Augustis ei õpi!
Raivo Juurak
Kui Jaak Aaviksoo käis välja mõtte, et kooliaasta võiks alata juba augustis, järgnes sellele Facebookis äge reaktsioon. Väideti, et mitte ükski laps ei taha suvel koolis käia. Lisati, et ei ole ilus lastele täiendavat kooliorjust peale panna. Hurjutati, et lastelt ei tohi võtta nende lapsepõlve. Märgiti, et maal vanaema juures õpivad lapsed palju rohkem kui koolis, mistõttu ei ole mõtet kooliminekuga kiirustada. Lisati, et Bill Gatesil ei ole kõrgharidust, mistõttu ei olevat koolis käimine üldse nii tähtis, et sellega peaks juba augustis alustama. Lõpuks jõuti üleskutseni „Augustis ei õpi!”, millele keegi naljatilk lisas „Õpime poole vähem!”, viidates loosungile „Joome poole vähem!”.
Muidugi ei jäänud tulemata ka süüdistus Brüsseli järgi joondumises, kuid see küll ei päde, sest Euroopas algab kooliaasta väga erineval ajal. Näiteks 2015. aastal algas see Kreekas 11., Türgis 15., Itaalias 17. ja Maltal 22. septembril. Põhjamaades aga algas kooliaasta juba augusti keskel või lõpupoole. Huvitav maa on Saksamaa, kus Berliinis algas kooliaasta 25. augustil, Hamburgis 21. augustil, Thüringenis 1. septembril, Hessenis 8., Bremenis 11. ja Bayernis 16. septembril. Muide, Hollandis kestab koolilaste suvevaheaeg kuus, Itaalias aga 13 nädalat.*
Eestiski algab mõnes koolis kool juba augustis. Näiteks keelekümbluskoolide 1. klassi lapsed kutsutakse tihti juba augustis kooli, et vene kodukeelega õpilased harjuksid tõsiasjaga, et õpetaja räägib nendega ainult eesti keeles. Seda nimetatakse eesti keele laagriks.
Mõnes koolis alustatakse augustis eesmärgiga üheskoos midagi põnevat teha, näiteks minnakse loodusmatkale, ollakse laagris jne. Matkal ja laagris on õpetajal lihtne oma õpilastega sõbrasuhteid tsementeerida, et 1. septembril üheskoos edasi rühkida.
USA-s on koole, kus tullakse just sellepärast juba augustis kooli, et õpilased ja õpetajad saaksid varakult oma head suhted paika panna. Mõnes nooremas klassis, kus on rohkem rahutuid lapsi, tehakse augustis nendega muuhulgas riviharjutusi, et lapsed harjuksid õpetajat kuulama ja ennast vaos hoidma. Kõike tehakse loomulikult õues.
Minu kinnisidee on olnud, et augustis võiks lastel olla lugemislaager, kus loetaks läbi eeloleva õppeaasta olulised raamatud. Lugemise juurde käiks muidugi pallimäng, ujumine, metsajooks jms. Nii tore on ju minna 1. septembril kooli teadmisega, et soovituslikud raamatud on suuremas osas läbi loetud.
*http://eacea.ec.europa.eu/education/EURYDICE/documents/facts_and_figures/school_calendar_EN.pdf
Olen väga kategooriliselt selle vastu, et kool algaks enne 1. septembrit. Miks? Murphy seadustes oli üks umbes selline ütlus, et asjad paljunevad, et täita kõik saadaolevad horisontaalsed pinnad. Täpselt samamoodi on alati käitunud Eesti õppekavad – kui tuleb juurde aega, mida õpilased on sunnitud koolis veetma, siis ehk algul vähenebki koormus, jagatakse materjal pikema aja peale, kuid üsna varsti on õpitava materjali maht suurenenud, nii et lastel on veel pingelisem kui varem.
Mis lugemislaagrisse puutub, siis see oleks üks vale ettevõtmine. Ma armastan väga lugeda, armastasin juba lapsena, aga niimoodi organiseeritult lugema sundimine paneb vist pea iga lapse lugemist vihkama. Istud laua taga, loed just siis, kui kästakse. Brrr … Ja muidugi lisanduks kohustuslikku programmi nii umbes seitse raamatut aastas, sest on ju spetsiaalne laager selleks. Lisaks hindele jooksmine, hindele pallimängimine jne augustikuus.