Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks
Eesmärkide nähtavus annab õpilasele vastuse – miks ta tunnis just seda teeb ja kuidas konkreetne liikumisoskus laiendab võimalusi kehaliseks aktiivsuseks. Foto: Sille Annuk / Postimees / Scanpix
Praegune aeg on väga soodne kehalise kasvatuse kui õppeaine mõtestamiseks, väärtuse tõstmiseks ja ühiskonna arenguga kooskõlastamiseks.
Eelmise aasta hakul sai alguse kehalise kasvatuse kujundamine liikumisõpetuseks. Sellel oli kaks peamist põhjust. Uuringute kaudu teame, et Eesti laste ja noorte regulaarne kehaline aktiivsus on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks liiga madal. Teiseks, ühiskonna areng, mis esitab uued väljakutsed inimeste oskustele ja teadmistele. Nimetatud põhjused mõjutavad haridussuundi üldiselt, aga ka õppeaineid kitsamalt.
Tartu ülikooli Liikumislabori 2015. aastal läbi viidud uuring näitas, et vähemalt tund aega liigub mõõduka või tugeva intensiivsusega vaid 29,3% esimese kooliastme ja 17,5% teise kooliastme õpilastest. Seega on oluline leida viise, kuidas kool saab aidata õpilaste kehalist aktiivsust tõsta.
Üks võimalus on muuta kogu koolipäev kehaliselt aktiivsemaks ja selle kaudu mõjutada õpilaste liikumisharjumusi ja teadlikkust – selleks on loodud liikuma kutsuvate koolide võrgustik VUNK. Oluline on ka mõelda, kuidas kehalise kasvatuse ümberkujundamine aitab kaasa noorte liikumisteadmiste, -oskuste, -hoiakute ja -harjumuste kujundamisele. Maailma terviseorganisatsioon on seisukohal, et kehaline kasvatus on riigi strateegiates väga oluline elanikkonna liikumisharjumuste kujundamisel.
Liikumine on tähtis
Eesti haridussüsteem on kehalise kasvatuse õppeainet alati väärtustanud, andes sellega sõnumi, et liikumine on tähtis. Näiteks 1873. aastal anti välja „Juhend võimlemise alal maa- ja rahvakoolidele” ja 1860.−70. aastate jooksul tuli võimlemine õppeainena kõikidesse Liivi- ja Eestimaa gümnaasiumide tunniplaanidesse.
Okupatsioonieelse Eesti Vabariigi õppekavas peeti võimlemist tähtsaks nii keha kui ka vaimu arendamisel. Lisaks rõhutati terviku moodustamist õppeainetest ja igakülgselt arenenud isiksuse kujunemist. Nõukogude okupatsiooni aegsetes õppekavades puudus õppeaineülene üldosa ja rõhuasetused olid õppeainete programmidel. Näiteks 1963/64. õppeaasta õppekavas rõhutatakse kehalist kasvatust kui kommunistliku kasvatuse osa. Spordialadena on toodud võimlemine, kergejõustik, liikumismängud, suusatamine ja ujumine. Eesti taasiseseisvumisega lisandus õppekavasse õppeaineülene osa ja 2002. aastal üld-, aine- ja valdkondlikud pädevused.
Praegune aeg on soodne kehalise kasvatuse kui õppeaine mõtestamiseks, väärtuse tõstmiseks ja ühiskonna arenguga kooskõlastamiseks. See on eesmärgina kirja pandud Eesti spordipoliitika põhialustesse aastani 2030. Uuringute ja vajaduste väljaselgitamise tulemusel on kehalise kasvatuse ümberkujundamise kohta valminud dokument „Liikumisõpetuse kontseptsioon”, mis toob välja järgmised eesmärgid: liikumisõpetuse ainekavade väljatöötamine põhikoolile ja gümnaasiumile; liikumisõpetuse ainekava rakendamine, toetava õppemetoodilise materjali loomine ja arendamine; õpilaste digitaalse kehaliste võimete arengukaardi väljaarendamine ja selle seostamine tervisega; õpetajakoolituse õppekavade muutmine vastavalt uutele ainekavadele; õpetajate täienduskoolitus.
Viis valdkonda
Üks vajalik osa kehalise kasvatuse ümberkujundamisel on liikumisõpetuse ainekavade väljatöötamine põhikoolile ja gümnaasiumile. Ainekavade ümberkujundamine on oluline, sest need on nii õppeaine eesmärkide, õpisisu kui ka õppeprotsessi planeerimise alusdokumendid. Liikumisõpetuse ainekavade arendamisel võetud suunad ja rõhuasetused arvestavad nii eluks vajaminevate üldoskuste kui ka spetsiifiliste oskustega, mis tagaksid iseseisva liikumisharrastuse.
