeva jooksul õpib, seda rohkem vajab ta järgmisel ööl und. Õppetöö, mida lapsed teevad, on varasemast palju intensiivsem, ometi on õpitu ajus töötlemiseks kasutatav uneaeg palju lühem.

Po Bronson ja Ashley Merryman kirjutavad oma raamatus „Kasvatamishirm”, et alates algkoolist kuni keskkooli lõpuni magavad praeguse aja lapsed ööpäevas tunni võrra vähem kui 30 aastat tagasi. Isegi lasteaialapsed magavad keskmiselt pool tundi vähem kui vanasti.

Frederick Danneri korraldatud uurimuse põhjal Kentucky ülikoolis magatakse lõpuklassi jõudmise ajaks igal ööl keskmiselt vaid 6,5 tundi (kaheksa tundi und saab vaid 5% lõpuklassi õpilastest). Kuigi unevõlg mõjutab kõiki lapsi, on eriti tugeva löögi all teismelised.

Teismeliste unevõlg ei piirne vaid Ameerika noortega: teisemelised on unepuudusest kurnatud üle kogu maailma.

Õppimisvõime

Doktor Avi Sadeh Tel Avivi ülikoolist korraldas eksperimendi, mille tulemusena selgus, et pisut unine kuuenda klassi õpilane töötab koolitunnis nagu keskpärane neljanda klassi õpilane.

„Üks kaotatud unetund võrdub kaheaastase kognitiivse küpsemise ja arengu kaotusega,” selgitab Sadeh. Tema uurimus on oluline meeldetuletus, kui haavatavad lapsed on.

Paul Suratt Virginia ülikoolist uuris uneprobleemide mõju algkooliõpilaste sõnavaratesti tulemustele. Testi tulemus langes seitsme punkti võrra. „Unerežiimi häired mõjutavad laste intelligentsuskvooti sama palju kui pidev kokkupuude pliiga,” kirjutab ta.

Korralik ööuni on oluline nii sõnavaratäienduste, graafikute, tabelite ja ajalooliste kuupäevade meelespidamiseks kui ka faktiteabe pikaajaliseks omandamiseks.

Väsinud aju

Uusimaid uurimismeetodeid kasutades on hakatud aru saama, kuidas unevõlg lapse aju kahjustab. Näiteks ei suuda väsinud laps äsja õpitut meelde jätta, sest neuronid kaotavad plastilisuse ega suuda moodustada uusi sünaptilisi seoseid, mis mälu kodeerimiseks vajalikud on.

Laste tähelepanematust koolitunnis põhjustab teistsugune mehhanism. Unevaegus nõrgestab organismi võimet vereringest glükoosi ekstraheerida. Sellest peamisest energiavoost ilmajäetuna kannatab üks ajuosa teisest rohkem – nimelt ajukoore eesmine osa, mis vastutab niinimetatud täidesaatmisfunktsioonide eest. Nende hulka kuulub mõtete orkestreerimine eesmärgile jõudmiseks, tulemuste prognoosimine ja tegevuse eesmärkide tajumine. Väsinud inimesel on raske oma impulsse kontrollida ja õppimine jääb meelelahutuslikuma tegevuse seas tagaplaanile. Väsinud aju on püsimatu ja kiilub kinni valesse vastusesse, suutmata välja pakkuda loovamat lahendust, ning pöördub selle asemel sama vastuse juurde tagasi, kuigi inimene juba teab, et see on ekslik.

Mõlemad kirjeldatud mehhanismid nõrgestavad lapse võimet päeva jooksul õppida.

Berkeley ülikooli professor Matthew Walker selgitab, et magamise ajal nihkub ajutegevus päeva jooksul õpitult aju tõhusamatesse salvestuspiirkondadesse. Iga unefaas etendab mälestuste väljakujundamisel oma ainulaadset rolli. Näiteks võõrkeele õppimine nõuab sõnavara omandamist, uute helide auditiivset mäletamist ja motoorseid oskusi uue sõna korrektseks hääldamiseks. Sõnavara sünteesitakse hipokampuses esimestel öötundidel „aeglase une” ajal, mis on sügav ja unenägudeta. Hääldamiseks vajalikke motoorseid oskusi töödeldakse teise faasi mitte-REM-une ajal ning auditiivseid mälestusi kodeeritakse igas unefaasis. Emotsionaalsed ladestunud mälestused töötatakse läbi REM-une ajal.

