Uudne meetod ja digikeskkond pakkusid võimalust avastada ja õppida

Sihtasutus Innove pakkus Erasmus+ programmi kaudu koolidele võimalust osaleda rahvusvahelises projektis ATS2020, mille eesmärk on aidata õpilastel omandada üldoskusi innovatiivse õpimudeli kaudu.

ATS2020 õpimudel järgib  õppimise tervikprotsessi  sisaldades olemasolevate teadmiste hindamist, konkreetsete ja saavutatavate õpieesmärkide seadmist ning  enne uute eesmärkide seadmist saavutatud tulemuste analüüsimist.

Küll aga on õpimudel eelkõige õpilaskeskne ja sisaldab  nii uudsete meetodite kui ka digikeskkondade kasutamist, keskendudes üldoskustele, nagu infokirjaoskus, kommunikatsioon ja koostöö, loovus ja innovaatilisus. Projekt kestab aastani 2018 ja möödunud õppeaastal katsetati õpimudelit kümnes Euroopa riigis, sh Eestis. Projekti tulemuste põhjal tehakse soovitusi hariduspoliitika kujundamiseks, mida esitletakse ka 2018. aasta alguses Brüsselis toimuval rahvusvahelisel konverentsil.

Eestist osales 26 üldhariduskooli, 70 õpetajat ning ligikaudu 900 kaheksandate klasside õpilast. Kaasatud on võõrkeelte (enamasti inglise keele) ja geograafiaõpetajad, kes enne projektiga startimist said projekti, õpimudelit  ja veebiplatvormi tutvustavaid koolitusi, misjärel lõid ATS2020 õpimudelil põhinevaid  õpistsenaariume ning viisid läbi ainetunde veebiplatvormil Mahara.

Oleme palunud neljal projektis osalenud uuendusmeelsel õpetajal jagada oma mudeli kasutamise kogemusi.

ATS-koolitus Tartus.

Marika Sarapuu, Tallinna Laagna gümnaasiumi inglise keele õpetaja:

„Käsitlesime projekti raames nelja teemat: London, kirjanik Michael Morpugo, Tallinna loomaaed ja haigused. Mudeli positiivne kogemus oli, et iga õpilane sai teemaga tegeleda vastavalt oma arengule: kes oli nutikam, see jõudis rohkem ning sai hiljem abivajajaid aidata; kes tunnis valmis ei jõudnud, sai oma tööd kodus lõpetada. Positiivne oli ka see, et valmisid unikaalsed õppematerjalid, mida kaasõpilased said lugeda ning kommenteerida. Oleksid nad sama asja vihikusse kirjutanud, poleks saanud rakendada rühma- ja paaristööd, kommenteerimist ning enda tehtud fotode eksponeerimist. Meeldis, et õpilased hakkasid mõtlema oma õppeprotsessi peale: mida nad juba teavad, mida tahaksid teada ja kuidas soovitud teadmiseni jõuda.

Ka õpilaste tagasiside oli väga positiivne. Põhjus, miks tegime kahe teema asemel teemat, oligi see, et õpilased ise tahtsid neid teemasid projektitundidena läbi viia. Neile tundus igav klassikaline raamat-töövihik-vihik lähenemine. Ma arvan, et projekt rikkus nad heas mõttes ära. Mudelit kasutaksin hea meelega edaspidi oma töös. Kasutaksin mudelit siis, kui saaksin rakendada rühmatööd ning kui õpilased saaksid ise midagi luua, sest kogu mudeli mõte on teemat käsitleda läbi loovuse ja isetegemise. Kindlasti suunan õpilasi edaspidi rohkem analüüsima, mis eesmärgiga nad midagi õpivad ja mil viisil oma eesmärgi saavutavad.”

Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja:

„Meie inglise keele rühm otsustas valida mudeli rakendamise teemaks USA, täpsemalt 11 linna USA eri osariikides. Enne õppetsükliga alustamist hindasid õpilased oma teadmisi linna kohta ning panid paika eesmärgid, mida nad uurida tahavad ning kuidas hiljem oma uurimust teistele esitleda kavatsevad. Õpilased töötasid põhiliselt individuaalselt, otsides interneti abil vajalikku infot ja pildimaterjali ning sobivat videot, mida oma lehele üles panna. Mudeli kasutamisel meeldis õpilastele kõige rohkem infomaterjaliga lehekülje loomine keskkonnas Mahara ning grupikaaslaste tööde kommenteerimine. Õpilaste arvates oli keskkonna suurim miinus automaatse salvestamise puudumine.

