Allkirjastati pilootprojekt „Eesti keel selgeks!”

29. sept. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Allkirjastati pilootprojekt „Eesti keel selgeks!” kommenteerimine on välja lülitatud

Pilootprojektile „Eesti keel selgeks” andsid Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi aulas allkirja haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Fotod: Raivo Juurak

 

Kolm Tallinna vene kooli saavad lisaraha eesti keele õppe tõhustamiseks.

26. septembril allkirjastasid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart pilootprogrammi, mille kohaselt eraldatakse Lasnamäe gümnaasiumile, Linnamäe vene lütseumile ning kesklinna vene gümnaasiumile igaühele 100 000 eurot eesti keele õppe tõhustamiseks. Järgmiseks õppeaastaks on pilootprogrammiks ette nähtud veel 250 000 eurot kooli kohta ning lisaks veel 250 000 eurot kolme kooli ühiste tegevuste rahastamiseks.

Raha on ette nähtud õpetajate meeskonnatöö koolituseks, sh osa õppeainete õpetamiseks eesti keeles (LAK-õpe), IT vahendite kasutamiseks eesti keele õppes, uue õppevara soetamiseks, eesti keele õpetamiseks väiksemates rühmades, huvi- ja koolivälise tegevuse korraldamiseks, eesti keele õpetamiseks ka vene keeles õpetatavates ainetes, õpilastele eesti keele keskkonna loomiseks, Eesti riigiasutuste külastamiseks, eestikeelsete vestlus-, lugemis- ja reisiklubide tööks, eesti keele õppepäevadeks ja keelelaagriteks, õpilasvahetusteks, ekskursioonideks Tallinnast Eesti teistesse piirkondadesse, õpilaste eesti keele oskuse testimiseks, lapsevanemate kaasamiseks jms. Pilootprogramm „Eesti keel selgeks” algab tänavu sügisel ning kestab kuus aastat ehk 2023. aasta kevadeni.

Uus eesti keele õppimise mudel

Kõik koolid märkisid oma sõnavõttudes, et 9. klassi lõpuks tahetakse jõuda tasemele B2, gümnaasiumis aga on seatud eesmärgiks C1. Seaduse järgi peavad vene õppekeelega põhikooli lõpetajad sooritama lõpueksami B1 tasemel ja gümnaasiumi lõpetajad eesti keele riigieksami B2 tasemel.

Haridusminister Mailis Reps ütles, et erinevalt keelekümblusest pannakse selles pilootprojektis rõhku eelkõige eestikeelsele koolivälisele tegevusele ja huviharidusele, noorte kaasamisele eestikeelsesse suhtlusse, eestikeelsetele muuseumikäikudele, õuesõppele, eesti keele laagritele jms.

Keelekümblus on populaarne meetod, mida paljud vene koolid kasutavad, selgitas Reps. Tallinnas pole vene kooli, kus põhikooli osas ei õpetataks mõnd õppeainet eesti keeles, ehkki seaduse järgi ei pea põhikoolis seda tegema. Paraku on ka neid lapsevanemaid, kes erinevatel põhjustel keelekümblust ei poolda. Seepärast ongi nendelegi lastele vaja pakkuda võimalust osa saada eesti keele praktilisest kasutamisest ja pilootprojektiga seda pakutaksegi.

60:40 jääb

Tegemist on pilootprojektiga, kus Tallinna linn, haridusministeerium ja Tallinna ülikool toetavad kolme kooli algatust saada eesti keele õpetamisel keskmisest paremat tulemust. Üheskoos püütakse välja töötada uut mudelit eesti keele õppe tõhustamiseks ning pakkuda seda ka nendele vene koolidele, kes ei söandanud kohe alguses pilootprojektiga liituda.

Minister Reps märkis, et 60 protsenti õppest peab pilootprogrammis osalevate gümnaasiumide gümnaasiumiosas toimuma endiselt eesti keeles. Pilootprojekt võtab vaatluse alla eelkõige seitsmendad klassid ja hakkab sealt tõhusa eesti keele õppega ülespoole minema. Kui tänaste seitsmendate klasside õpilased oskavad üheksandat klassi lõpetades eesti keelt väga hästi, siis võib ehk arutada, kas nii edukas kool tohib ise otsustada, mitu protsenti õppeainetest ta gümnaasiumis oma õpilastele eesti keeles õpetab. Aga lisaks on muidugi vaja, et Eesti ühiskond samuti usuks, et see kool teeb eesti keelt õpetades tõesti head tööd, lisas Reps.

Uued õppematerjalid

Koolijuhid toonitasid, et nende koolid on eesti keele õppe tõhustamiseks juba mõndagi teinud. Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi direktor Sergei Teplov ütles Õpetajate Lehele, et nende koolis õpetatakse algklassides osa õppeaineid eesti keeles, alates viiendast klassist õpitakse aga eesti, vene ja ka inglise keeles – loodusõpetus on inglise keeles. Kaks aastat tagasi alustati lapsevanemate soovil ka soome keele õppimist, sest Tallinnas on soome keelt samuti vaja. Sergei Teplov selgitas, et pilootprojekti on nende koolile vaja kõige muu kõrval ka paremate eesti keele õppematerjalide väljatöötamiseks, sest mõnedki täna kasutusel olevad õpikud on paarkümmend aastat vanad. Teplov loodab, et tänu projektile tekib neil rohkem kontakte ka eesti õppekeelega koolidega.

Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante selgitas, et nende kool on üks nendest, kus keelekümblus ei ole väga populaarne. Näiteks neljast seitsmendast klassist toimub keelekümblus ainult ühes. Lisaks õpetatakse algklassides ühte ainet eesti keeles. Rohkema eestikeelse õppe järele pole nõudlust ja seepärast ongi vaja otsida eesti keelde süvenemise uusi võimalusi. Lapsevanemad on soovinud täiendavaid eesti keele tunde, kuid sellel on oma piir, sest tunniplaanis on niigi vähe ruumi. Gümnaasiumiosas õpitakse neil ka soome keelt, mis tuleb eesti keele õppimisel kasuks.

Abilinnapea Mihhail Kõlvart toonitas, et tulemusi saab saavutada, kui on arutelu ja koostöö. Tallinna linna ja haridusministeeriumi tulemusrikast koostööd kinnitab värskelt alla kirjutatud pilootprojekt. Kuid linn on ministeeriumiga arutanud ka koolivõrgu teemat, erivajadustega laste õpetamise küsimusi jpm. Kõlvart avaldas lootust, et hea koostöö ja arutelu kujuneb välja ka pilootprojektis „Eesti keel selgeks“ osaleva kolme kooli vahel ja et jõutakse sünergiani.