Ülevaade suundadest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates „Töö ja oskused 2025” toob hästi välja ootused tööturule. Tähtsaks saavad üldised oskused, nagu enese- ja ajajuhtimise oskused, kohanemisoskus, sotsiaalne intelligentsus, tolerantsus ja meeskonnatöö, muutustega toimetulemise ja aktsepteerimise oskus. Eelolev läheb kokku elukestva õppe strateegias 2020 rõhutatud muutuva õpikäsitusega, mis tähendab kooli kohanemisviisi ühiskonna ja töömaailma ootuste ning tehnoloogilise arenguga.
Õppeaine spetsiifiliste teadmiste ja oskuste määratlemise aluseks võeti järgmised küsimused: millised on need teadmised ja oskused, mille kujunemist liikumisõpetus toetab; millised oskused ja teadmised on vajalikud, et inimene oleks iseseisvalt kehaliselt aktiivne; miks need oskused on kõige olulisemad? Diskussioonide ja üldiste rahvusvaheliste kehalise kasvatuse ainekava arendus- ja uurimissuundade tulemusel kujunes välja viis ainekava läbivat valdkonda.
1. Liikumisoskused. Õpilane omandab liikumiseks vajalikud liikumisoskused ja -kogemused. Liikumisoskused on edasiliikumisega seotud oskused: jooksu-, hüppamis-, ronimis-, roomamis-, rütmis ja muusikas liikumise, ujumisoskus; edasiliikumisoskus vahendil: koolidele jääb võimalus valida vahend (suusad, uisud, tõukerattad, rulluisud, vee peal liikumise vahendid jm); vahendi käsitsemisega seotud oskused: oskus visata, püüda, põrgatada ja lüüa palli käe, jala ja reketi või muu vahendiga (hokikepp, kurikas); oskus kontrollida keha asendis (nt toengud, ümberpööratud asendid jne), liikumisel (nt veered, pöörded jne) ja nende kombinatsioonides.
2. Kehalised võimed ja vormisolek. Õpilane arendab, jälgib ja analüüsib teadlikult kogu kooliaja vältel oma kehalisi võimeid ja nende arengut. Teadlikkuse tõstmiseks ja õpilaste aktiivseks kaasamiseks on planeeritud arendada välja õpilaste digitaalne kehaliste võimete arengukaart, mis on õpilasele nähtav kogu kooliaja ja kuhu ta ka ise saab sisestada tulemusi. Riiklikult on ainekavaga seotud kehaliste võimete mõõtmine üks kord kooliastme jooksul. Mõõdetavad kehalised võimed on seotud tervisega: jõud, painduvus ja aeroobne vastupidavus.
Õpilased saavad tagasisidet, millised on nende kehalised võimed tervise seisukohalt. Kehaliste võimete mõõtmise tulemused on aluseks individuaalsete eesmärkide seadmisel ning tagasisideks kehaliste võimete ja nende arengu kohta.
3. Kehaline aktiivsus. Eesmärk on aidata kaasa, et õpilane oleks kehaliselt ja vaimselt aktiivne nii tunnis kui ka vabal ajal. Õpilane teab kehalise aktiivsuse põhimõtteid, oskab jälgida ja reguleerida oma kehalist koormust. Õppeprotsessi jooksul kasutab õpilane kehalist aktiivsust hindavaid objektiivseid mõõtmisvahendeid ja peab liikumispäevikut (II kooliaste vabalt valitud perioodil, läbivalt III kooliaste ja gümnaasium).
4. Liikumine ja kultuur. Läbivad eesmärgid on loodusliikumine, osalemine väljaspool kooli toimuvatel liikumis- ja spordiüritustel osaleja või vabatahtlikuna, liikumise ja spordi seostamine kultuuri ja traditsioonidega, aus mäng.
5. Vaimne ja kehaline tasakaal. Valdkonna eesmärk on tuua fookusesse tegevused (nt hingamis- ja keskendumisharjutused), mis aitavad ennetada stressi ja pinget. Lisaks on oluline, et õpilane saab kogemuse ja teadmised, et neid harjutusi saab ta kasutada väljaspool õppeainet pingeliste olukordadega toimetulemisel.