Selle uuendusliku meetodi käigus õpiti, kuidas kriitiliselt hinnata internetiavarustes olevat infot, kommenteerida  oma grupikaaslaste töid, andes vajalikku tagasisidet ning kuidas anda hinnang oma tööle õpimudeli lõpus. Kõik õpilased valisid oma töö esitlemiseks slaidiesitluse. Kuna meie koolis peab 8. klassi õpilane tegema ka loovtöö, siis oli slaidiesitluse ja oma töö grupikaaslastele ettekandmine suurepärane võimalus panna end proovile enne suuremat esinemist kevadel. Slaidiesitluste ajal oli õpilastel võimalus esinejale küsimusi esitada ning esinejat õpetaja välja töötatud hindamismudeli abil kujundavalt hinnata.”

Evelyn Kadak, Tõrva gümnaasiumi 8.a klassijuhataja ja inglise keele õpetaja:

„Projektis korraldati aineõpetajatele eelnevalt mõned tutvustavad koolitused, seejärel tuli ise natuke katsetada ja uut Mahara keskkonda uurida, milles hakkas toimuma projektitööde koostamine. Palju abi saime projekti juhendajatelt, meie kooli õppealajuhatajalt ning IT-õpetajatelt, kes olid toeks nõu ja jõuga, osalesid erandkorras ka ühel õppepäeval, et saada täpsem ülevaade toimuvast.

Õpilastel ei võtnud projekti sisse elamine kaua aega, töö sujus, tehti väga huvitavaid töid nii inglise keeles kui ka geograafias. Pakkusime õpilastele välja üldteemad ning nemad valisid ise alateemad ja mooduse, mil viisil neid avardada, tutvustada, selgitada ning illustreerida. Kuna töö oli huvitav ja mahukas, otsustati meie koolis, et pakume õpilastele võimalust sama projektitööd esitada ka loovtööna. Kaheksa õpilast seda võimalust ka kasutasid. Õppeaasta lõpus õpilastelt tagasisidet küsides sain teada, et enamik neist nautis protsessi, õppis uut ja huvitavat ning avaldati arvamust, et see oli päris tore ettevõtmine. Kahju oli meie õpilastel aga sellest, et projekt ei hõlmanud otsest suhtlust või kokkupuudet teiste maade õpilastega, avaldati soovi kohtuda mõne projektis osalenud rahvusvahelise kooli kollektiivi ja õpilastega. Kuna ATS2020 projekt lõpeb 2020. aastal, siis jääme lootma, et ka see võimalus veel tuleb. Ettevõtmine on olnud arendav, huvitav, pakkunud lisaväärtusi ja -võimalusi ning olnud õpetlik nii õpilastele kui ka õpetajatele. See on nõudnud palju lisatööd ja -aega, ometi kaalub positiivne tulemus kõik üles.”

Reene Tammearu, Pärnu Kuninga tänava põhikooli inglise keele õpetaja:
„Õpetajana, kes armastab uusi väljakutseid, olin põnevil ja ootusärevil, kuuldes projektist nimega ATS2020, millega meie kool oli liitunud, ja mul ei tulnud pettuda. Esmapilgul tundunud paras katsumus osutus vahvaks uueks kogemuseks, kust oli nii mõndagi edaspidiseks kaasa võtta. Iseenesest ei ole ju projekti mudel (learning cycle) midagi ennekuulmatut, aga mulle meeldib selle süstemaatiline ülesehitus, loogilisus ja järjepidevus, mille käigus arendatakse ka kõiki üldpädevusi. Õpimapi loomiseks internetikeskkonnas võib ja saab igaüks kasutada just sellist keskkonda, mida ise soovib. See võib olla juba midagi tuttavat ja turvalist, millega kõik on harjunud, või siis ka midagi täiesti uut ja huvitavat, mida katsetada, nagu meie projekti käigus tegime. Kasutan kindlasti ka edaspidi selle projekti õpimudelit.

Projektis osalemine näitas, et meie kooli õpilased usaldavad oma õpetajat ja kooli, sest 99% õpilastest ja vanematest olid nõus kaasa lööma. Järjekordselt pidin tõdema, et lapsed on arvutimaailmas nutikad ja koos õppimine on lihtsalt ülitore. Sellised projektid on suurepärane võimalus koos oma õpilastega avastada ja õppida. See on hindamatu kogemus. Soovitan kõigil seda proovida!”