Õpetajate Leht 18. augustil
Milliseid uusi mõtteid käidi välja Paide arvamusfestivalil?
Seekordsel arvamusfestivalil Paides pakuti ühe ideena välja idee, et noormehed, kes ei soovi kaitseväes aega teenida, võiksid töötada niisama pika aja koolis õpetajatena. Teiseks leiti, et riik võiks pakkuda noortele ülikoolis õppimise ajaks stipendiumi, mille saajad suunduksid pärast ülikooli lõpetamist viieks aastaks kooli õpetajaks. Sellist riiklikku stipendiumi võiksid taotleda ka majanduse, inseneri, juura ja teiste erialade üliõpilased. Arvati, et asendusõpetajatele tuleks luua võimalus anda tunde Skype’i teel. Kohal olnud Skype’i esindajad tundsid huvi, kuidas oleks vaja Skype’i virtuaalsete tundide andmiseks kohandada.
Lasteaiaõpetaja palk tõuseb 1. septembrist enamikus omavalitsustes
Lasteaiaõpetajad on õiglase palga eest seisnud aastaid. Nüüd on riik lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks appi tulnud, toetades neid omavalitsusi, kes on ise valmis palgatõusu panustama. On lepitud kokku, et 1. septembrist tõuseb kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk 80%-ni kooliõpetaja alampalgast ehk vähemalt 840 euroni. 2019. aastaks jõuab see 90%-ni kooliõpetaja alampalgast ning magistrikraadiga õpetajal sellega vähemalt võrdseks.
Külla tuleb agitaator
Sügisese koolielu kõige erutavamaks küsimuseks tõotab kujuneda see, kuidas koolid saavad hakkama poliitilise elu invasiooniga klassiruumidesse, sest omavalitsuse valimisel võib esmakordselt osaleda juba 16-aastane. „Kui riigikogu oleks arvanud, et gümnasistid on ajupestav lambakari, poleks ta ju endale uut ohtu ja häda kaela tõmmanud,” leiab kolumnist Kaarel Tarand.
Haldusreformi põnevad päevad
1.septembrist alates antakse suur osa maavalitsuste haridusega seotud ülesandeid üle omavalitsuste liitudele. Harjumaa omavalitsuste liidu büroojuht Vambo Kaal, haridusspetsialist Maria Mägar ja kultuurinõunik Ruth Jürisalu räägivad, kuidas nad on maavalitsuselt neile üle antud ülesandeid juba täitma hakanud.
Õpilaste läbipõlemine – kas Eesti kooli pudelikael?
Psühholoog Inga Grinberg märgib, et ligikaudu pooled õpilastest on kogenud koolitööga seotud ülekoormust ja ligi veerand läbipõlemist. Isegi suvevaheajal käib osa õpilasi läbipõlemise hirmu pärast psühholoogi juures. Teatava üllatusena näitab Inga Grinbergi tehtud uuring aga, et gümnaasiumide edetabeli tippu kuuluvates koolides tajuvad õpilased läbipõlemise ohtu vähem kui ülejäänud koolides. Grinberg leiab, et ülekoormust ja läbipõlemise ohtu aitavad vähendada nüüdisaegsed õppemeetodid (rühmadena õppimine, arutelud jms). Mis siis õpilasi läbipõlemiseni viib, kui ülekoormus pole peamine stressi tekitaja? Selle üle arutlevad õpetajad Alli Lunter, Maia Punak, Kristjan Lepik ja Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar.
Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks
Praegune aeg on väga soodne kehalise kasvatuse kui õppeaine mõtestamiseks, väärtuse tõstmiseks ja ühiskonna arenguga kooskõlastamiseks. Tuleb kasutada ära kooli ja paikkonna tugevusi ning võimalusi, sh koostööd kohalike spordiklubidega, ja tuua õppeainesse selliseid liikumis- ja sporditegevusi, mis on vabal ajal noorte hulgas populaarsed ja kättesaadavad.
Milliseid ennetustegevusi koolis vältida?
Kõige parem uimastihariduse andja koolis on lastega iga päev tegelev õpetaja, sest tema tunneb oma lapsi ja teab, millised on nende vajadused. Inimene tänavalt ei ole kompetentne lastega ennetustööd läbi viima.
Muusikat ja liikumist saab õppida ka muinasjutte läbi mängides
Audentese eelkooli muusikaõpetaja Anu Ott tutvustab, kuidas ta kasutab muusikaõpetuses Orffi pedagoogika elemente. Arutelule on lisatud Anu Oti enda kommentaaridega videosalvestus Orffi pedagoogika järgi valminud lasteetendusest „Kadunud mesitaru otsingud”.
Stagnatsiooni eest kooli pakku
Juba koolipõlves Eesti Raadios spordireporteri ametit pidanud Joosep Susi tundis Pekingis kergejõustiku MM-i saginas, et on kümne aastaga täielikult stagneerunud. Kaduma oli läinud sisemine areng ning põlemine. Ta võttis kätte ja läks Kiviõli 1. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Susi ei otsi oma uuele rollile paatoslikult põhjendusi, vaid ütleb üllatuslikult: see on parim õppimiskoht arendada end lugejana.
Kaotatud unetund toob kuhjaga kahju
Mida enam laps päeva jooksul õpib, seda rohkem vajab ta järgmisel ööl und. Õppetöö, mida lapsed teevad, on varasemast palju intensiivsem, ometi on õpitu ajus töötlemiseks kasutatav uneaeg palju lühem.
Kardan , et noormehed , kes ei soovi teenida kaitseväes , ei saa ka klassiruumis hakkama . Eriti kummaline tundub idee Skype kaudu tunde anda . Siit edasi on järgmine samm ” hikikomori” . Noormehed peituvad avalikkuse eest ja tegelevad vaid iseendaga .