Eestis juurdub rahvusvaheline kooliharidus

15. sept. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Eestis juurdub rahvusvaheline kooliharidus kommenteerimine on välja lülitatud

Tallinna rahvusvahelise kooli pidulik aktus. Iga laps sai direktorilt lille. Fotod: Raivo Juurak

 

Uus rahvusvaheline kool Ülemiste Citys

1. septembril avas Tallinnas Ülemiste Citys uksed Tallinna rahvusvaheline kool, mis pakub ingliskeelset IB-õpet.

Haridus- ja teadusministeerium väljastas tänavu koolitusloa Tallinna rahvusvahelisele koolile, mis tegutseb Ülemiste City linnakus ja pakub ingliskeelset haridust rahvusvaheliselt tunnustatud International Baccalaureate’i (IB) õppekava järgi.

Asutasime Ülemiste Citysse rahvusvahelise ingliskeelse kooli, mis pakub IB-õpet, sest nägime turul selleks selget vajadust,” selgitas kooli asutanud Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits.

Tallinna rahvusvahelise kooli eesmärk on katta täistsükkel algklassidest kuni gümnaasiumi lõpuni, et tagada rahvusvahelise hariduse saamise võimalus igas vanuses lastele, kes on pererände tõttu Eestisse jõudnud.

Pärnitsa hinnangul tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu sellele, kui hästi on organiseeritud siia jõudnud inimeste kohanemine. „Tarvis on kokku leppida ühistes eesmärkides ja ühendada jõud era- ja avalikus sektoris, et Eestisse jõudnud välisspetsialistid ja ka nende pered end Eestis hästi tunneksid – ainult siis jäävad nad meie juurde pikemaks ja panustavad riigi arengusse,” kommenteeris ta, lisades, et rahvusvahelise õppekavaga ingliskeelse kooli avamine on üks samm selle suunas.

Koolil on koostamisel ühine tegevusplaan koos Ülemiste City arendajaga, et lähiajal rajada linnakusse nüüdisaegne ja uuenduslik koolikompleks.

Tänavu võeti vastu paarkümmend algklassiõpilast, kes on pärit Lõuna-Koreast, Taanist, USA-st, Ukrainast, Bangladeshist, Kasahstanist, Bulgaariast, aga ka Eestist. Õppeaasta jooksul võetakse õpilasi juurde.

Kooli direktor Olavi Otepalu selgitab, et pärast Euroopa Kooli kolimist Ülemiste Cityst kesklinna oli vaja avada selle asemel uus kool. Ülemiste Citys töötab üle 50 rahvuse esindaja ja rahvusvaheline kool on selles piirkonnas hädavajalik.

Olavi Otepalu: „Ülemiste Citysse kerkib pidevalt uusi rahvusvaheliste kompaniide ärihooneid. Kui vaadata selle piirkonna arenguvisiooni, siis tänaseks on seal plaanitust realiseeritud vaid 15 protsendi ringis. Piirkond kasvab kiiresti ja meie kool kasvab koos sellega. Ülemiste Cityl on esialgne eskiisprojekt, mille järgi ehitatakse meie koolile ka täiesti uus, 21. sajandi nõuetele vastav koolikompleks, kus meie kooli kõrval hakkavad tegutsema Emili kool ja Kalli-Kalli lasteaed.

Teine uue kooli avamise põhjus oli see, et paljud Eestisse tööle tulnud lapsevanemad ootasid sellist rahvusvahelist kooli, kus nad saavad õppekeelt vabamalt valida. Näiteks Euroopa Koolis, mille direktor ma varem olin, tuleb õppida osa humanitaaraineid saksa ja prantsuse keeles. Samas on näiteks Ameerikast pärit spetsialistid huvitatud ingliskeelsest õppest, sest
USA-sse tagasi minnes jätkavad nende lapsed õpinguid seal inglise keeles. Võõrkeeltest näevad ameeriklased perspektiivi pigem hispaania keelel.

Meie uues koolis saab hoida keelevaliku laiemana, me ei pea keskenduma ainult prantsuse, saksa ja inglise keelele. Meil on vabadus pakkuda ka näiteks vene või hispaania keelt. Paar lapsevanemat on küsinud hiina keele kohta. Tahame olla hästi paindlik kool, mis tuleb lapsevanemate ootustele võimalikult palju vastu.”

Mis on teie kooli pedagoogiline platvorm?