Mida enam laps päeva jooksul õpib, seda rohkem vajab ta järgmisel ööl und. Aju sünteesib osa mälestusi juba päeva ajal, kuid öö jooksul need rikastuvad ja konkretiseeruvad.

Mälestuste emotsionaalne kontekst mõjutab selle töötlemise kohta. Negatiivseid stiimuleid töötatakse läbi väikeaju mandlituumas, positiivseid või neutraalseid aga hipokampuses. Puudulik ööuni kahjustab hipokampust rängemini kui väikeaju mandeltuuma. Nii ei õnnestu unevõlas inimesel meelde jätta meeldivaid mälestusi, kuid süngete meenutamine õnnestub suurepäraselt. Ühes Walkeri korraldatud eksperimendis püüdsid liiga vähe maganud tudengid meelde jätta sõnade loendit. Nad mäletasid 81% negatiivse varjundiga sõnadest, kuid positiivsetest jäi meelde vaid 31%.

Hinded

Kyla Wahlstrom uuris Minnesota ülikoolis enam kui 7000 keskkooliõpilase uneharjumusi ja hindeid. Lapsed, kes pälvisid pidevalt hindeid A, magasid öösiti veerand tundi rohkem kui B-sid saavad õpilased, kes omakorda magasid veerand tundi rohkem kui C-sid saavad õpilased. Wahlstromi andmed kordasid peaaegu täpselt varasema Rhode Islandi 3000 keskkooliõpilase seas läbi viidud uurimuse andmeid. Isegi 15 uneminutit loeb!

„Õppetöö, mida lapsed teevad, on varasemast palju intensiivsem, ometi on õpitu ajus töötlemiseks kasutatav uneaeg palju lühem. Kui need lineaarsed suundumused jätkuvad, katkeb kummipael peagi,” hoiatab tuntud uneteadlane Matthew Walker.

Rasvumine

2005. aastal avastas neuroloog Eve van Cauter „neuroendokriinse kaskaadi”, mis seostab une tüsedusega. Unevõlg tõstab organismis greliini, näljatundest märku andva hormooni taset ning vähendab selle ainevahetuslikku vastandit leptiini, mis söögiisu alla surub. Magamatus tõstab ka stressihormoon kortisooli taset. Kortisool on rasva koguv aine, mis stimuleerib keha rasva tootma. Ka inimese kasvuhormooni nõristumine on häiritud.

Laste uni erineb kvalitatiivselt täiskasvanu unest, sest lapsed veedavad enam kui 40 protsenti uneajast aeglase une faasis. Seda on proportsionaalselt kümme korda rohkem kui eakamatel täiskasvanutel.

Von Cauter avastas, et nn aeglase une faas on eriti oluline insuliinitundlikkuse ja glükoositaluvuse kujunemiseks. See võib selgitada, miks liiga vähese magamise ja ülekaalu seos on lastel palju tugevam kui täiskasvanul.

Lisaks Ameerika, Austraalia, Kanada ja Jaapani teadlaste uurimustele on ülekaalulisuse ja vähenenud uneaja vahelise seose tuvastanud ka Prantsusmaa, Saksamaa, Portugali, Tuneesia, Hiina, Brasiilia ja Uus-Meremaa teadlased.

Hea uni on elu alus

Ajuteadlase Jaan Aru nõuanded tervislikuks uneks on järgmised.

1. Minge voodisse alati umbes samal kellaajal. Keha ja aju harjuvad sel ajal uinuma ja valmistavad end uinumiseks ette. Rutiin on oluline.
2. Vaadake, et toas oleks pime ja mitte liiga soe.
3. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval. Umbes pool tundi enne voodisseminekut lõpetage teleka vaatamine, nutiekraani vahtimine ja arvutiga töötamine.
4. Unustage mured ja töö.
5. Katsuge igal ööl piisavalt magada.
6. Ärge tundke end keset ööd ärgates halvasti (jooge tass teed, lugege raamatut).
7. Päevase kohvitassi asemel tukastage 10−15 min.
8. Uni on aeg teie ajule, kaitske oma und kõigi ja kõige eest (kõrvatropid, eraldi voodi).
9. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu.
10. Ärge jätke und vahele.

Jaan Aru raamatust „Ajust ja arust”