Millist kasu saavad õpetaja ja õpilane ainekava muutusest? Esiteks on eesmärgid nähtavad õppeperioodi algusest ja eesmärkideni jõudmiseks on piisavalt aega. See annab vastuse küsimusele, miks need tegevused on olulised. Õpetaja jaoks on õppeprotsess paindlik ja annab koolidele võimaluse valida liikumistegevusi oskuste arendamiseks ja eesmärkideni jõudmiseks. Selline lähenemine annab võimaluse kasutada ära kooli ja paikkonna tugevusi ja võimalusi, sh koostöös kohalike spordiklubidega, ja tuua õppeainesse selliseid liikumis- ja sporditegevusi, mis on vabal ajal noorte hulgas populaarsed ja kättesaadavad. Eesmärkide nähtavus annab õpilasele vastuse – miks ta tunnis just seda teeb ja kuidas konkreetne liikumisoskus laiendab kehalise aktiivsuse võimalusi.
Uus eesmärk – ujumisoskus
Ühe olulise oskusena on ainekavas ujumistundidel uus õpieesmärk – ujumisoskus. Ujumise osaoskused (veega kohanemine, sukeldumine, hõljumine, libisemine ja vees edasi liikumine 200 m) omandatakse samm-sammult esimese kooliastme lõpuks. Ujumisoskus on oluline, et inimene oleks veeõnnetuse korral võimeline ennast päästma või adekvaatselt hindama enda võimeid olukorraga toimetulemiseks. Lisaks annab see võimaluse tegelda veespordialade ja veega seotud hobidega.
Eestis läbi viidud kehalise kasvatuse valdkonna uuringud toovad ühe probleemina välja hindamise õppeaines. Hindamine ehk tagasiside andmine on õppeprotsessi osa, kuid on oluline, et see oleks informatiivne ja motiveeriks pingutama ja arenema.
Kokkuvõttes on kehalise kasvatuse ümberkujundamine liikumisõpetuseks laiem protsess kui ainult ainekavade muutmine. See hõlmab õppeprotsessi planeerimist selliselt, et õpilane oleks õppes aktiivne osaleja ja mõtleks kaasa, kuidas õpitav teda mõjutab ning kuidas ta saab oskusi arendada ja kasutada.
Õpetajate Lehes hakkavad järgmisest nädalast ilmuma kehalise kasvatuse liikumisõpetuseks ümberkujundamist puudutavad artiklid. Nendes keskendutakse nii ainekava õpisisule kui ka õppeprotsessile.
Seminaride ajakava
Augusti lõpus ja septembri alguses on planeeritud maakondlikud liikumisõpetuse ainekava arenduse põhisuundi tutvustavad seminarid.
- 22.08 kell 9–11 – Tartu, Jakobi 5
- 23.08 kell 10–12 – Jõgeva, koht täpsustamisel
- 23.08 kell 14.30–16.30 – Paide, Järva maavalitsuse 4. korruse saal
- 24.08 kell 9–10.30 – Valga kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaal
- 24.08 kell 12.30–14.30 – Võru maavalitsuse 2. korruse saal
- 24.08 kell 15.30–17.30 – Räpina aianduskooli aula
- 28.08 kell 10–12 – Viljandi maavalitsus
- 29.08 kell 10–12 – Pärnu maavalitsus
- 29.08 kell 14.30–16.30 – Rapla Vesiroosi gümnaasium
- 30.08 kell 12.30–14 – Tallinna Õpetajate Maja
- 07.09 kell 15–17 – Jõhvi Vene Põhikooli aula
- 08.09 kell 10–12 – Narva, koht täpsustamisel
- 08.09 kell 15–17 – Rakvere kool
- 11.09 kell 9–11 – Kuressaare gümnaasiumi õppekeskus Osilia
- 11.09 kell 15–17 – Läänemaa ühisgümnaasium
Kehalise kasvatuse õpetajad võivad ju mõtestada ja selgitada miks midagi vaja teha, kindlasti olemegi selles suunas liikunud. Miks tegelevad spordiga alates kolmandast kooliastmest õpilased vähem, väga lihtne vastus, aja nappus. Ehk on vaja teistel õppeainetel samuti üle vaadata sisuline pool.
Olen piisavalt palju kuulnud, et õppida on väga palju ja ei jõua trenni. Ainult reede õhtu on paljudel õppimisest vaba. Tean seda ka oma laste kaudu. Tänaseks on neil üldhariduskool seljataga ja rõõmuga löövad kaasa erinevatel rahvaspordi üritustel üle Eesti ning aitavad korraldada ekstreemseid spordivõistlusi… sest neil on aega.
Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks
Siin on tegemist lahtisest uksest sisse murdmisega. 90% on praegu kehtiv. On vaja ainult: 1) maha võtta praegused käsud ainekavast, 2) aidata maakoolide ujumist; 3) tuua juurde digivõimalused tagasisideks; 4) ja kui tahetakse täita üllast eesmärki: juurde keh kasv tunde.
Tegemist maksumaksja raha halva kasutamisega.
Kõik, mida inimene vajab, jõuab temani täpselt õigel ajal.
[…] Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks. Maret Pihu […]