Olavi Otepalu: „Seirame pidevalt maailma parimaid praktikaid. Isiklikult olen tutvunud mitme International Baccalaurate’i kooliga Euroopas. Need koolid võimaldavad vanemas kooliastmes spetsialiseeruda mõnele üksikule põhiainele. Ülikooli astudes õpilane juba tunneb seda valdkonda, milles ta kõrgemal tasemel teadmisi omandama hakkab. Põhjalikkus ja süvenemine on IB-õppekava väga olulised märksõnad. Mulle meeldib ka, et IB-programm keskendub eelkõige sellele, kuidas õpetada, mitte sellele, mida õpetada. Et IB-kool õppe sisule suuri piiranguid ei sea, saame töötada kombinatsioonis rahvusliku õppekavaga, et oma kooli eripära esile tuua ja konkurentsieelist otsida.

Meie koolis pole seni rangeid vastuvõtukatseid rakendatud. Usume, et iga last saab aidata, sõltumata sellest, kust ta tuleb. Meile on oluline, et õpetaja tunneks iga last isiklikult, teaks tema võimeid ja vajadusi, et tal oleksid õppematerjalid vastavalt laste võimetele diferentseeritud.”

Kui suur on õppemaks?

Kuna õpilasi on esimesel aastal veel vähe, siis on õppemaks suhteliselt kõrge – 7500 eurot aastas. Kooli kasvades hakkab aga õppemaks langema, sest meie üks eesmärke on suhteliselt madal õppemaks,” selgitas Tallinna rahvusvahelise kooli direktor.

 


Tartu rahvusvahelises koolis on õpilasi 11 riigist

Tartu rahvusvahelise kooli arendusjuht Maria Mandri ütleb, et nende koolis õpetatakse eesti keelt nii võõr- kui ka emakeelena ning seetõttu on ka eesti õpilased nende koolis väga oodatud.

Tartus tegutseb rahvusvaheline kool aastast 2001. Kooli avamise taga oli grupp Tartus elavaid rahvusvahelise taustaga lapsevanemaid, kelle initsiatiivist kool sündis ning kes koos praeguse direktori Kristi Ariaga kooli avamise nimel tööd tegid. Kui esimesel aastal oli koolis seitse õpilast, siis sellel aastal on Tartu rahvusvahelises koolis õpilasi 42.

Kuigi mõnel aastal on õpilasi olnud rohkem ning mõnel aastal pisut vähem, võib viimaste aastate põhjal öelda, et meie kool on ikka kasvamas,” selgitab kooli arendusjuht Maria Mandri. Tema sõnul õpivad Tartu rahvusvahelises koolis nende vanemate lapsed, kes on tulnud välismaalt Eestisse töötama või õppima, aga ka eesti peredes kasvanud lapsed, kelle jaoks eesti keel on emakeel või teine emakeel. Sel aastal on õpilasi 11 riigist.

Tartu rahvusvaheline kool on põhikool ning gümnaasiumiosa avada ei ole Mandri sõnul plaanis. „Küll aga on meiega samas koolimajas Tartu rahvusvaheline lasteaed,” lisab ta.

Õpetaja, kes soovib meie koolis õpetada, peab hindama meie kooli jaoks olulisi väärtusi, nagu hoolivus, lapsekesksus, avatus, paindlikkus ning uuendusmeelsus,” avab ta töölevärbamise põhimõtteid. „Inglise keele oskus on samuti oluline.”

Heiki Raudla

 


Võõrkeelsed põhikoolid Eestis

Haridus- ja teadusministeeriumi kõige värskemate andmete kohaselt (2016/17. õppeaasta) omandas Eestis inglise keeles põhiharidust 456 ning soome keeles 66 last ja noort.

Ingliskeelne õpe toimub põhikooli tasemel neljas Tallinna ja kahes Tartu koolis:

  • Tallinna Euroopa kool
  • Eesti rahvusvaheline kool
  • Tallinna inglise kolledž
  • Miina Härma gümnaasium
  • Tartu rahvusvaheline kool
  • Tallinna rahvusvaheline kool

Lisaks toimub gümnaasiumi tasemel ingliskeelne õpe veel kahes Tallinna koolis:

  • Audentese erakool
  • EBS-i gümnaasiumi rahvusvaheline klass

Riikidevaheliste lepingute alusel tegutsevad Eestis saksa keele süvaõppega Tallinna saksa gümnaasium ja Kadrioru saksa gümnaasium ning Soome õppekava järgiv Tallinna soome kool.

 


Inglise ja soome keeles õppijate arv eri kooliastmetes ning selle muutumine õppeaastate kaupa

Aasta inglise soome
2005 96 6
2006 83 8
2007 123 10
2008 93 11
2009 70 43
2010 77 33
2011 106 54
2012 141 71
2013 238 61
2014 317 52
2015 399 54
2016 456 66

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

 


Loe ka:

Maailm on kirju, aga lapsed on lapsed